Organismide koostis-mõisted (0)

Mõisted:
AIDS- (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) – viirushaigus, mida põhjustab HI- viirus . Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt.
Aminohapped- keemilised ühendid, mis sisaldavad nii aminorühmi kui ka kraboksüülrühmi.
Antikeha - kaitsevalk – iseloomulik kõrge spetsiifilisuse aste, moodustuvad vere leukotsüütide hulka kuuluvates lümfotsüütides, koosneb neljast peptiidahelast. On moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks.
Biheeliks- DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel.
Biopolümeer- elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis).
Desoksüribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine.
Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer , mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid , mis esineb peamiselt DNA koostises.
Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) molekul , milles üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga.
Komplementaarsusprintsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G.
Kontraktsioonivalk - liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes.
Lämmastikalus- nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin , guaniin , tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin.
Monosahhariid- ehk lihtsuhkrud , on madalmolekulaarses ühendid, kus süsiniku aatomite arv molekulis on enamasti 3 – 6 (Näiteks: riboos , trioos , pentoos).
mRNA- Informatsiooni-RNA ehk mRNA on RNA liik, mis toob valgusünteesiks (translatsioon) kohale geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse.
Nukleotiid- nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru ( riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA
monomeer.
Oligosahhariid- on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis on moodustunud enamasti 2 lihtsuhkru omavahelisel liitumisel (Näiteks: sahharoos , laktoos, maltoos ).
Peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel.
Polüsahhariid- on kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid, liitsuhkrud), mille ehituslikuks elementideks on lihtsuhkrute jäägid (Näiteks: tärklis, glükogeen, tselluloos).
Retseptorvalk - rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse .
Ribonukleotiinhape- biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid . Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule.
Ribonukleotiid - RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
Riboos- peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid.
rRNA- rRNA ehk ribosoomi-RNA, kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis.
Sahhariidid - süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm(keemias hüdroksükarbonüülühendid). Jaotatakse mono -, oligo- ja polüsahhariidideks.
Steroidid- madalamolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne (kolesterool, vitamiin D, steroidhormoonid jt.).
Transportvalk- valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. Esinevad näiteks rakumembraani koostises.
tRNA- Transport-RNA ehk tRNA ülesandeks on mRNA molekuliga robisoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine.