Vabaaine majandusõpetus (0)

5 tund
Bilanss
Mis moodustab tulu?
Tulud tööst ( töötasu )
Finantstulu ( intressid , dividendid st. 
osanikule väljamakstav kasumiosa) 
 Tulud  kapitalist  (finantsvara väärtuse kasv näit. 
pensionifond, kasutustasu st. intellektuaalse vara 
kasutamise eest saadav tasu)
 Maa ja  loodusressursid  (maa rent jm.)
Tulud toetustest
Tulu ettevõtlusest
Kulud jaotatakse:
Suuremad kulud - kavandatud kulud, mille 
tegemine nõuab suure summa, kuid mis on 
ühekordsed
Püsikulud – igakuised vältimatud kulud ehk 
igakuised lepingulised kohustused
Jooksvad kulud- väikesed vajalikud kulud, 
mille otstarbe üle otsustad ise.
Raha, mis jääb tuludest ja arvestatud kuludest 
üle on  ülejääk  või ka sääst.
Tulude – kulude aruanne on põhimõtteliselt 
sama, mis  ettevõtluses  kasumiaruanne. 
Aruandes kajastatakse kõik saadaolevad tulud 
ja kõik arvestatud kulud. 
Kasumiaruandes väljendatav ülejääk ehk 
kasum (kindla perioodi jooksul) on vajalik 
bilansi koostamisel.
Bilanss on raamatupidamise aruanne, mis kajastab antud 
kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja 
omakapital .
Bilanss iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisukorda, mis 
on kujunenud  eelmiste  perioodide tegevuse tulemusena. 
Seetõttu on firma bilanss ühtlasi tema töö aruanne, mis 
sisaldab informatsiooni varade liikide ja nende allikate kohta. 
Bilansi võib koostada ükskõik millise ajahetke seisuga, 
eeldades, et kõik  tehingud  on eelnevalt arvesse võetud. 
Tavaliselt koostatakse bilanss aastalõpu ehk 31. detsembri 
seisuga ning võrdluseks jäetakse kõrvale eelmise  majandusaasta  
lõpu seis.
Bilanss iseloomustab ettevõtte  varasid   kahelt  
seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast 
kahe poolega tabelit, mille üht poolt 
nimetatakse bilansi aktivaks ja teist bilansi 
passivaks . Bilansi  aktiva  ning  passiva  kontod 
moodustavad bilansiskeemi, mille struktuur 
vastavalt kehtivale raamatupidamiseseadusele 
(2002) on muutuv ning toodud ära 
raamatupidamise seaduse lisades.
Bilansi aktiva  kirjete  üldsumma peab võrduma bilansi 
passivakirjete üldsummaga, sest nii  aktivas  kui ka  passivas  
iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. 
Võrdsus tuleneb sellest, et bilansipooled kajastavad 
ühtesid ja samu tehinguid, ainult erinevalt seisukohalt.
Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja 
nende  paigutus  (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste 
nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode 
seisud jne.), passivas aga tuuakse varade rahastamise 
allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, 
aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse, 
kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.).
Ettevõttes toimuvad majandusoperatsioonid toovad kaasa 
muutusi bilansikirjetes. 
Neid muutusi arvestatakse kontodel. Kontodel toimub firma 
varade, nende allikate ja majandusoperatsioonide kohta 
registreeritud andmete rühmitamine,  jooksev  arvestus ja 
kontroll.
Igale bilansikirjele avatakse eraldi  konto : 
aktivakirjetele aktivakontod ja passivakirjetele passivakontod.
Igal kontol on kaks poolt -  deebet  ja  kreedit , mille tähendus on 
aga aktiva ja passivakontodel erinev. 
Aktivakontodel tähistab deebet  konto   suurenemist  ja kreedit 
vähenemist, passivakontodel vastupidi.
Kahekordset raamatupidamissüsteemi kasutades on 
tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus, 
samuti saab koheselt selgitada majandustegevuse 
lõpptulemuse, ilma et oleks vaja ettevõtte  varad  
täiendavalt üle lugeda.
Kahekordse kirjendamise meetodit kasutades 
kirjendatakse toimunud majandustehing vähemalt 
kahele kontole, ühe konto deebetisse ja teise konto 
kreeditisse (lihtkirjend).
Teoreetilise  aluse sai süsteemikindel arvepidamine 
15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias 
matemaatikust frantsiskaani  munga  Luca Pacioli esimene 
arvestusalane teos “Summa de Arithmetica,  Geometria , 
Proportioni, et Proportionalita”.
Pacioli kahekordse kirjendamise  traktaat  on olnud 
vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik 
arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit 
“Raamatupidamise Isaks” kuigi ta ei leiutanud süsteemi 
välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris 
mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures 
kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise.
Arvestust  peeti  kahes 
põhiraamatus. Kõik muudatused 
majandusüksuse varades kirjutati 
esiteks päevaraamatusse, seejärel 
pearaamatusse. Kindlaksmääratud 
ajal tehti kokkuvõtted ja toodi välja 
lõppseisud. Süsteemi arenedes 
hakati detailsema arvestuse 
pidamiseks kasutama mitmeid 
abiraamatuid, millede kokkuvõtteid 
võrreldi pearaamatu  andmetega .
Aktiva jaguneb likviidseks ja vähem likviidseks 
varaks. Varadena kirjendatakse kõik omandi või
muu võlaõigusliku lepingu alused omandatud 
vara. 
Passiva ehk kohustuste pool jaguneb lisaks 
ajalisele määrangule veel kohustusteks 
lepingute alusel ja omakapitaliks. Omakapital 
on vara, mis kuulub omanikule. Omanik 
otsustab, kuidas seda edaspidi kasutab, kas 
jätab  reservi  või investeerib või maksab 
dividendidena omanikule (ele ) välja.
Koosta  bilanss.
Oluline on saavutada tasakaal st. aktiva = 
passiva poolega.

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15