3. töö terminitega 4. vormistamine 5. töö ülevaatamine ja kontroll 6. probleemsete kohtadega tegelemine Mõistepõhine töö üldjuht: püütakse rahvusvahelise mõisteühtlustuse ja terminiühtlustuse poole. Tõlkepõhine töö: - terminite otsimine lähtetekstist - leitud terminite sisestamine terminibaasi - uurimistöö ja selle dokumenteerimine - dokumenteeringu kirjete korrastamine - lõplik vormistamine OSKUSSÕNASTIKUD Eesti I oskussõnastik: 1909 (kindlalt ilmunud) sks-ee-vn matemaatika sõnastik Eesti suuremad oskussõnastikud: 1975 vn-ee tehnika sõnastik (50'000 märksõna); 2005 elektroenergeetikasõnastik (1023 lk, sh 7000 seletustega mõisteartiklit) Oskussõnastikud olid 1990ndate algul laialt levinud, neid oli palju, kuid olid siiski ebaühtlase kvaliteediga. 1990ndate II poolel olukord ja kvaliteet paranesid, ühtlustusid. praeguseks on nii paber- kui elektroonilisi sõnastikke (nt www.eter.ee).
OSKUSSÕNASTIK Inglise keel 1. Accommodation- Majutus 1.1 Type of Accommodation- Majutuse tüüp · Accommodation - majutus · Hotel (*-star, diamond) hotell · Hostel hostel · Guest apartment külalis korter · Guesthouse külalistemaja · Homestay kodumajutus · B&B majutus söögiga · Holiday village puhkeküla · Camping site kämping · Residential hotel resident hotel 1.2 Style of Room/Hotel-Hotelli klass · Suite/ de lux sviit · De lux/ luxury luksus klass · Superior/ I class I klass · Standard / tourist standart klass · Budget / economy odavam klass 1.3 Type of Room- Toatüüp · Single ühene tuba · Twin / double kahene tuba · Triple kolmene tuba · Quad neljane tuba · Family room peretuba · Suite ( King s., Presidential s., Junior s.)- kuninglik, pres...
vastupidi. Õnneks ei pea allergikud õietolmust täielikult loobuma. Mesilased tulevad appi. Mesilaste "laste" toit suir on valmistatud küll õietolmust, kuid allergiat ei põhjusta. 5 Kasutatud kirjandus Kulbin, V. Vahenõmm, V. Raudsepp, N. 1989. Mesinduse õpik Talts, H. 1977. Tegelik mesindus Rohtla, Antu 2007. Mesilaspere aastaring algab augustis Riis, Jaak 2007. Mesinduse oskussõnastik Rohtla, Antu 2007. Kevad mesilas Vabar, Mart. Mesiniku maguse elu ehk harrastusmesila rajamine ja rentaable majandamine Alles, P. 1968. Mesinduse käsiraamat 6
taskurätil lõhnata 40 aastat. Taimsed koostisosad Taimseid koostisosi kasutatakse parfüümides rohkem, ent nendegi kasutamine on kallis ja vaevarikas. Iga taim tuleb korjata õigest kohast, õige osa õigel arenguhetkel, see õigel ajal töödelda... Lõhna ei anna mitte ainult taimede õied, vaid ka pungad, lehed, varred, puit, viljad, seemned, koor, vaik ja juured. Mõnikord sisaldab lõhna terve taim, teinekord lõhnavad taime erinevad osad omamoodi. Parfüümide oskussõnastik Aldehüüd: sünteetiliselt valmistatud looduslikke lõhnu imiteeriv lõhnaaine, millele looduses vastet ei leidu. Esimeseks aldehüüdlõhnaks oli Chanel Nº 5, mis on tänaseni maailmas kõige enam müüdav lõhn. Ambra (ambergris): erootiline lõhn, mida kunagi saadi isaste kaselottide lõhnanäärmetest; tänapäeval toodetakse ambrat sünteetiliselt. Ambrette: üks ambra sünteetilisi teisendeid. Palsam: palsamipuu vaigulaadne eritis, mida kasutatakse lõhna fikseerijana.
40 aastat. Taimsed koostisosad Taimseid koostisosi kasutatakse parfüümides rohkem, ent nendegi kasutamine on kallis ja vaevarikas. Iga taim tuleb korjata õigest kohast, õige osa õigel arenguhetkel, see õigel ajal töödelda... Lõhna ei anna mitte ainult taimede õied, vaid ka pungad, lehed, varred, puit, viljad, seemned, koor, vaik ja juured. Mõnikord sisaldab lõhna terve taim, teinekord lõhnavad taime erinevad osad omamoodi. Parfüümide oskussõnastik Aldehüüd: sünteetiliselt valmistatud looduslikke lõhnu imiteeriv lõhnaaine, millele looduses vastet ei leidu. Esimeseks aldehüüdlõhnaks oli Chanel Nº 5, mis on tänaseni maailmas kõige enam müüdav lõhn. Ambra (ambergris): erootiline lõhn, mida kunagi saadi isaste kašelottide lõhnanäärmetest; tänapäeval toodetakse ambrat sünteetiliselt. Ambrette: üks ambra sünteetilisi teisendeid. Palsam: palsamipuu vaigulaadne eritis, mida kasutatakse lõhna fikseerijana.
Ka eitavad vormid. Pigem deskriptiivne, kui õpik Salomo Vestring: põhjaeesti murdeline eesti-saksa sõnastik, käsikiri. Aluseks kõigile 18.saj trükist tulnud eesti sõnastikele. Esimene eesti-saksa sõnaraamat. Anton Thor Helle ,,Kurzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache" (,,Lühike eesti keele õpetus"): eesti keele käsiraamat, sisaldab lugemisharjutustena 525 vanasõna, 135 mõistatust ja 10 saksakeelse tõlkega varustatud dialoogi. Selles raamatus on esimene eesti keele oskussõnastik taimenimetused eesti, saksa ja ladina keeles, valik Põhja-Eesti kohanimesid jm. August Wilhem Hupel ,,Ehsnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte den revalischen und den dörptschen" (,,Eesti mõlema peamurde tallinna ja tartu keeleõpetus"; 1780): esindatud nii põhjaeesti kui lõunaeesti keele grammatika. Suure väärtusega sõnastikuosa ( u 17 000 sõna), mis sisaldab nii saksa-eesti kui ka eesti-saksa sõnaraamatu. Kogus materjali nii ise kui sai ka korrespondente
Find out what that is. Gehring ütles juba mitusada aastat tagasi, et seadusandja peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg. Eesti õiguskeel sai tõsisema tähelepanu osaliseks möödunud sajandi alguseks. Esimene eesti keele oskussõna on pärit aastast 1535 - 'sõdurivanne'. Tõsisem tähelepanu sai alguse 20. saj alguskümndenditel. Tekkis nii keeleuuenduslik kui ka - korralduslik liikumine. Tähedas ka õigussõnavara põhjalikku uuendamist. Esimene emakeelne oskussõnastik ilmus 1934ndal aastal. Uluotsa nõuded õiguskeelele: Seadustik peab olema loetav igale keskmisele kodanikule Tekst tuleb sõnastada selgelt, vältides võõrsõnu ja keelelisi uuendusi, sõnavara peab olema täpne Sama mõiste väljendamiseks peab kasutama sama sõna või vajaduse korral sama lauset Sõnastus olgu piisavalt abstratkne Võimaluse korral tuleks kasutada lühikesi lauseid, mis on seotud eelmise ja järgmise lausega. Keeleküsimused on õiguses tähtsad
7) Margus Harak, Jaan Jõgi, Are Kont, Liisa-Kai Pihlak, Jaan-Mati Punning, Urve Ratas, Reimo Rivis. Üldmaateadus gümnaasiumile. AS BIT, 2003. 8) Sirje Viita. Üldmaateadus. Töövihik gümnaasiumile. AS BIT, 2004. Atlased 9) Kooliatlas. Otava, Keuruu, Soome 1995. 10) Maailmaatlas 2003. Jana Seta, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003. 11) Eesti atlas. Koostaja Raivo Aunap. Avita, TÜGI, 2004. Lisamaterjalid 12) Anne Allpere. Väike inimgeograafia ning ühiskonnateaduste oskussõnastik. AS BIT, 2003 13) Lea Koppel. Eksaminandile geograafia riigieksamist 2004. Argo, 2004. 14) Lea Koppel, Ülle Liiber Eksaminandile geograafia riigieksamist 2005. Argo, 2005. 15) Õpilase geograafiasõnastik. Koostanud Liisa-Kai Pihlak. Koolibri, 2002.
8. rinnastatud täiendite vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesõna ja: Molotovi-Ribbentropi pakt, Karpovi-Kasparovi mats, Cricki-Watsoni avastus, Boyle'i-Mariotte'i seadus, Eesti-Vene läbirääkimised, Tallinna-Tartu linnavõistlus, Islandi-Rootsi-Soome film, Vene-Jaapani sõda, Eesti-Ungari selts, Rootsi-Eesti ühisfirma, Leedu-Poola piir, Rivaali- Volle mäng, prantsuse-eesti sõnaraamat, eesti-inglise-saksa-vene oskussõnastik, inimese- looduse probleem, magamise-ärkveloleku tsükkel, soome-ugri keeled (aga: o-sidevokaali puhul kokku indoeuroopa keeled); NB! 1. Kõik rinnastatud täiendid peavad olema omastavas käändes (vt eelmise lõigu näited). Nimetavakujulised tuleb vormistada põhisõnaga kokku: inimene-masin- süsteem, täht-number-sisestus. 2. Kui tegemist on vahemaadega (distantsid, liinid, marsruudid jms), võib
Üldmaateadus gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto, 2004. 7) Margus Harak, Jaan Jõgi, Are Kont, Liisa-Kai Pihlak, Jaan-Mati Punning, Urve Ratas, Reimo Rivis. Üldmaateadus gümnaasiumile. AS BIT, 2003. Atlased 9) Kooliatlas. Otava, Keuruu, Soome 1995. 10) Maailmaatlas 2003. Jana Seta, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003. 11) Eesti atlas. Koostaja Raivo Aunap. Avita, TÜGI, 2007. Lisamaterjalid 12) Anne Allpere. Väike inimgeograafia ning ühiskonnateaduste oskussõnastik. AS BIT, 2003 13) Lea Koppel. Harjutusülesandeid geograafia riigieksamiks. Argo, 2007. 14) Lea Koppel. Eksaminandile geograafia riigieksamist. Argo, 2008- 15) Õpilase geograafiasõnastik. Koostanud Liisa-Kai Pihlak. Koolibri, 2002. 16) Helle-Mai Pedastsaar, Tiia Pedastsaar. Geograafia mõisted 7.- 9. klassile. Eesti-vene-eesti sõnastik. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005 97
keelekontseptsiooni järgi on sõnad oma tähendustest ehk oskuskeele puhul terminid mõistetest praktiliselt eristamatud. Küsitlustulemused (Tavast 2005) näitavadki, et mõistet peab keelenähtuseks tervelt kolmveerand terminoloogiakursusele sattunutest, kuigi enamikul neist on keelealane kõrgharidus. Mõiste on sellise lähenemise puhul sama mis termin; mõisteline sõnastik, mõistepõhine sõnastik või mõistete sõnastik pole aga muud kui termineid sisaldav sõnastik ehk oskussõnastik. Kui ollakse kuulnud, et oskussõnastikke tuleks koostada mõisteli- selt, aga ei olda samas valmis kaalumagi keele primaarsusest loobumist, siis on käepärast väga lihtne lahendus: koostada harjumuspärasel sõnapõhisel viisil, aga nimetada tulemust mõistepõhiseks. Vormiline mõistelisus Vormiliselt mõisteline valmissõnastik on järjestatud eriala mõistesüs- teemi alusel või esitatud mingis muus temaatilises järjestuses. See
annaabi.ee 
