50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A A
Õppematerjali autor
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas.
.............................................................. ..................6 3. Täisühing ja usaldusühing.................................................................................. ...........................7 3.1 Mõisted. Asutamine. Osanike õigused....................................................................................7 3.2 Täisühingu lõpetamine..................................................................................... ........................10 4. Aktsiaselts ja osaühing......................................................................................... ........................11 4.1 Aktsiaseltsi ja osaühingu asutamine....................................................................................1 2 4.2 Aktsiaseltsi juhtimine........................................................................................ ........................14 4.3 Osaühingu juhtimine..........................................................................
asutamist (töö põhimõtted jms peab olema sama). Euroopa OSaühingu ja Äriühingu määrus on juba tekitatud (ehk siis üks kõik millises EL riigis saab asutada EOÜ ja EÄÜ) (Euroopa eraühing on uus idee, millega hajutatakse vastutus) Eraõiguslike juriidiliste isikute numerus clausus TsÜS § 25 lg 1 kokku seitse alaliiki: täisühing (TÜ), usaldusühing (UÜ), osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS), tulundusühistu (TuÜ), sihtasutus (SA) ja mittetulundusühing (MTÜ). Ühinguõiguses kehtivad dispositiivsuse põhimõtte rangemad piirangud võrreldes tsiviilõigusega, tulenevalt õiguskindluse põhimõttest. Ühinguõiguse allikad. 1. Euroopa Ühenduse Nõukogu määrustega reguleeritud Euroopa Aktsiaselts (SE) ja Euroopa Ühistu (SCE), Euroopa Majandushuviühing (EEIG), eelnõuna Euroopa Osaühing (SPE) 2. Euroopa Ühenduse ühinguõiguse direktiivid: 1
deklaratiivne. Konstitutiivsed kanded tähendavad seda, et olulisemad õigustoimingud jõustuvad alles pärast registrikande tegemist (asutamine, lõppemine, põhikirja muutmine jne). Deklaratiivsed kanded on sellised, mille puhul: õigustoimingute jõustumine ei ole seotud registrikande tegemisega (juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine, prokuura andmine ja lõpetamine). 7. Äriühingute liigid. Äriühingud on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ning tulundusühistu (reguleeritud tulundusühistuseaduses). Äriühingu nimi kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõppeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (ÄS § 2) Äriühingud jagunevad asutajate vastutuse alusel isikuühinguteks (täisühing, usaldusühing) ja
Moodustamine ja lõpetamine sõltub seadusandja tahtest Nt. Eesti Rahvusringhääling, Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikool, Eesti Pank. Vaata küsimus 3. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt (numerus claususe põhimõttel) äriseadustikus ja teistes seadustes. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing (TsÜS § 25 lg 1). 5. Milliseid eraõiguslike juriidiliste isikuid on võimalik Eestis luua. Kirjelda nende peamisi erisusi. Äriühingud: Osaühing, Aktsiaselts, Usaldusühing, Täisühing, Tulundusühistu, Euroopa äriühing, euroopa majandushuviühing, euroopa ühistu AS ja OÜ on piiratud vastutusega, TÜ ja UÜ liikmed vastutavad oma isikliku varaga.
erinevus on vaid audiitori kasutamises. OÜ asutamisel ei ole nõutav, et audiitor kontrolliks mitterahalise sissemakse hindamist, ta peab seda tegema üksnes juhtudel, kui mitterahalise sissemakse suurus ületab 2500 eurot või kui kõik mitterahalises sissemaksed moodustavad kokku rohkem kui poole osakapitalist. Selline kord muudab OÜ asutamise lihtsamaks ja kiiremaks. Seadus annab võimaluse asutada OÜ ka ühel isikul. Aktsia ja osa Aktsionäri osalust AS'i varas iseloomustab aktsia ja osaniku osalust varas iseloomustab osa. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Igal osanikul võib olla üks osa. Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne. Igale aktsionärile võib kuuluda mitu aktsiat. Aktsia ja osa Osanik võib osa vabalt võõrandada teisele osanikule.
..15 Juhtorgani liikmete kohustused seoses likvideerimise ja maksejõuetusega.............................16 KOKKUVÕTE ........................................................................................................................17 ALLIKAD................................................................................................................................18 2 SISSEJUHATUS Äriühingute vormid erinevad üksteisest eelkõige kapitali suurusest ja varieeruvast vastutusest. Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, mis tähendab, et aktsiaselts vastutab kohustuste täitmiste eest oma varaga. Osaühing ja aktsiaselts on äriühingutest enim levinud ettevõtlusvormid. Sobiva vormi valimisel on kasulik orienteeruda nende erisustes. Olgugi et piiratud vastutusega äriühingutena on nad sarnased, sobivad nad eri mastaapi äritegevuseks: osaühing väiksemahulise ja aktsiaselts keskmise või suuremahulise tegevuse korral.
Teatamiskohustus Äriregistrile tuleb teatada: · Majandusaasta aruanne (ÄS § 60 lg 1; 334 lg 2) · Osa võõrandamise kohta info (notari poolt) (ÄS § 150) · Nõukogu koosseisus muudatuste tegemine (ÄS § 318 lg 5) · Juhatuse liikme ametiaja pikendamine (ÄS § 184 lg 2, 309 lg 2) · Andmed audiitori kohta (ÄS § 328 lg 3) · Sidevahendite andmed (ÄS § 63) · Ühe aktsionäriga aktsiaselts (ÄS § 2891 lg 1) Sanktsioonid: andmete esitamata jätmine, valeandmete esitamine, ühingu dokumentidel seadusega ettenähtud info avaldamata jätmine 320 kuni 3200 eurot, (ÄS § 71, TsMS § 46; 601). Vastutus · Sanktsioonid alljärgnevate tegevuste eest: andmete esitamata jätmine, valeandmete esitamine, ühingu dokumentidel seadusega ettenähtud info avaldamata jätmine protsessuaalne trahv. (ÄS § 71, TsMS § 46; 601)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid