PÕHIKIRI 1. peatükk. Üldandmed 1.1 Osaühingu ärinimi on TULIK OÜ 1.2 Osaühingu asukoht on Eesti Vabariik Tallinn 1.3 Osaühingu osakapitali suurus on 2500 . 1.4 Osaühingu majandusaasta on 01.01 - 31.12.XX 1.5 Osaühing on asutatud määramata tähtajaks 1.6 Osaühingu osade eest saab nii asutamisel kui hiljem osakapitali suurendamisel tasuda üksnes rahaliste sissemaksetena 2. peatükk. Osa, osanik ja reservkapital 2.1 Osaühingu osanikule makstakse tema kasumiosa (dividendi) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. 2.2 Osaühingu osanik tasub osa eest vastavalt nimiväärtusele 2.3 Osaühingu osa võib vabalt võõrandada teisele osanikule, kuid kolmandale isikule võõrandamisel on ostueesõigus teistel osanikel 2.4 Osaühingu osa võib pantida 2.5 Osanik võib osa oma osast võõrandada teiste osanike nõusolekul 2.6 Osaniku surma korral läheb tema osa üle pärijatele, kusjuures osa jagamiseks pärijate vahel ei
miinimumkapitaliks. OÜ maksimumkapital on 160 000 (ükssada kuuskümmend tuhat) eesti krooni. 3.(Kehtetu) 4. Osa eest võib tasuda rahalise või mitterahalise sissemaksega. 4.1. Osanik, kes viivitab osa eest tasumisega üle määratud tähtaja, on kohustatud tasuma viivist tasumisega viivitatud summalt 0,2 (null koma kaks) % iga kalendripäeva eest. 5.Osaga seotud õiguste erisused. 5.1. Osanik võib oma osa vabalt võõrandada teisele osanikule. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest äriseadustikus ettenähtud korras. 5.2. Osanikul on õigus osa oma osast vabalt võõrandada teisele osanikule. 5.3. Osanik võib oma osa pantida või rendile anda, kui osanikud on oma otsusega andnud nõusoleku osa pantimiseks või rendile andmiseks. Osa rendileping, samuti osa pandileping peavad olema notariaalselt tõestatud. 5.4
nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega, osa iga üks euro annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Osanik võib oma osa vabalt võõrandada teisele osanikule, kuid võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest osaühingu juhatusele.
esitatud ettevõtjaportaali kaudu. Täisühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit «täisühing» või lühendit «Tܻ. Osaniku sissemakse suurus määratakse ühingulepinguga ning see võib olla nii rahaline kui mitterahaline (lubatud on ka teenuse osutamine). Loe lisaks: kasulik info täisühingu kohta Kõigil osanikel on õigus ja kohustus osaleda ühingu juhtimises. Osaniku häälte arv vastab tema sissemakse suurusele, iga üks euro annab osanikule ühe hääle, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Täisühing lõpetatakse osanike otsusega, ühingu püsiva maksejõuetuse korral peavad selle esindajad viivitamata esitama pankrotiavalduse. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Täisühingu eelised: · Mitme osaniku tõttu on ettevõttes rohkem vajalikke teadmisi ja oskusi · Väga odav registreerida · Puudub omakapitali miinimumnõue Täisühingu puudused:
Täis- ja usaldusühing · Ärinimi · Täisühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit ,,täisühing" või ,,TÜ". · Usaldusühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit ,,usaldusühing" või lühendit ,,UÜ". Täis- ja usaldusühing · Juhtimine · Täisühingul on kõigil osanikel on õigus ja kohustus osaleda ühingu juhtimises. Osaniku häälte arv vastab tema sissemakse suurusele, iga üks euro annab osanikule ühe hääle, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. · Esindajateks on täisühingu iga osanik või siis osanike poole valitud esindaja. Täis- ja usaldusühing · Juhtimine · Usaldusühingus usaldusosanikul ei ole õigust ühingut juhtida, ta osaleb usaldusühingu osanike otsuste tegemisel nagu täisosanik. Täis- ja usaldusühing · Kasumi jaotamise alus · Jaotamisele kuuluvast kasumiosast arvestatakse igale osanikule osa vastavalt
ja kui osakapital on kavandatud väikseim kui 25000 (ÄS, §1401 ). Juhtimine Iga osaniku õigus ja kohustus Usaldusühingut ei ole õigus Osanikule annab õiguse Aktsia annab õiguse Ühistu kõrgeim (ÄS, 1995, § 88) juhtida usaldusosanikul (ÄS, osaleda OÜ juhtimisel aktsionäril osaleda juhtorgan on ühistu 1995, § 128). osanikule omandatud OÜ osad aktsionäride üldkoosolekul ja üldkoosolek,
puhul), *e-maksuamet ja *paberkandjal tuledeklaratisooni esitamine, kohale toimetamine. 14.Juriidilise isiku tulumaksu e. objekt palk,töötasu f. subjekt- väljamakse tegija g. maksustamisperiood- kalendrikuu h. maksumäär 2009.a.- 0% 15. Eestis puudub juriidilise isiku tulu kasustamine. 16. Dividend- ettevõtte kasumist tehtav väljamakse, mis tehakse juriidilise isiku osanikule. Seda saab maksta vaid juriidiline isik. Vastuvõtukulud- külaliste või äripartnerit toitlustamine, majutamine, transpordi ja kultuurilise teenindamisega seotud kulud. Kingitus- kingisaaja tasuta rikastamine. Annetus- heategeva eesmärgiga kingituse eriliik. Erisoodustus- rahaliselt hinnatav hüvitis,mida töötaja saab tööandjalt töösuhetest. (ametitelefoni kasut., puhkusereisid, jõulupeo korraldamine) Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed- trahvid, maksuintressid, laenude andmine,
pea olema nõukogu. ga võib anda koosolek, on osanikud, kuid Juhatuse liige juhtimisõiguse võimalik ei tohi olla ei pea olema ühele või valida ka nõukogu aktsinär ja ei mitmele nõukogu liikmed. tohi olla osanikule, UÜs Nõukogu peab nõukogu liige. ei ole ilma olema ainult Vähemalt ühingu- siis, kui see on pooled lepinguta ette nähtud OÜ juhatuse usaldus- põhikirjas liikmed peavad osanikul elama Eestis juhtimisõigust,
aruandeid vastavuses: Rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) või Eesti hea raamatupidamistavaga. Majandusaasta aruanne koos lisatud materjalidega jaguneb: majandusaasta aruanne(tegevusaruanne ja raamatupidamise aastaaruanne), kasumi jaotamise/kahjumi katmise ettepanek, audiitori järeldusotsus. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb: Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne, lisad. Osaühing ei või anda laenu: 1. Oma osanikule(5% osakapitali või rohkem) 2.oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele( 5 või rohkem% emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist) 3. Isikule osaühingu osa omandamiseks 4. Oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile. Arvelduskontol oleva raha inventeerimisel kontrollitakse arvelduskonto väljavõtte vastavust raamatupidamises kajastatuga. Kassa inventeerimisel loetakse sularaha kassas ja kontrollitakse selle jäägi vastavust raamatupidamises kajastatuga.
Kuni see ei ole saavutanud ettenähtud suurust, tuleb iga aasta 1/20 puhaskasumist kanda reservi. Seda võib kasutada kahjude katmiseks või osakapitali suurendamiseks. Osakapitali vähendamine: 1. Tavalises korras peab teavitama võlausaldajat, sest sellega vähendadatkse tema võimalusi oma nõua tagasi saada. 2. Lihtsustatud korras kui osaühing läheb põhja, siis peab üritama seda päästa. Kahjumi vähendamiseks võib osakapitali vähendada, aga väljamakseid osanikule teha ei tohi. Osakapitali vähendamiseks peab olema 2/3 häälteenamus ning alla miinimummäära 2500 eurot vähendada ei tohi. 1.6 Juhatus Osaühingu juhatuse liige ei või oma seadusest tulenevaid juhatuseliikme õigusi üle anda. Juhatuse liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik. Osanikud ning juhtorgani liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise huve. Juhatus on osaühingu seaduslik esindaja
osaniku osalust varas iseloomustab osa. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Igal osanikul võib olla üks osa. Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne. Igale aktsionärile võib kuuluda mitu aktsiat. Aktsia ja osa Osanik võib osa vabalt võõrandada teisele osanikule. OÜ osa läheb osaniku surma korral üle tema pärijatele, kui põhikirjas ei ole ette nätud teisiti. Aktsia on üldjuhul vabalt võõrandatav. Aktsionäri surma korral läheb aktsia üle tema pärijale. Osaniku ja osaühingu ning aktsionäri ja aktsiaseltsi suhted Aktsionäre ja osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt (ÄS § 154 lg 1 ja 272). Väljamakseid nii aktsionärile kui ka osanikule võib teha puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist. Igale
5 tund Bilanss Mis moodustab tulu? Tulud tööst (töötasu) Finantstulu (intressid, dividendid st. osanikule väljamakstav kasumiosa) Tulud kapitalist (finantsvara väärtuse kasv näit. pensionifond, kasutustasu st. intellektuaalse vara kasutamise eest saadav tasu) Maa ja loodusressursid (maa rent jm.) Tulud toetustest Tulu ettevõtlusest Kulud jaotatakse: Suuremad kulud - kavandatud kulud, mille tegemine nõuab suure summa, kuid mis on ühekordsed Püsikulud – igakuised vältimatud kulud ehk igakuised lepingulised kohustused
osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega, osa iga üks euro annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Osanik võib oma osa vabalt võõrandada teisele osanikule, kuid võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest osaühingu juhatusele.
aktsiaseltsil peavad ette nähtud osaühingu Juhatus on ühistu juhtorgan olema juhatus ja põhikirjas nõukogu Hääleõigus Iga aktsia annab eraldi Osa iga üks euro annab ühe Igal ühistu liikmel on üks sissemakse iga üks euro annab hääleõiguse, kui hääle, kui põhikirjaga ei ole hääl. osanikule ühe hääle, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. ühingulepinguga ei ole ette nähtud sätestatud teisiti. teisiti. Äriühingu Juhatus on aktsiaseltsi OÜ-d võib kõikide tehingute Juhatus on ühistu juhtorgan, Täisühingut Usaldusosanikul ei
konsensuse alusel, igal osanikul on üks hääl (panust ei arvestata). Ühingu tegevjuht on osanike poolt selleks volitatud üks või mitu osanikku või plagatud tegevdirektor. 5. Kasumi jaotamine määratakse asutamislepinguga. Üldjuhul on igal osanikul ühingu kaasosanikuna õigus saada tema osamaksule proportsionaalne osa ühingu jaotatavast kasumist. 6. Lahkumine ühingust osanik saab kätte temale kuuluva osa, mille võrra vähenevad ühingu varad. Tagastatakse osanikule kuuluv osa ühingu varast vastavalt lahkumise päeva seisuga koostatud bilansile. 7. Ühingu likvideerimisest järele jäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt panuse suurusele. Tulumaks palglalt: sotsiaalmaks on maks, mida maksab tööandja. Usaldusühing Plussid: asutamismenetlus on lihtne asutamisleping. Vajalik osanike arv on minimaalselt kaks, üks usaldusosanik ja üks täisosanik. Juhtimisstruktuur on lihtne igal täisosanikul on üks hääl. Otsused konsensuslikud
hääleõigus. 6. Osaühing – äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtumises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega, osa iga üks euro annab ühe hääle (kui põhikirjas pole teisiti). Osanik võib oma osa vabalt võõradanda teisele osanikule, kuid võõrandades kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrdandamise lepingu esitamisest osaühingu juhatusele. Osa võib
asutada samal tegevusalal teist äriühingut. Konkurentsikeeld on sätestatud ÄS §-ga 185. See paragrahv kehtestab piiranguid samal tegevusalal töötada või osutada teenuseid vaid juhatuse liikme suhtes, kusjuures ka juhatuse liige võib töötada samal tegevusalal osanike või nõukogu loal. Osaniku suhtes seadus ei kehtesta konkurentsikeeldu. Seoses samal tegevusalal tegutsemise kohta ei saa teha ettekirjutusi osanikule. Vastavalt ÄS § 188 lg-le 1 osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Vastavalt § 167’1 lg-le 1 oma mõju osaühingule ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi osaühingu kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju. Sellest lahkudest võib öelda, et kui samal tegevusalal tegutsedes, osanik tekitab süüliselt kahju
tuleb tasuda OÜ pangaarvele. Mitterahaliste sissemaksete väärtust hindab OÜ juhatus (edaspidi nimetatud Juhatus). Mitterahaliste sissemaksete hindamist kontrollib audiitor, kui see on sätestatud seaduses. Osanik, kes viivitab sissemaksete tasumisega üle määratud tähtaja, on kohustatud tasuma viivist tasumisega viivitatud summalt 0,25 % iga päeva eest. 3. OSADE VÕÕRANDAMINE JA KOORMAMINE 3.1. Osanikul on õigus oma osa või osa oma osast vabalt võõrandada teisele osanikule. 3.2. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus 1 (ühe) kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Osa võõrandanud osanik on kohustatud viivitamatult esitama võõrandamise lepingu notariaalselt tõestatud ärakirja OÜ Juhatusele. Juhatus teatab osanikele võõrandatud osa hinna, samuti muud lepingu olulised tingimused. Osanikele teatamine toimub neile kirjaliku teate saatmise teel osanike nimekirja kantud aadressil. 3.3
nimiväärtustele, kuid väljamakse võib toimuda jaotunult mitmesse ossa. Antud dividendide maksmise kord nähakse ette põhikirjas või siis üldkoosoleku otsusega. Samas säilib aktsionäril kohustus maksta tagasi dividend kui see oli suurem, kui tal oli õigus saada. Selleks, et kaitsta aktsiakapitali on kehtestatud laenukeel, et aktsiaselts ei või anda ega seda tagada. Ainuke erand on kontserni suhtes. Tütarettevõtja võib anda laenu oma emaettevõtjale või selle aktsionärile, osanikule või liikmele, mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni, kui sellega ei kahjustata AS majanduslikku seisundit ega võlausaldaja huve (ÄS §281 lg 2¹). Aktsionäril on õigus aktsiaseltsis saada juhatuselt teavet seltsi tegevuse kohta ainult üldkoosolekul. Vaatamata sellele on juhatusel õigus keelduda, kui teave võib kahjustada ühingu huve. Kui aktsiaseltsil on esitajaaktsiaid, on nad kohustatud avaldama kõik aktsiaseltsi teated põhikirjas nimetatud ajalehes (Õigusõpetus, 2012)
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühingu osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. Osa kohta ei või välja anda väärtpaberit. Osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osaühing võib suurendada osakapitali osaühingu omakapitali arvel sissemakseid tegemata (fondiemissioon). Fondiemissiooni võivad osanikud otsustada pärast majandusaasta aruande
konsensuse alusel, igal osanikul on üks hääl (panust ei arvestata). Ühingu tegevjuht on oskanike poolt sellesks volitatud üks või mitu osanikku või palgatud tegevjuht. 5. Kasumi jaotamine määratakse asutamislepinguga. Üldjuhul on igal osanikul ühingu kaasosanikuna õigus saada tema osamaksule proportsionaalne osa phingu jaotavast kasumist, kui asutamislepingus pole teisiti. 6. Lahkumine ühingust osanik saab kätte temale kuuluva osa, mille võrra vähenevad ühingu varad. Osanikule tagastatakse juurdeostetud osa ühingu varast, vastavalt lahkumise päeva seisuga koostatud bilansile. 7. Ühingu likideerimisest järele jäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionnalselt panuse suurusele. Äriühingute TÜ, UÜ, OÜ ja AS omavaheline võrdlus ''plussid ja miinused'' subjekti positsioonilt. Täisühing PLUSSID: Asutamismenetlus on lihtne asutamisleping Vajalik osanike arv on min 2
Läbimisaeg - on ajavahemik, mis kulub vajaduse tekkimisest teostada tarneahela mingis faasis teatud logistikatoimingud kuni hetkeni, mil vastavad tegevused ja toimingud on teostatud. 7. Tarneahel ja väärtusahel: mõisted. Väärtused, mida lisab tootele logistika Tarneahel on ettevõtte traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine, lõpptarbijast kuni tarneahela alguseni, et tagada toodete, teenuste ja info väärtuseline kasumlikkus kliendile ja osanikule. Väärtusahel - moodustub ettevõtte selliste tegevuste ketist, mille abil toodab ettevõte lisaväärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega. Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. 8. Logistika funktsioonid Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine
.. Füüsilisest isikust ettevõtja, samuti äriühingu juhatuse liikmed ja nõukogu esimees, täis- ja usaldusühingu ning osaühingu osanikud ja välismaa äriühingu filiaali juhataja, kes ei ole Eesti rahvastikuregistri objektiks ja kellele ei ole väljastatud Eesti isikutunnistust, esitavad registripidajale ka oma aadressi ja elektronposti aadressi ning teatavad viivitamata nende muutumisest. Sama kohaldatakse täis-, usaldus- või osaühingu osanikule, kes ei ole füüsiline isik ega ole kantud Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Teatamiskohustus Äriregistrile tuleb teatada: · Majandusaasta aruanne (ÄS § 60 lg 1; 334 lg 2) · Osa võõrandamise kohta info (notari poolt) (ÄS § 150) · Nõukogu koosseisus muudatuste tegemine (ÄS § 318 lg 5) · Juhatuse liikme ametiaja pikendamine (ÄS § 184 lg 2, 309 lg 2) · Andmed audiitori kohta (ÄS § 328 lg 3)
Osakute ja aktsiate õiguslik reziim. Osalus osaühingus. Osaühing (osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, ühing aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga) Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavaid osasid koormanud õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. Osalus aktsiaseltsis. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel,
Vähemalt pooled juhatuse liikmetest peavad elama Eestis. Täisühing (TÜ) on äriühing, milles on kaks või enam osanikku ning kes tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Alustamiseks on neil ühinguleping ning ühine kokkulepe täisühingu ärinimes ja asukohas, osanike sissemaksete suurus määratakse ühingulepinguta. Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda juhtimises, kuid juhtimise võib anda üle ka ainult ühele osanikule. Otsuseid võetakse vastu juhul, kui selle poolt on antud üle poole kõigi osanike häälest ning hääletamisest on eelnevalt teatatud. Muidugi väljaarvatud juhul, kui ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõue. Täisühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine ning füüsilise isiku osaniku surma korral on pärijal õigus asemele asuda. Usaldusühing (UÜ) on äriühing milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja
arvestata).Tegevjuhid on osanike poolt, selleks volitatud isikud -Firma tegevdirektor.Osanike kokkuleppel võib üks neist või keegi mitte osanikest tegutseda ühingu tegevdirektorina. 5.Kasumi jaotamine määratakse asutamislepinguga, üldjuhul on igal osanikul ühingu kaasomanikuna õigus saada tema osamaksule proportsionaalne osa ühingu jaotatavast kasumist. 6.Ühingust lahkumine Osanik saab kätte temale kuuluva osa mille võrra vähenevad ühingu varad.Tagastatakse osanikule kuuluv osa ühingu varast, vastavalt lahkumisepäeva seisuga, koostatud bilansile. 7.Ühingu likvideerimine Ühingu likvideerimisest järelejäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt. Panuse suurusele. Usaldusühing -Koosneb täisosanikest ja Usaldusosanikest 1.Vara Täisühingu vara koosneb osanike rahalistest ja mitterahalisest sissemaksetest,ühingu asutamisel osanike poolt tehtud osamaksudest ja ühingu mitte jaotatavast kasumist soetatud kinnis ja vallasvarast
sissemakse. Usaldusühing: osakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt 1/4 maksimumkapitali suurusest. 8. Kuidas toimub juhtimine täisühingus? 1) Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises. (2) Ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule. Sel juhul ei osale teised osanikud täisühingu juhtimises. (3) Kui täisühingut on õigustatud juhtima mitu osanikku, võib igaüks neist tegutseda iseseisvalt, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Juhtima õigustatud osanik ei või teha tegu, kui teine juhtima õigustatud osanik on esitanud sellele vastuväite. (4) Kui ühingulepinguga on ette nähtud, et osanikud, kes on õigustatud
Sel juhul aruanne koostatakse küll portaalis, kuid seejärel prinditakse see välja ja kõik esindusõiguslikud isikud allkirjastavad aruande paberil ning lõpuks lisatakse aruanne skaneeritud kujul uuesti portaali. [http://www.rik.ee/aruanne] 3. Täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu 3.1. Täisühing Ühingu juhtimine Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises. Ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule. Sel juhul ei osale teised osanikud täisühingu juhtimises. Kasum ja kahjum 10 Osanike vahel jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse otsustavad osanikud pärast majandusaasta lõppu kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Juhul kui täisühing koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, otsustavad osanikud jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruannete alusel. Jaotamisele kuuluvast kasumiosast
nimeliste aktsiate omanikele. Esitajaaktsiate õiguste muutmisel tuleb vastav teade avaldada käesoleva seadustiku §-s 288 nimetatud väljaandes.8 Suhted Aktsionäre või osanikke tuleb värdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Niisugune võrdsekohtlemise põhimõte on suhete korraldamise eelduseks. Selle printsiibi kohaselt saavad erinevused aktsionäride või osanike õigustes tuleneda ainult neile kuuluvate aktsiate või osade erinevusest. Väljamakseid nii aktsionärile kui ka osanikule võib teha puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist. Igale aktsionärile/ osanikule makstakse osa pugaskasumist (dividend) vastavalt aktsiate või arvestamise korra. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Nõukoguga kooskõlastatud ettepaneku esitab juhatus. Aktsionäri/osaniku peamine mittevaraline õigus on teabe saamise õigus. Selle õigusega seonduv on AS-s ja OÜ-s reguleeritud erinevalt. AS-s on aktsionäri õigus saada juhatuselt teavet
Mitterahalise sissemakse esemeks võib olla mingi vara, aga ka teenuse osutamine või mõne õiguse üleandmine. Osaniku on üks olulisem õigus, aga ka kohustus on osalemine ühingu juhtimises. Sellest reeglit on kaks erandit: 1) usaldusühingu osanikul ei ole õigust osa võtta ühingu juhtimisest, kui ühingulepinguga talle sellist õigust otseselt antud ei ole ja 2) ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule, sellel juhul ei ole teistel osanikel õigust ühingut juhtida. Kui ühingut on õigustatud juhtima mitu osanikku (kas kõik või ainult mõned), võib igaüks neist tegutseda iseseisvalt, kuid ükski neist ei või teha tegu, mille suhtes teine juhtima õigustatud osanik on esitanud vastuväite (§ 88 lg 3). Ühilepinguga võib ette näha ka sellise korra, mille kohaselt juhtima õigustatud osanikud võivad tegutseda ainult ühiselt. Sellel juhul on mingi teo tegemiseks vaja nende konsensust
Juhul kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu või mittetulundusühing, esitatakse allkirjastatud majandusaasta aruande ärakiri koos audiitori järeldusotsusega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, ja kasumi jaotamise ettepanekuga majandusaasta lõpule järgneva kuue kuu jooksul äriregistrile alaliseks säilitamiseks. Arvestada tuleks kasumijagamisel sellega, et jaotamisele kuuluvast kasumiosast arvestatakse igale osanikule osa vastavalt tema sissemakse suurusele, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui osanik ei ole tasunud sissemakset, kaetakse sissemakse talle arvestatud kasumiosa arvelt. 7. Millal vastutavad OÜ ja MTÜ juhatuse liikmed ning kuidas saame juhatuse liikme vastutust jagada? OÜ ja MTÜ juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule või mittetulundusühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.
Osanik ei vastuta isiklikult kui pole Tulundusühistu 2500 kokku lepitud teisiti Juhatus SE on aktsiaselts, kapital vähemalt 120 000euri FIE – ei ole äriühingu vorm, füüsiline isik, TÜ – kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all, vastutavad kohustuste eest kogu oma varaga, ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule, ühingulepinguga määratakse osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus, OÜ - osanik ei vastuta kohustuste eest, OÜ vastutab kogu oma varaga, osakapital min 2500 eurotei pea lisaks olema nõukogu, AS – juriidiline isik, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, AS vastutab oma varaga, asutamiseks min 25 000eurot, nõukogu peab olema, Tulundusühistu –
Seega ei ole FIE äriühing ÄS mõistes ning ei saa ka ühineda teise äriühinguga. FIE vara üleandmiseks OÜ-le tuleks kaaluda mittevaralist sissemaksu (ÄS § 142), kinget, müüki vms. 8. Olen osaühingus lihtsalt osanik, ei tööta. Soovin teha oma firma samal tegevusalal. Kas see on seadusega lubatud või on siin tegemist ebaausa konkurentsiga? Kas osaühing saab mulle mingeid ettekirjutusi, takistusi teha? Oma seisukohta põhjenda viitega õigusnormile. Osaühingu osanikule ei ole kehtestatud konkurentsikeeldu ega ärisaladuse hoidmise kohustust. Konkurentsikeelus ja ärisaladuse hoidmise kohustuses on soovi korral võimalik osanike vahel osanike lepinguga, põhikirjaga või muu dokumendiga kokku leppida. Kui selliseid kokkuleppeid ei esine ning kui osaühingu osanik on passiivne osanik ega ole kursis ettevõtte strateegiliste küsimustega ja võimalike ärisaladustega, siis osaühing osaniku konkureerivat tegevust takistada ei saa
2.2 Ettevõtte nimi, aadress ja telefon Äriühingu ärinimi: F&B Accounting and Consulting Ettevõtte kontaktandmed: Aadress: Veeringu 8, 10001 Tallinn Info tel: 633 9531 GSM: 55 666 333 Koduleht: www.accounting-and-consulting.ee E-post: [email protected] 2.3 Omanikud, osalus põhikapitalis ja häälte arv Äriühingu omanikuks on Mari Maasikas ja Kalle Kaalikas. Äriühingu põhikapital jaguneb 2 osaks. Osa nimiväärtuseks on 1250 EUR ning igale osanikule kuulub 1 osa. Põhikirjaga nähakse ette, et osa annab osanikule 1 hääle. 2.4 Ülevaade ettevõttest ja äritegevusest 2.4.1 Asukoht, tegevusala ja ettevõtte plaanitav suurus Raamatupidaja töökoht asub Tallinna kesklinnas omaniku (Maasikas) kodus. Tegevusala - raamatupidamisteenuse pakkumine. Ettevõttes töötab põhikohaga 1 omanikest. Teine omanik osaleb vajadusel finantsanalüüside tegemisel, tootmiskonsultatsiooni osutamiseks sõlmitakse töövõtuleping konsultandiga. 2.4
Juhatuse liige vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu ettevõtte varaga. Osapital võib sisaldada rahalisi kui ka mitterahalisi sissemakseid (nt saab oma isikliku sülearvuti ettevõttele müüa ja määrata ise sellele hind vastavalt turuhinnale). OÜ osad jaotatakse osanike vahel ära seetõttu, et määrata osanike (ettevõtte asutajate) õigused ja kohustused loodud ettevõtte suhtes. Kui OÜ`l on osakapitaliks 2 500 eurot ja on vaid üks osanik (1 asutaja), siis kuulub sellele ühele osanikule üks osa, mille väärtus on 2 500 eurot. Kahe ja enam osaniku korral jagunevad osad ja osa väärtus vastavalt osanike kokkuleppele. Tavaliselt on suurema osakapitali sissemakse teinud osanikul rohkem otsustamisõigust ettevõtte käekäigu ja dividendide saamise osas. Ära ei tohiks unustada ka vastutust, mis samuti jaguneb osanike vahel sissemkasete suuruste järgi. OÜ tegevust peab raamatupidamises kajastama tekkepõhiselt (varad ja ka kohustused märgitakse ära nõude
2.4. AS reservkapitali suurus on 1/15 (üks kümnendik) osakapitalist. 3. Aktsia võõrandamine ja koormamine 3.1. Aktsionär võib oma aktsiaid vabalt võõrandada teisele aktsionärile. Aktsia võõrandamisel kolmandale isikule on teistel Aktsionäridel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest äriseadustikus ettenähtud korras. 3.2. Aktsionäril on õigus aktsia oma osast vabalt võõrandada teisele osanikule. 3.3. Aktsionär võib oma aktsia pantida või rendile anda, kui osanikud on oma otsusega andnud nõusoleku aktsia pantimiseks või rendile andmiseks. Aktsia rendileping, samuti osa pandileping peavad olema notariaalselt tõestatud. 3.4. Aktsionäri surma korral läheb aktsia üle Aktsionäri pärijale. Aktsia jagamiseks Aktsionäri pärijate vahel ei ole vaja Aktsionäride nõusolekut. 4. Aktsionäride otsus 4.1. Aktsionärid teevad otsuseid aktsionäride üldkoosolekul. 4.2
või olla riik ega kohalik OVüksus. Osanikud sõlmivad ühingulepingu. Osaniku üks olulisem õigus, aga ka kohustus on osalemine ühingu juhtimises. 28. Osaühingu iseloomustus. OÜ on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. OÜ vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Ok peab olema vähemalt 2500eur. Osaniku osalust oü varas isel osa. Osade min nimiväärtus on 1eur. OÜ osad ei pea olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Väljamakseid osanikule võib teha ainult puhaskasumist. Igale osanikule makstakse osa puhaskasumist (dividend) vastavalt aktsiate või osa nimväärtusele. Osanikud saavad otsuseid vastu võtta nii koosolekul kui ka koosolekut kokku kutsumata. Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui on esindatud vähemalt pool osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Koosoleku kutsub kokku juhatus. OÜ-l peab olema
lihtaktsiateks on hääleõigusega nimelised või esitajaaktsiad. Osaühing ja osakapital _ osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut, _ osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest, _ minimaalne osaühingu osakapital on 2500 eurot, _ kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, _ osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega, _ osaühingut juhib juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek, _ osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. Täisühing _ täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all, _ täisühingu osanik võib olla nii füüsiline või juriidiline isik, _ sarnaselt FIE-ga vastutavad kõik täisühingu osanikud ühingu kohustuste eest
Täisühingu asukoht määratakse ühingulepinguga. Täisühingu osanik võib olla juriidiline või füüsiline isik. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises. Ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule. Sel juhul ei osale teised osanikud täisühingu juhtimises. Kui täisühingut on õigustatud juhtima mitu osanikku, võib igaüks neist tegutseda iseseisvalt, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Juhtima õigustatud osanik ei või teha tegu, kui teine juhtima õigustatud osanik on esitanud sellele vastuväite. Kui ühingulepinguga on ette nähtud, et osanikud, kes on õigustatud täisühingut juhtima, võivad tegutseda ainult ühiselt, võib tegu teha kõigi juhtima õigustatud
Isik, kes saab täisühingu osanikuks, vastutab ka nende kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema osanikuks saamist ÄS § 102 (1) Endine osanik vastutab 5 aasta vältel solidaarselt, kuid ainult nende kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema lahkumist. ÄS § 102 (2) 40. Kuidas toimub täisühingu juhtimine? 1.Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises ÄS § 88 (1) o Võimalik anda õigus üle ühele või mitmele osanikule . Sel juhul ei osale teised osanikud täisühingu juhtimises. ÄS § 88 (2) o Juhtima õigustatud osanikud võivad omakorda üle anda õiguse kolmandale isikule ÄS § 88 (5) o Kolmandale isikule õiguse andmise korral on igal osanikul õigus tühistada ÄS § 88 (5) 2.Võivad tegutseda juhtimisel iseseisvalt ÄS § 88 (3) o Välja arvatud kui teine juhtima õigustatud osanik on esitanud vastuväite ÄS § 88 (3) 3.Võib seada ühise esindusõiguse
1. OSAÜHINGU LOOMINE Osaühing (OÜ) on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital (Äriseadustik, § 135 lg 2) ning igal osanikul võib olla üks osa. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro (Äriseadustik, § 148 lg 1) ja need võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne (Äriseadustik, § 148 lg 2). Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel (Loov Eesti, 2012). Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Osaühing on üks äriühingu liike ja seda reguleerib Äriseadustik. Ettevõtjale antakse äriregistrisse kandmisel kordumatu registrikood. Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut (Äriseadustik, § 180 lg 1)
suurus ja tasumise aeg, kui viimast pole lepinguga täpsustatud, tuleb sissemakse tasuda viivitamatult pärast ühingulepingu sõlmimist. Osanikud esitavad täisühingu äriregistrisse kandmise avalduse, millele kirjutavad alla kõik osanikud. Täisühingu juhtimine Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises (samas esindamise kohustust ette ei nähta), ent ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule. Juhtima õigustatud osanikud võivad täisühingu juhtimise õiguse anda ka kolmandale isikule. Otsuste vastuvõtmine täisühingus toimub häälteenamusega: osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole kõigi osanike häältest, kui seaduse või ühingulepinguga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Täisühingu esindamise õigus kõigis õigustoimingutes on kõikidel täisühingu osanikel, eeldusel, et ühingulepinguga pole ette nähtud teisiti
organisatsiooni ning lülide all nelja peamist tarnetega seonduvat juhtimisprotsessi: planeerimine, hanked, teostus ja tarnimine. Tänapäevased tarneahelad koosnevad keskmiselt neljast jadamisi ühendatud osast: tootja, jaotaja, hulgi- ja jaemüüja. Tarneahel on ettevõtte traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine, lõpptarbijast kuni tarneahela alguseni (tarnijani), et tagada toodete, teenuste ja info väärtuseline kasumlikkus kliendile ja osanikule. Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine. Tarneahel saab alguse kliendist. Seda ka tootmisettevõtete puhul, kellest paljud tegutsevad veel tänagi kindla veendumusega, et just tootmine on kõige aluseks. Kui puudub konkreetse toote järele nõudlust ilmutanud maksejõuline klient, on kõik selle toote valmistamiseks ja tarnimiseks teostatud tegevused, kulutatud ressursid ja aeg raisatud. Müümata valmistoodanguga täidetud
Täisühing o kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all o vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga o asukoht on koht, kus tegevust toimub või juhitakse o osanik võib olla juriidiline või füüsiline isik o tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul o Ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule. Siis teised ei osale juhtimises o Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus (rahaline või mitterahaline sh teenuse osutamine) Usaldusühing o o UÜ osanikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus o Sissemaksed võivad olla rahalised kui ka mitterahalised o Kui TÜ-e astub usaldusosanik, loetakse TÜ ümberkujundatuks UÜ-ks
nimiväärtus. Aktsiaid võib aktsionäril olla ükskõik kui palju. Osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni, kui see on suurem, siis peab see olema 100 krooni täiskordne. Osa kohta ei või anda välja väärtpaberit. Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni. Tulevikus saab eelduslikult kogu või vähemalt suurem osa aktsiate käibest toimuma väärtpaberite keskregistri kaudu. Osanik võib oma osa vabalt teisele osanikule võõrandada. Võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel 1-kuuline ostueesõigus. Põhikiri võib siinkohal sätestada kõrvalekalduvaid regulatsioone. Osa võõrandamise leping peab olema notariaalselt tõestatud (A S § 149 lg 4) . Selline nõue kehtestati selleks, et osaühingul oleks igal hetkel objektiivne ülevaade osanikeringist, muuhulgas peab see teda kaitsma ebaseadusliku juhatuse määramise eest (juhatu s määratakse osanike poolt). Nimelised ja esitajaaktsiad
Diktaator tavaliselt riigipöörde piiramatu võimu haaranud isik; ajalooliselt Vana-Roomas piiramatu võimuga ametiisik Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (diktaator) või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta Diskrimineerimine teatud inimgrupi õiguste tagurlik piiramine; näiteks sooline, rassiline, rahvuslik ja religioosne diskrimineerimine Dividend perioodiline tulu, mida makstakse aktsionärile ehk osanikule Eelarve rahaline plaan teatud perioodil (näiteks eelarveaasta või projekti kestvuse jooksul) laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarvedefitsiit olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised Elamisluba riigi poolt välja antav tõend, mis seadustab mittekodaniku viibimise riigis kas alaliselt või tähtajaliselt Elukallidus elumaksumus; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetses
näidatud jaotamata kasumi summa ulatuses, ainult kinnitatud aastaaruande alusel. o Osakapital peab olema sisse makstud oTulumaksukulu kantakse jooksva aasta kasumi arvelt. Näide dividendide arvestamise ja väljamaksmise kohta Ettevõtte osanike üldkoosolek (5.mai 2019) teeb ettepaneku 2018.aasta kasumist (kogunenud kasumit on 3 200.-) maksta osanikele dividende 2 000.- 1) Dividendide väljakuulutamine: Deebet: Eelmiste perioodide jaotamata kasum 2 000.- Kreedit: Dividendivõlgnevus osanikule 2 000.- 2) Tulumaksukulu arvestamine jooksval aastal (2019.a) dividendide väljamaksmisel. 20/80*2000=500 Deebet: Tulumaksukulu 500 Kreedit: Maksuvõlad 500 3) Dividendide väljamaksmine osanikule Deebet: Maksuvõlad 500 Deebet: Dividendivõlgnevus osanikule 2000 Kreedit: Arvelduskonto 2 500 Turunduse ajalugu Turundusilminguid võib leida juba 19. sajandist. Tollele ajastule oli iseloomulik see, et turunduse all
ühingu omandisse, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud, et see antakse kasutusse. Osaniku üks olulisemaid õigusi, aga ka kohustusi on osalemine ühingu juhtimises. Esimene erand sellest reeglist puudutab usaldusühingu usaldusosanikku. Viimasel ei ole õigust võtta osa ühingu juhtimisest, kui ühingulepinguga talle sellist õigust otseselt antud pole. Teine erand on dispositiivne - ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule - ja sellisel juhul ei ole teistel osanikel õigust ühingut juhtida. Kui ühingut on õigustatud juhtima mitu osanikku (kas kõik või siis ainult mõned neist), võib igaüks neist tegutseda iseseisvalt, kuid ükski neist ei või teha tegu, mille suhtes teine juhtima õigustatud osanik on esitanud vastuväite. Ühingu juhtimisel on võimalik ka selline variant, et juhtima õigustatud osanikud annavad juhtimisõiguse üle kolmandale isikule nt prokuristile
teadmised, kontaktid, mittemateriaalne vara, raha. Osanikel tuleb selles osas kokkuleppele jõuda. Iga osanik tasub omakapitali vastavalt tema osalusele. Võrdse hääleõiguse puhul peetakse 50:50 osade jaotust riskantseks, sest kui osanikud ei jõua üksmeelele, võib otsuse viibimine ettevõttele saatuslikuks saada. Osade jaotumisel võiks jälgida võimalike jõujoonte tekkimist ettevõttes ning sellest tulenevate riskidega arvestada. Oluline on nt silmas pidada, mitmele osanikule saab 2/3 või rohkem osadest, sest vastavalt äriseadustikule on võimalik palju otsuseid vastu võtta just nimelt 2/3 häälteenamusega. Kuigi Äriseadustik ning standardpõhikiri sätestavad teatud otsuste vastuvõtmiseks vajaliku häältearvu, on võimalik osanike lepinguga või muudetud põhikirjaga nõutavat häältearvu eri tüüpi otsuste korral muuta. Seda loomulikult seadusega lubatud ulatuses. 2.6. Osaühingu juhtimine
J VÕRGUSTUMINE J A A Tarneahel on ettevõtte traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine, lõpptarbijast kuni tarneahela alguseni (tarnijani), et tagada toodete, teenuste ja info väärtuseline kasumlikkus kliendile ja osanikule. Logistika on osa tarneahela protsessist. Logistikakeskne mõiste on toode, st. et materjalide, pool ja valmistoodete liikumisel tarneahelast tarbija suunas peavad erinevad logistika tegevused suurendama selle väärtust (omamise kasulikkust tarbija jaoks). Toote suurus, kaal, pakend ja muud omadused mõjutavad logistikakulusid. HAJUS TEGEVUS ARENEV INTEGRATSIOON TÄIELIK INTEGRATSIOON
annaabi.ee 
