Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia kontrolltöö kordamine õpikust lk 44 ja 45 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kordamine KT
MÕISTED:
  • Aminohape -keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi.
  • Desoksüribonukleiinhape- ehk DNA on enamikus elusprganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer.
  • Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis moodustub kolme keemilise rühma - lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma - liitumisel.
  • Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel, kusjuures DNA molekulis paarduvad ehk on komplementaarsed C ja G ning A ja T, RNA molekulis C ja G ning A ja U. (Tähistused: A – adeniin , G – guaniin , C – tsütosiin, T – tümiin, U – uratsiil .)
  • Lämmastikalus – nukleiinhapate monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. Nt adeniin, guaniin, tsütosiin.
  • Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega).
  • Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes (võrrelduna makroelementidega).
  • Monosahhariidid -
  • mRNA- on informatsiooni molekulid
  • Nukleotiid - ukleiinhappe monomeer , mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer
  • Polüsahhariid-Polüsahhariide saadakse polükondentsatsiooni teel. Koosneb monosahhariidide jääkidest, kui see läheb pikaks, siis tuleb polüsahhariid. Tekkel eraldub igas vaheastmes vesi. Seedimisel seotakse vesi-hüdrolüüsil
  • Ribonukleiinhape -ehk RNA on organismi rakkudes leiduv nukleiinhape . RNA on biopolümeer, millel olenevalt vormist on mitmeid erinevaid funktsioone.
  • Ribonukleotiid - RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel
  • Riboos - peamiselt RNA koostises esinev viiesüsivesikuline monosahhariid
  • rRNA - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid
  • tRNA- transpordi molekulid

Tõesed ja väärad laused :
  • Makroelemendid kuuluvad orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete koostisse.
  • ÕIGE
  • Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi.
  • Lipiidide vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse valkude oksüdeerumisel.
  • ÕIGE
  • Nukleodiidid on DNA monomeerid
  • ÕIGE
  • DNA molekul on kaheahelaline biheeliks .

Õige vastusevarjant:

Täitke lünk sobiva sõnaga:
17 .rganismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulides
18 .lükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisse
19.Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse ensüümid
20 .ipiidid täidavad organismis põhiliselt ehituslik ja energeetiline funktsiooni
21.AIDS i põhjustab HI viirus
22.õik valgud on moodustunud aminohapetest mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega
23.Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest monosahhariidist ja fosfaatrühmast
24 DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest
Selgitage pikemalt ja tooge näiteid!
25 Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku süsinikku ja vesinikku Sest süsinikust vesinikust ja hapnikust koosenvad: lipiidid süsivesikud ja neid aineid leidub veel ka aminohapete koostises
26 Miks peab inimese toit sisaldama ka mineraalaineid Sest muidu ei saaks toimida organismi kõik protsessid see tähendab et ensüümides ja närviimpulsside ülekandmiseks on vaja mineraalaineid nagu ka neid on vaja luustiku koostises
27 Miks saavad organismid põhiosa elutegevuseks vajalikust energiast glükoosi lagundamisest ehkki näiteks sama kogus lipiide annab kaks korda rohkem energiat
Sest glükoos on kõige kiiremini energiat andev aine Glükoos on organismis pakitud glükogeeniks
28 Millistes igapäevase elu valdkondades puutute kokku valkude denaturatsiooniga Muna praadimine kus valk hävineb lõplikult kuumuse toimel Piima keetmine samuti
29 Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid Need tulevad valkude asukohast ja koostisest ning omadustest Näiteks hemoglobiin aitab transportida hapniku
30 Milles seisnevad RNA ja DNA molekulide erinevused DNAl on monomeeriks desoksüriboos aga RNAl on riboos ja RNAl on tümiini asemel uratsiil Samuti on komplementaarsus erinev neil DNAl on G=C A=T ja RNAl A=U T=A G=C
31 Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA Ta on kaksikahelaline biheeliksis kus ahelad on omavahel ühenduses vesiniksidemete abil
32 Missugused molekulide omadused ühendavad kõiki biopolümeere
Nad koosnevad monomeeridest ja on ühendatud vesiniksidemete abil
Bioloogia kontrolltöö kordamine õpikust lk 44 ja 45 #1 Bioloogia kontrolltöö kordamine õpikust lk 44 ja 45 #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kaire Liiv Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Organismide koostis
7
rtf

Organismide koostis

Lk 44-45 Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse.-Väär Makroelemente võib esineda enamike ainete koostises. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides.-Tõene 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi.- Tõene 4. Valkude lagunemise vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel.-Väär Valkude lagunemise vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur.-Tõene 6. Aminohape on DNA monomeer. -Väär Aminohape on valkude monomeer 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. -Tõene 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks.-Väär DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koos

Bioloogia
Organismide koostis
5
doc

Organismide koostis

BIOLOOGIA KT 1 Kordamiseks. Lk. 4445 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse. VÄÄR Makroelemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ainete koostisse. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. TÕENE 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi. VÄÄR Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. VÄÄR Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. TÕENE 6. Aminohape on DNA monomeer. VÄÄR Desoksüribonukleotiid on DNA monomeer. 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. TÕENE 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks. VÄÄR DNA

Bioloogia
Organismide koostis
12
doc

Organismide koostis.

Bioloogia kontrolltöö nr 2 ­ Organismide koostis 1. Organismi üldine keemiline koostis. Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Kõik kuus elementi (O, C, H, N, P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Neid elemente nimetatakse makroelementideks. Kümnendik- ja sajandikprotsentides on rakkudes K, Cl, Ca, Na ja Mg. Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud normaalseks

Bioloogia
Organismide koostis
10
doc

Organismide koostis.

2.1. 1. Nimetage organismide peamisi keemilisi elemente. - Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? - Makroelementide hulka kuuluvad veel Fosfor (F), Väävel (S), Kaalium (K), Naatrium (Na), Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) ja Kloor (Cl). 3. Miks vajab organism makroelemente suhteliselt suurtes kogustes? - Sest need moodustavad suure osa organismi koostisest. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? - O, C, H, N on enamike organismide koostises. 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? - Mikroelemendid on paljude bioaktiivsete (ensüümid, hormoonid) koostises. Vajab neid elutegevuseks. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? - Anorgaanilisi aineid on kuskil 80% igas organismis ja ülejäänu on seega orgaaniline aine. 7. Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? - Vett (H2O) on kõige rohkem organismides. 8. Reas

Bioloogia
Organismide koostis-mõisted
2
rtf

Organismide koostis-mõisted

Mõisted: AIDS- (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) ­ viirushaigus, mida põhjustab HI- viirus. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt. Aminohapped- keemilised ühendid, mis sisaldavad nii aminorühmi kui ka kraboksüülrühmi. Antikeha- kaitsevalk ­ iseloomulik kõrge spetsiifilisuse aste, moodustuvad vere leukotsüütide hulka kuuluvates lümfotsüütides, koosneb neljast peptiidahelast. On moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks. Biheeliks- DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. Biopolümeer- elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). Desoksüribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse,

Bioloogia
Orgaanilised ained-valgud-nukleiinhapped - mõisted
3
docx

Orgaanilised ained, valgud, nukleiinhapped - mõisted

AIDS ­ (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom)-viirushaigus, mis kujuneb HIV'ga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt. aminohape-ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi.Antikeha-(kaitsevalk)- neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide ( valkude, nukleiinhapete jt.) kahjutuks tegemiseks.Biheeliks-dna ruumiline kuju,teist järku struktuur.Bioaktiivne aine-orgaaniline ühend (ensüüm,vitamiin,hormoon jt.), mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ka reguleerib elutalitlusi. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega(valgud,lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.)biopolümeer- organimide moodustuv polümeer(polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.) denaturatsioon-valgu kõrge

Bioloogia
Bioloogia I arvestus
4
doc

Bioloogia I arvestus

Bioloogia I arvestus 1. Sõnastada probleemi (küsimus) või hüpoteesi (vastus probleemile) Etapid: *probleemi püstitamine *hüpoteesi sõnastamine *tulemuse analüüs *taustainfo kogumine *hüpoteesi kontrollimine *järelduste tegemine 2. Kuidas eristada elusorganismi elutust objektist? *sisaldavad biomolekule, nt. valgud, nukleiinhapped *rakuline ehitus *aine-ja energiavahetus, nt. toitumine, hingamine, eritused *sisekeskkonna stabiilsus, nt. imetajad ja linnud on püsisoojased *paljunemine, nt. suguline, mittesuguline, pooldumine *pärilikkus, nt. haigused puuliikidel *areng, nt. kasvamine *reageerimine ärritusele, nt. silmapupillid laienevad pimedas, valges ahenevad *kõrge organiseerituse tase 3. Elementide ja ainete rühmad ELEMENDID Makroelemendid Mikroelemendid *organism vajab suures koguses *organismidel läh

Bioloogia
Organismi keemiline koostis
5
docx

Organismi keemiline koostis

KORDAMISKÜSIMUSED: Organismi keemiline koostis 1. Mis on makro-, meso- ja mikroelemendid? Tooge iga rühma kohta vähemalt 4 elementi. V: Makroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad elutegevuseks suurtes kogustes (üle 1%) ­ süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik. Mesoelemendid on elemendid, mida elusorganism vajab keskmistes kogustes (0,1-1%) ­ väävel, kaltsium, raud, fosfor Mikroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad väikestes kogustes (alla 0,01%) ­ magneesium, fluor, vask (Cu), tsink (Zn). 2. Teate anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete keskmist sisaldust rakkudes. V: Kõige enam on anorgaanilisi aineid (vesi ja soolad) ­ enamasti üle 80%. Orgaanilisi aineid on ligi 19% (Valgud 14%, lipiidid 2%, süsivesikud, nukleiinhapped..). 3. Teate järgnevaid anorgaanilisaineid, nende funktsiooni organismis: Vesinik- luude koostises, hammaste koostises Ammoonium- energia tekkimine, väljutamine Kaalium- tsütoplasmas, veres, n

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun