Bioloogia mõisted- Organismide koostis ja bioloogia uurib elu (0)

ANATOOMIA- Bioloogia teadus, mis uurib organismide ehitust.
BIOLOOGIA-Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid .
BIOSFÄÄR- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht.
ETOLOOGIA -Loomade käitumist uuriv bioloogia.
FÜSIOLOOGIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni.
HUMORAALNE REGULATSIOON - Organismi elundkondade talitlusi reguleeriv (pealmiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel.
LOODUSSEADUS - Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus .
MOLEKULAARBIOLOOGIA- bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset.
NEURAALNE REGULATSIOON- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon.
POPULATSIOON- Samal ajal ühel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda.
PÄRILIKKUS-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega.
TEADUSLIK FAKT- Teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine.
TEADUSLIK HÜPOTEES-Teadusliku probleemi eeldatav vastus.
TEADUSLIK MEETOD-Teaduslike probleemide lahendamise tee.
TEADUSLIK PROBLEEM- Küsimus, millele vastus hetkel puudub.
TEOORIA-Teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus.
TSÜTOLOOGIA-Bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust.
ÖKOLOOGIA-Bioloogia teadus, mis uurin ökosüsteemides erinevaid seaduspärasusi.
AIDS-(Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom)- viirushaigus , mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt.
AMINOHAPE-
ANTIKEHA -neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeendide kahjutuks tegemiseks.
BIHEELIKS- DNA ruumiline kuju(teist järku struktuur) on biheeliks.
BIOAKTIIVNE AINE-orgaaniline ühend, mis juba väiksetes konsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib ainevahetust.
BIOMOLEKUL -Orgaanilise aine molekul , mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid , sahhariidi, vitamiinid )
BIOPLÜMEER- Organismides moodustuv polümeer(valgud, nukleiinhapped , polüsahhariidid)
DENATURATSIOON- Valgu kõrgemat( neljandat , kolmandat ja teist) järsku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur.
DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-(DNA)- biopolümeer, mille monomeerideks on deksoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoonide põhiline koostisaine .
DESOKSÜRIBONUKLEOTIID- DNA monumeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel
DESOKSÜRIBOOS- Viiesüsinikuline monosahhariidid , mis esineb pealmiselt DNA koostises.
ENSÜÜM- Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk.
FOSFOLIPIIDID- Rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi(rasva) molekul , milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga.
HORMOON - Loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone.Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides.
KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP-Kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA JA RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C JA G, RNA molekulis A ja U ning C ja G.
KONTRAKTSIOONIVALK -liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihase skeletis.
LIPIIDID-Orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus(rasvad, õlid, vahad).
LÄMMASTIKALUS-Nukleiinhapete monomeeride koostisesse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin , guaniin , tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil , tsütotsiin.
MAKROELEMENDID - Organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid: O, C, H, N, P,S. Tihti paigutatakse nende hulka ka K,Mg, Ca.
MIKROELEMENDID - Organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F,Se, Si,Sn, B, As. Enamasti nim. 16 elementi, kuid eri organismirühmadel on ka mõningaid erinevusi.
MONOSAHHARIIDID- ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.
Mrna-Toob geneetiliseinfo rakutuumas asuvatest kromosoonidest tsütoplasmas olevasse ribosoomidesse ehk siis transportija
NUKLEOTIIDID - Nukleiinahappe monomeer , mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru( riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on RNA monumeer.
OLIGOSAHHARIIDID
PEPTIITSIDE -Kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel.
POLÜSAHHARIIDID-kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikes lülideks on(monomeerideks) on monisahhariidid
RENATURATSIOON - valgu kõrgemat (neljandat, kolmandat ja teist) järkuruumiliste struktuuride taastumine ,denaturatsiooni pöördprotsess.
RETSEPTORVALK-rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse
RIBONUKLEIINHAPE -(RNA)biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid . Eristatakse Mrna, Trna ja rRna molekule.
RIBONUKLEOTIIDID- RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
RIBOOS - pealmiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahharii
rRna- kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis.
SAHHARIIDID (süsivesinikud)-süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. Jaotatakse mono-, oligo - ja polüsahhariidiks. STEROIDID-madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne (kolestorool, vitamiin D, steroidhormoon)
TRANSPORTVALK-valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest osast teise.Esinevad näiteks rakumembraani koostises.
Trna- ülesandeks on mrna poolt ribosoomidesse toodud info lahtimõtestada, sellega toovad trna molekulid kohale õiged aminohapped ja lülitavad nad sünteesivasse ahelasse.