ja fosfaatrühma ühinemisel. Desoksüriboos viiesüsinikuline monosahhariid. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid - rakumembraani koostises olev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Komplementaarsusprinsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustamisel. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Lipiid org aine rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus. Lämmastikalus nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. Makroelemendid organimside koostises kõige rohkem esinevad keemilised ühendid. Mikroelemendid organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid. Monosahhariid lihtsuhkur
Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) molekul, milles üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Kontraktsioonivalk- liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Lämmastikalus- nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin. Monosahhariid- ehk lihtsuhkrud, on madalmolekulaarses ühendid, kus süsiniku
Fosfolipiid-nõgeseravi sääremarjale võtab kiirelt lihas suuruse ära. Hormoon-loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides.Komplementaarsusprintsiip-kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete(DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel.DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Kontraktsioonivalk- liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb nt. Inimese skeletilihaste rakkudes. Lipiidid- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuv(rasvad, õlid, vahad, steroidid jt.) lämmastikalused-nukleiinhaete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin, RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin.Lämmastikalus-A,G,C ja T kuuluvad
Tänu retseptorvalkudele liigub amööb toiduosakeste suunas. Retseptorvalgud asuvad ka inimese meeleorganite epiteekoe rakumembraanis (nt tunneme toidu maitset). Antikehad valgu kaitsefunktsioon, mis on kehasse sattunud võõrvalgud, nukleiinhapped ja teiste organismile mitteomaste org. ühendite vastu moodustunud. Viirushaigusest vabanemiseks läheb vaja antikehi need seostuvad antikehadega ja kõrvaldavad need organismist. Kontraktsioonivalk valgud osalevad ka liikumisprotsessis on suutelised muutma oma struktuuri ja tänu sellele molekult mõõtmed muutuvad need ongi kontraktsioonivalgud. Tuntuim kontraktsioonivalk on lihasvalk. Valkudel on ka energeetiline funktsioon keha lahustab viimasena, siis kui sahhariidid ja lipiidid on juba otsa saanud. Valgud koosnevad aminohappejääkidest, mis on ühendatud peptiidsidemega, ja täidavad organismis transport (hemoglobiin transpordib hapnikku), retseptor,
Aine oksü-l. Homoloogiline kromosooom kromosoon, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Histoloogia Koeteadus. Hormoon Loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid erinev ka teistes organismides. Initsaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon Kapsiid viiruse genoomi ümbritseb valguline kate Kontraktsioonivalk Liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Kantserogeen mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustav vähkkasvaja teket Karüoplasma rakutuuma poolvedel sisus. Lüsosoom Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. Makroergiline ühend- madalmolekulaarne org
HORMOON- Loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone.Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides. KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP-Kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA JA RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C JA G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. KONTRAKTSIOONIVALK-liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihase skeletis. LIPIIDID-Orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus(rasvad, õlid, vahad). LÄMMASTIKALUS-Nukleiinhapete monomeeride koostisesse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil, tsütotsiin.
peale denaturiseeriva teguri mõju lakkamist. 21) Ensüüm valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioonide kiirust. 22) Vitamiin bioaktiivne madalmolekulaarne aine, mida loomorganismid saavad peamiselt toiduga ja mida on vaja mõningate ensüümide aktiviseerimiseks. 23) Transportvalk raku membraani koostises olev valk, mis juhib molekule selektiivselt nii raku sisemusse kui sealt välja. 24) Retseptorvalk valk, mis edastab rakuvälist infot raku sisemusse. 25) Kontraktsioonivalk valk, mis on võimeline muutma oma struktuuri, millega kaasneb ka molekuli mõõtmete muutumine. 26) Antikeha organismi sattunud võõrainete eemaldamiseks veres tekkiv moodustis(valk) 27) AIDS omandatud imuunpuudulikkuse sündroom mida põhjustab HIV viirus. 28) HIV viirus, mille toimel lakkab antikehade teke organismis, mistõttu organismi vastupanuvõime haigustekitajatele langeb.
Moodustub lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. 11.) desoksüriboos monosahhariid, esineb peamiselt DNA koostises. 12.) ensüüm biokeemilise reaksiooni kiirust reguleeriv valk. 13.) fosfolipiid rakumembraani koostises olev lipiid, sisaldab fosfaatrühma. 14.) hormoon bioaktiivne aine, mis moodustub peamiselt loomorganismides. 15.) komplementaarsusprintsiip lämmastikaaluste paardumine nukleiinhapete molekulides. ( DNA & RNA ) 16.) kontraktsioonivalk valk, täidab liitumisfunktsiooni, võimeline muutma oma möötmeid. 17.) lipiid organismide energiallikas. Ühendite rühm, vees mittelahustuvad. 18.) lämmastikalus nukleiinhappe monomeeride koostisesse kuuluv tsükliline orgaaniline ühend. 19.) makroelemendid kõige enam esinevad keemilised elemendid, organismides ( O, C, H, N, P, ja S ) 20.) mikroelemendid üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid, organismides. 21.) monosahhariid - lihtsuhkur 22
Lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga hormoon- loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G kontraktsioonivalk- liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. esineb nt. inimese skeletilihaste rakkudes lipiid- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus lämmastikalus- nukleiinhapete monomeeride koostisesse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin
polüsahhariid. Denaturatsioon- valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Desoksüribonukleiinhape- DNA. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitmisel. Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid- rakumembraani koostises olev fosfaatrühma rasv. Hormoon- sisenäärmed reguleerivad organismide talitust. Komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides. Kontraktsioonivalk- skeletilihaste rakkudes esinev valk, liikumisfunktsiooni täitev. Lipiid- orgaaniliste ühendite rühm. Lämmastikalus- adeniin, guatiin, tümiin, tsütosiin DNA. Adeniin, guatiin, uratsiil, tsütosiin RNA. (tsükililsed orgaanilised ühendid). Makroelemendid- kõige enam esinevad keemilised elemendid. Mikroelemendid- üliväheseks koguseks vajalikud elemendid. Monosahhariid- lihtsuhkur. Nukleotiid- nukleiinhappe monomeer. Oligosahhariid- 2-3 lihtsuhkrut. Peptiidside- aminohappejääkide
organismide elutegevusega. biopolümeer--organismides moodustuv polümeer. denaturatsioon--valgu kõrgemat järku ruumilise struktuuride hävimine kuni esimese järgu struktuurini. ensüüm--biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. hormoon--loomorganismide siserekreatsiooni näärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. komplementaarsusprintsiip--kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides. kontraktsioonivalk--liikumisfunktsiooni täitev valk. lämmastikalus--nukleiinhappe monomeeri koostisesse kuuluv tsükliline orgaaniline ühend. makroelemendid--organismide koostises kõige enam esinevad elemendid (O, C, H, N, P, S). mikroelemendid--organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid. monosahhariidid--suhkrud, mille molekulis on kuni 6 süsiniku aatomit. mRNA--ribonukleiinhappe liik, mis sisaldab liigiomaste valkude sünteesimiseks vajaliku informatsiooni
molekul, milles üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Hormoon-loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides. Komplementaarsusprintsiip-kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Kontraktsioonivalk-liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Lipiid-orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid jt.). Lämmastikalus-nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin.
13. fosfolipiid liitlipiid, kuulub rakumembraani koostises, kahekihiliselt kõikide rakkude membraanides 14. hormoon bioaktiivne aine, mis põhiliselt moodustub loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. lisaks steroididele esineb hormoonide hulgas palju valke jpm. 15. komplementaarsusprintsiip nukleotiidide üksteisele vastavus, desoksüribonukleiinhappe molekulide koospüsimise aluseks 16. kontraktsioonivalk valk, mis on võimeline muutma oma struktuuri, millega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine 17. lipiid organismide energiaallikaks, orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid. 18. lämmastikalus molekul, mis on desoksüribonukleotiidi üheks osaks. on neli lämmastikalust adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. tsüklilised keemilised ühendid. 19
8. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. 9. Desoksüribonukleiinhape DNA. 10. Desoksüribonukleotiid DNA üks monomeer. 11. Desoksüriboos lihtsuhkur. 12. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. 13. Fosfolipiid fosfaatrühma sisaldav lipiid. 14. Hormoon bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 15. Komplementaarsusprintsiip kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. 16. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev valk. 17. Lipiid rasvad, õlid, vahad, steroidid. 18. Lämmastikalus tümiin, adeniin. 19. Makroelemendid organismis kõige enam esinevad keemilised elemendid: O, C, H, N, P. 20. Mikroelemendid organismi elutegevuseks vajalikud keemilised elemendid: Cu, Zn, Ni. 21. Monosahhariid madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mille süsiniku arv on 3st-6ni. Glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos. 22. mRNA informatsiooni-RNA. 23
Organismide koostis Org ühendid iseloomulikud elusloodusele. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku, vesinikku. Põhilised elemendid (O, C, H, N, P, S) on makroelemendid. Anorg ainete põhiosa VESI, org ainetest VALGUD. Vesi on hea lahusti, osaleb keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada püsivat temp. Positiivselt laetud ehk katioonide hulka kuuluvad K, Mg, Na, Fe jne. K ja Na ioonid osalevad närviimpulsi moodustumisel. Ca soolad annavad luudele tugevuse.Taimedes Mg. Neg laetud ehk anioonide hulka kuuluvad soolad, nt hüdroksüül-, fosfaat-, karbonaat-, kloriid- ja jodiidioonid. Orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, teisisõnu biomolekulid. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Sahhariidid ehk süsivesikud on ühendid, mis koosnevad C, H ja O. Mono ja oligo on magusad. Monosahhariidid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. Ol...
Lootelise arengu esimene staadium Kombinatiivne muutlikus - geneetilise muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus Komplementaarsusprintsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad C ja G, RNA molekulis A ja U nin vahel C ja G Kontraktsioonivalk - liikumisfunksiooni täitev valk, mis on väimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes Koodon -mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis Kromoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente ehk karotinaide. Kuulub plastiidide hulka Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste
Lootelise arengu esimene staadium Kombinatiivne muutlikus - geneetilise muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus Komplementaarsusprintsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad C ja G, RNA molekulis A ja U nin vahel C ja G Kontraktsioonivalk - liikumisfunksiooni täitev valk, mis on väimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes Koodon -mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis Kromoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente ehk karotinaide. Kuulub plastiidide hulka Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste
Lipiidi (rasva) molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides. Komplementaarsusprintsiip Kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Lipiidid Orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid jt.) Lämmastikalused nukleiinhapete monomeeride koostisesse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin.
DNA molekulis ühinevad A ja T süsihappegaas. ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Kääviniidid rakujagunemise ajal moodustuvad Konkurents on liikidevaheline või liigisisene niitjad valgud (mikrotuubulid), mis osalevad olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside kromosoomide või kromatiidide jaotamises (valguse, toidu, eluruumi jms.) pärast. tütarrakkude vahel. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev Laguahel heterotroofsetest organismidest valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. koosnev toiduahela osa, milles looduses leiduvad Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. orgaanilised ained oksüdeeritakse järk-järgult lihtsama ehitusega ühenditeks ja mille lõpp- produktiks on anorgaanilised ühendid.
teisele kahjulik. on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. Komplementaarsusprintsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Konkurents - on liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms.) pärast. Konsument - vt. tarbija. Kontraktsioonivalk - liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Kontrollgrupp - uurimisobjektide võrdlusrühm, mille suhtes muudetavaid katsetingimusi ei kohaldata. Konvektsioon - soojuse liikumine õhu või veevooluga. Konvergents - erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Koodon - mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele
annaabi.ee 
