DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DESOKSÜRIBONUKLEIIN RIBONUKLEIINHAPE HAPE Monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Süsivesik (suhkur) Desoksüriboos Riboos Lämmastikalused Adeniin(A), guaniin(G), Adeniin(A), guaniin(G), Nukleotiidid tsütosiin(C), tümiin(T) tsütosiin(C), uratsiil(U) (monomeerid) Primaarstruktuur ja Desoksünukleotiidide jada Ribonukleotiidide jada komplementaarsus A=T ja CG A=U ja CG Tertsiaalstruktuur Kromosoom Ribosoom
sidemeid seda energiarikkam DNA e. RNA- desoksüribonukle ribonukleiinhape otiinhape C tähtsain biomolekulide koostises, CO2s oluline taimedele monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Ca luude ja hammaste koostises, vere hüübimine süsivesik desoksüriboos riboos Mg taime klorofüllis. Loomal DNA ja Lämmastik Adeniin, tümiin, tsütosiin, Uratsiil, adeniin,
Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel: Peamisteks erinevusteks on 3, 1 ja 4 Tunnus DNA RNA 1)monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 2)pentoos desoksüriboos riboos 3)N-alused A=T, G=C A=U, G=C 4)struktuur biheeliks , so kaks ahelat, üks ahel mis on kruvikujuliselt keerdunud 5)klassid - tRNA, rRNA, mRNA jt
DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DNA RNA Monomeeri Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid nimetus Monomeeri ehitus a)Lämmastikalus: adeniin, guaniin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil tsütosiin, tümiin b)sahhariid: desoksüriboos riboos c)happejääk: fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G)
Monomeeri nimetus DNA RNA Monomeeri ehitus: desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 1) lämmastikalus 1)guaniin 1)guaniin 2)adeniin 2)adeniin 3)tsütosiin 3)tsütosiin 4)tümiin 4)uratsiil 2) sahhariid desoksüriboos riboos 3)happejääk fosfaatrühm fosfaatrühm
Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Lühendi tähendus Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a) adeniin, guaniin, a) adeniin, guaniin, a) Lämmastikualus tsütosiin, tümiin tsütosiin, uratsiil b) Sahhariid (suhkur) b) desoksüriboos b) riboos c) happejääk c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A)
· kaitsefunktsioon antikehad koosnevad valkudest aktiivne kaitse-antikehad passiivne kaitse küüned,juuksed · regulatoorne funktsioon-valgulised hormoonid(insuliin) · liikumisfunktsioon · transportfunktsioon hemoglobiin albumiinid · retseptorfunktsioon · energeetiline funktsioon valkude lagunemisel vabaneb energiay 17.6kJ/g NUKLEIINHAPPED(A,T,C,G) DNA- desoksüribonukleiinhape DNA on polümerr,mille monomeerideks on desoksüribonukleotiid. Kõigis nukleotiidides on: · fofaatrühm · desoksüriboos · lämmastikalus ( A,T,C,G) RNA- ribonukleiinhape RNA on polümeer,mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Kolm RNA lämmastikalust on samad, mis DNA koostises: A,G;C;U A A T U C C G G Erinevatel RNA molekulidel on erinev ülesanne: 1. informatsiooni RNA( mRNA) Päriliku info kandmine 2. transport-RNA( tRNA) (korrapärane kuju) Transpordib aminohappeid. 3. ribosoomi-RNA(rRNA)
Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik Lipiidid ehk rasvad on organismide energiaallikaks Valgud: Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid Valgu aminohappelist järjestust nim. esimest järku struktuuriks Valgud täidavad organismis ensüümaatilist, ehituslikku, transporti, retseptor, regulatoorset, kaitse, liikumis ja energeetilist funktsiooni Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikalusel, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid Nukleotiidide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriks DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele
NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DNA Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Kaksikspiraal on kõigest DNA sekundaarne kuju. (õpiku joonis) Desoksüribonukleotiid koosneb: Fosfaatrühm Desoksüriboos Lämmastikalus Lämmastikaluseid on neli erinevat. Ainukene, mis muutub DNA monomeerides on lämmastikalus (A, T, C, G) Komplementaarsusprintsiip ahelate üksteise vastavus, A = T; C = G. (biheeliksis)
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleiinhapped. Neid on kaks tükki: DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape) DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksürobonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Lämmastikaluseid on neli: A-adeniin, T-tümiin, G-guaniin ja C-tsütosiin Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA molekul koosneb kahest ühinenud ahelast. Omavahel seonduvad adeniin ja tümiin ning guaniin ning tsütosiin. Need lämmastikalused on komplementaarsed ehk vastavad. A ja T vahel on kaks vesiniksidet, C ja G vahel kolm vesiniksidet.
DNA ja RNA võrdlus DNA RNA Monomeeride nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus a) adeniin a) adeniin a) lämmastikalus guaniin guaniin b) sahhariid tsütosiin tsütosiin c) happejääk tümiin uratsiil b) desoksüriboos b) riboos c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm
denaturatsioon- kui valk kaotab kõrgemat järku struktuuri. Renaturatsioon- valk võtab suuremat järku strukutuuri. Rakus on suur osa magneesiumi aatomitest seotud nukleiinhapetega DNA ja RNA. DNA tähtsus on päriliku info säilitamine ja selle ülekandmiseks raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat, guanosiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, tümidiinfosfaat. Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli-lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RNA koostisesse kuuluvad nukleotiidid: adeniinfosfaat, guansiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, uridiinfosfaat. DNA lämmastikalused: adeniin(A), guaniin(G), tsütodiin(C), tümiin(T). RNA adeniin, guaniin, tsütodiin, uratsiil(U). RNA jaotatakse molekulide funktsioonide alusel kolmeks: informatsiooni RNA(mRNA) ül on geneetilise info toomine valgusünteesi toimumise paika
Bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismi elutegevusega (valgud, lipiidid). Biopolümeer- organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped). Denaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Desoksüribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine.
A=U ja C=G ning T=A 8. Mis funktsioone täidavad rakus RNA molekulid? mRNA on infokandja RNA, tRNA on transpordi RNA ja rRNA on ribosoomides olev RNA. Infokandja RNA on see, mis loeb DNA'st õige nukleiinide järjestuse ja viib selle ribosoomidesse, kus tehakse selle info aluse valke. Aminohaped toob kohale tRNA. rRNA moodustab ribosoomid. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse desoksüribonukleiinhapet (DNA), mille monomeeriks on desoksüribonukleotiid ja ribonukleiinhapet (RNA), mille monomeeriks on ribonukleotiid. DNA on moodustunud desoksüriboosist, lämmastikalusest (adeniin, tümiin, tsütosiin, guaniin) ja fosfaatrühmast. RNA oma moodustunud roboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest (adeniin, uratsiil, guaniin, tsüstosiin). DNA molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast. Koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip (See tähendab et alati A=T ja C=G).
( desoksüribonukleotiidid ja ribonukleotiidid) Ehitus: Nukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli – lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. 3) Aminohape ja selle ehitus. - Aminohapped on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- ja karboksüülrühma ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat. Ehitus: aminorühm, aluseline karboksüülrühm, happeline radikaal. 4) Võrdle DNA-d ja RNA-d. DNA (desoksüribonukleotiid) RNA (ribonukleotiid) A=T ja C=G A=U ja C=G kaheahelaline üheahelaline päriliku info säilitamine päriliku info realiseerimine 3 erinevat struktuuri 2 erinevat struktuuri Sarnasused: fosfaatrühm, koosnevad nukleotiididest. 5) DNA ja RNA tähtsused (selgita).
bio kt II teine rida Bioloogia KT organismide koostis - II rida 1. Selgita mõisted. (16p) desoksüribonukleotiid-DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. biopolümeer-organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped) renaturatsioon-valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumist. polüsahhariid-on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. mRNA-informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgussünteesiks rakutuumast vastavasse raku organellidesse.
koostisosa Süsinik Kuulub kõikide orgaaniliste ühendite koostisesse. 4.DNA ja RNA võrdlus ( 3 p. ) Võrreldav tunnus DNA RNA monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid lämmastikalused Adeniin, guaniin, tümiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tsütosiin. uratsiil. nukleotiidid Adenosiin-, guanosiin-, Adenosiin-, guanosiin-, tsütidiin- ja tümidiinfosfaat tsütidiin- ja uridiinfosfaat. sekundaarstruktuur Vesiniksidemega Ribonukleotiidid
tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse 2. tRNA transpordi-RNA, mõtestab lahti mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info, vastavalt sellele toovad kohale ,,õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse 3. rRNA ribosoomi-RNA, kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid monomeeri ehitus: a) lämmastikalus adeniin adeniin guaniin guaniin tsütosiin tsütosiin tümiin uratsiil b) sahhariidid (suhkur) desoksüriboos riboos c) happejääk fosfaatrühm fosfaatrühm
biopolümeerid kuna nad moodustuvad ainult elusorganismides. Denaturatsioon valgu molekuli struktuuri väiksemaks muutumine kuumutamise teel. Denaturatsiooni mõjutavad ka mehhaanilised tegurid. Desoksüribonukleiinhape DNA, keeruka struktuuriga ühend. Biopolümeer. On moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Peamiseks ülesandeks on päriliku info säilitamine ja ülekanne. Desoksüribonukleotiid RNA, lihtsama struktuuriga, kui DNA. Biopolümeer. Peamiseks ülesandeks on päriliku info realiseerimine. Desoksüriboos esineb DNA ehituses. Viiesüsinikuline monosahhariid. Ensüüm võtab osa toitainete lagundamise protsessist, aidates neid kiiremini lagundada. Fosfolipiid lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga. Hormoon bioaktiivne aine. Regulatoorse ülesandega. Komplementaarsusprintsiip DNA biheeliksi ahelate vastavus üksteisele
Mõisted : Aminohape- valgu monomeer. Antikeha- haigustekitajate vastu võitlev kaitsevalk. Biheeliks- DNA molekuli nukleotiidiahel, spiraalin keerdunud. Bioaktiivne aine- vitamiinid, ensüümid, hormoonid, mis mõjutavad organismi ainevahetust. Biomolekul- organismides ilmnevad orgaanilised ühendid. Biopolümeer- organismis moodustuv valk, polüsahhariid. Denaturatsioon- valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Desoksüribonukleiinhape- DNA. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitmisel. Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid- rakumembraani koostises olev fosfaatrühma rasv. Hormoon- sisenäärmed reguleerivad organismide talitust. Komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides. Kontraktsioonivalk- skeletilihaste rakkudes esinev valk, liikumisfunktsiooni täitev. Lipiid- orgaaniliste ühendite rühm
On moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks. Biheeliks- DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. Biopolümeer- elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). Desoksüribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) molekul, milles üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel
BIOLOOGIA 11.klass MÕISTED: 1. ANATOOMIA - teadus, mis uurib organismide siseehitust. 2. AUTOTROOFID - organismid, kes sünteesivad eluks vajalike orgaanilisi ühendeid lihtsatest anorgaanilistest ühenditest. 3. BIOLOOGIA - teadus, mis uurib elu. 4. BIOSFÄÄR - maad ümbritseb elu sisaldav kiht ( atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär ) 5. BOTAANIKA - teadus, mis uurib taimi. 6. ELUNDKOND ühise talitluse alusel moodustavad organid organsüsteeme. 7. ETOLOOGIA teadus, mis uurib loomade käitumist. 8. FÜSIOLOOGIA teadus, mis uurib organismide talitlusi ja regulatsioone. 9. GENEETIKA teadus, mis uurib organismide pärilikust ja muutlikkust. 10. HETEROTROOF - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine ...
1. Millise aine molekule on joonisel kujutatud? Põhjendage oma vastust vähemalt kolme jooniselt ilmneva faktiga. Joonisel on kujutatud desoksüribonukleiinhappe (DNA) molekuli 1) DNA sekundaarstruktuur on biheeliks, mis meenutab spiraalselt keerdunud redelit 2) DNA ahelaid hoiavad kood vesiniksidemed, mis vastavalt komplementaarsuse printsiibile moodustuvad järgmiste lämmastikaluste vahel: A = T ja C = G 3) DNA molekuli ehituskiviks e monomeeriks on desoksüribonukleotiid, mis koosneb desoksüriboosist (viisnurk), millele kinnituvad lämmastikalus (tähistatud trükitähtedega) ja fosfaatrühm (ring) 2. Millist protsessi on kujutatud joonisel? Põhjendage oma vastust vähemalt kolme joonisel kujutatud faktiga? Joonisel on kujutatud replikatsiooni ehk DNA kahekordistumist 1) Jooniselt on näha DNA sekundaarstruktuur – biheeliks e kaksikspiraal 2) DNA ahelate vahele moodustuvad vesiniksidemed järgmiste
valkude liikumisfunktsioon (lihased, algloomad). Valkudel on ka energeetiline funktsioon. 2.5 Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T). Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalusest (adeniin (A); guaniin (G); tümiin (T), tsütosiin (C) ). DNA ahel koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast, mille koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip nukleotiidide üksteisele vastavus. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks. DNA on
Mehhaanilisel, keemilisel,kõrge temperatuuriga, kiirguse toimel. Valkude ülesanded: · ensümaatiline · ehituslik-rakumembraantransport · retseptorfunktsioonregulatoorne · kaitsefunktsioonliikumis · energeetiline Nukleiinhapped (sisaldavad pärilikku infot) DNA- desoksüribonukleotiidhape pärilikkuse kandja kromosoomide koostisosa RNA- ribonukleiinhape geneetilise info realiseerimine e. Valmistab valgud DNA monomeerideks on desoksüribonukleotiid, mis koosneb: 1) fosfaatrühm 1. süsivesinikust desoksüriboos 2. lämmastikalused: adeniin (A), guaniin(G), tsütosiin (C), tümiin(T) DNA koos püsimise aluseks on komplementaarprintsiip: A-T (2vesinikku) G-C (3 vesinikku) RNA monomeeriks on ribonukleotiid, mis koosneb: 1. fosfaatrühm 2. süsivesikute riboos 3
Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a)lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil b)sahhariid (suhkur) Desoksüriboos Riboos c)happejääk Fosfaatrühm Fosfaatrühm
Kordamine KT MÕISTED: · Aminohape-keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. · Desoksüribonukleiinhape- ehk DNA on enamikus elusprganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. · Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis moodustub kolme keemilise rühma - lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma - liitumisel. · Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel, kusjuures DNA molekulis paarduvad ehk on komplementaarsed C ja G ning A ja T, RNA molekulis C ja G ning A ja U.
Valkudel on eripärane kaitsevõime samuti, sest nad lagunevad küll primaarstruktuurideni, kuid aminohapete vaheline peptiidside on küllaltki püsiv ja tugev. Valgud võivad ka oma kuju muuta näiteks lihasrakud lühenevad või pikenevad aga kõik valgud ei tee seda. Karvade koostises olevad valgud ei muuda iseseisvalt iialgi kuju. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse desoksüribonukleiinhapet (DNA), mille monomeeriks on desoksüribonukleotiid ja ribonukleiinhapet (RNA), mille monomeeriks on ribonukleotiid. DNA on moodustunud desoksüriboosist, lämmastikalusest (adeniin, tümiin, tsütosiin, guaniin) ja fosfaatrühmast. RNA oma moodustunud roboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest (adeniin, uratsiil, guaniin, tsüstosiin). DNA molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast. Koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip (See tähendab et alati A=T ja C=G).
VÄÄR Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. VÄÄR Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. TÕENE 6. Aminohape on DNA monomeer. VÄÄR Desoksüribonukleotiid on DNA monomeer. 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. TÕENE 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks. VÄÄR DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam vett. 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on Mg. 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest. 12. Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 14
Vastavalt sellele on ka kahesuguseid monomeere. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA molekulid võivad olla eri pikkusega. Sarnaselt valkudega sõltuvad ka nende molekulide omadused monomeeride järjekorrast ja hulgast. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T). (Tabel 4) Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. Kuid desoksüribonukleiinhape molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast nende koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip nukleotiidide üksteisele vastavus. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks)
RNA ehituses esineb 4 erinevat lämmastikalust: adeniin (A), guaniin(G), tsütosiin(C) ja uratsiil (U). Liigid: informatsiooni RNA (mRNA)-geneetilise info toomine rakutuumast ribosoomidesse, et saaks toimuda valgu süntees. transport RNA (tRNA)- aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse. ribosoomi RNA (rRNA)- osaleb valgu süsteemis ja on ribosoomide ehituses. 15. DNA ja RNA erinevused: DNA: monomeeriks on desoksüribonukleotiid; nukleotiidide nimetused on A; G; C;T; sahhariidiks on desoksüriboos; komplementaarsus A=T ja C=G RNA: monomeeriks on ribonukleotiid; nukleotiidide nimetused on A; G; C; U; sahhariidiks on riboos; komplementaarsus A=U ja C=G.
lip ja sah on otsas.*valgud täidavad organismis ensümaatilist,ehituslikku ,transport, retseptor,regulatoorset,kaitse,liikumis,ja energeerilist funkt.*nuklhap on biopolümeerid,mille monomeerideks on nukleotiidid.2 tüüpi: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape(RNA)*DNA ehitus*dna on biopolumeer,mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.*A- adenosiinfosfaatG-guanosiinfosfaat C-tsütidiinfosfaatT-tümidiinfosfaat.*Desoksüribonukleotiid on keeruka strkt ühend,mis on moods 3 mol-lämmastikalus,desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel.*iga düsoksüribonukleotiidi koostises esineb 1 neljast lämalusest:adeniin(A) ,guaniin(G), tümiin(T)tsütosiin(C).*dna monomeeride nim on pandud nende koostises oleva lämmastikaluse järgi*DNA mol strk*desoksüribonukleiinhappe mol koosneb 2 omavahel ühinenud ahelast.nende koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip-nukleotiidide üksteisele vastvus.*Nukleotiidide
ANATOOMIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide ehitust. BIOLOOGIA-Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. BIOSFÄÄR- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA-Loomade käitumist uuriv bioloogia. FÜSIOLOOGIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMORAALNE REGULATSIOON- Organismi elundkondade talitlusi reguleeriv (pealmiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS- Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA- bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. POPULATSIOON- Samal ajal ühel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. PÄRILIKKUS-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanemateg...
põhjustab anitkehade teket 18. Biheeliks- DNA sekundaarstruktuur 19. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille modsustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid) 20. Denaturatsioon- protsess, mille käigus kaotab valk oma kõrgema järgu struktuuri 21. Renaturatsioon- valkude kõrgete struktuuride moodustumine, denaturatsioonile vastupidine protsess, 22. DNA- biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid 23. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel 24. RNA- biopolümeerid, mille monomeerideks on ribonukleotiidiD. 25. Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk 26. Homöostaas- stabiilne sisekeskkond, mis tagatakse metabolismi (ainevahetus) kaudu 27. Humoraalne regulatsioon- organsüsteem, milles elutegevust reguleerivad hormoonid ja keemilised ühendid 28
AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (HIV nakkuse lõppstaadium) 6. Nukleiinhapped kui biopolümeerid · monomeeriks nukleotiidid DNA koostises adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T) DNA - RNA - ribonukleiinhape desoksüribonukleiinhape Monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Süsivesik e sahhariid desoksüriboos riboos Lämmastikalused adeniin (A), guaniin (G), adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C), tümiin (T) tsütosiin (C), uratsiil (U) Molekuli ruumiline kuju, Pikk kaheahelaline spiraal e Lühemad üksikahelad, mille
võrdse lahknemise Ainevahe- Taim-autotroof, tustüüp teised heterotroofid SR- Seenerakk TR- Taimerakk LR- Loomarakk LR; TR;SR- X näitab kas organell paikneb konkreetsest rakus. Tunnus DNA RNA Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil Sahhariid desoksüriboos Riboos Happejääk fosfaatrühm Fosfaatrühm
BIOLOOGIA II KT 1. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: · Desoksüribonukleiinhape ehk DNA · Ribonukleiinhape ehk RNA DNA DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiiti: · Adenosiinfosfaat ehk A · Guanosiinfosfaat ehk G · Tsütidiinfosfaat ehk C · Tümidiinfosfaat ehk T Desoksüribonukleotiid on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevus tuleneb üksnes nende ehitusse kuuluvast lämmastikalusest. Iga desoksüribonukleotiidi koostises esineb üks neljast lämmastikalusest: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T) või tsütosiin (C) Nukleotiide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Teist järku
(A, G, T, U) RNA ülesanne: RNA võtab osa geneetilise info realiseerimisest. Informatsiooni RNA mRNA. Toob geneetilise info valgu sünteesiks rakutuumast vastavasse rakuorganellidesse-ribosoomidesse. Transpordi RNA--tRNA. Ül. On aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info desifreerimine. Ribosoomi RNA- rRNA. Osaleb valgusünteesis. Võrreldav tunnus DNA RNA Monumeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin. (A, G, C, T) uratsiil.( A, G, C, U) Nukleotiide nimetused Adenosiinfosfaat A Adenosiinfosfaat A Guanosiinfofaat- G Guanosiinfofaat- G Tsütidiinfosfaat- C Tsütidiinfosfaat- C
Ensüümid on biokeemilisi reaktsioone reguleerivad valgud. Antikehad on kõrgemates loomaorganismides, ka inimorgansimis, mis moodustuvad organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu võitlemiseks. Antigeen on võõr valk või võõr nukleiin happe. Sellega antikehad võitlevadki. Nukleiinhapped Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Tuntakse kahte nukleiinhapet: DNA Desoksüribonukleiinhape Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid koosneb kolmest komponendist: fosfaatrühm, desoksüriboos, lämmastikalus. (Joonis 8) DNA ahel tekib desoksüribonukleotiidide ühinemisel. DNA koosneb kahest heeliksist, mis kokku teeb biheeliksi (spiraalne). DNA ahela näide: A-C-G-C-T-C-... Komplementaarsusprintsiip: A=T, CG ehk ühes ahelas on üks, teises teine monomeer. Järelikult biheeliks eelnevast ahelast on: A=T CG GC CG .... DNA monomeeride nimetused ja tähised
erinev. Enamikiel loomadel ja osadel taimedel on üks paar sugukromosoome. - Inimese sugukromosoomid on XY - Inimese keharakkudes on 44 autusoomi + 2 sugukromosoomi. - sugurakkudes on 22 autosoomi + 1 kromosoom - sugukromosoomid sugupooltel erinevad. Sugurakkudes 1 keharakkudes 2. - Inimsel kromosoome. Sugurakkudes 23 keharakkudes 26. - meestel xy heterogameetne (22+x) (22+y) - Naistel xx homogameetne (22+x) (22+x) 16. DNA ehtius, tähtsus. Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustanud kolme molekeli: lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Tähtsus: kogu pärilik info paikneb DNA molekulides. 17. Komplimentaarsus printsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustamisel. (DNA: A=, C=_G ; RNA: A=U, C=_G) 18. Polümeer- keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega
Molekulaar-bioloogia klassikaline seisukohta: DNA -˃ DNA ehk DNA taastoodab ennast (replikatsioon) DNA -˃ RNA ehk DNAst sünteesitakse RNA (transkriptsioon) RNA -˃ valk ehk RNAst sünteesitakse valk (translatsioon) DNA sisaldab valkude sünteesiks vajalikku informatsiooni, mis on struktuursetes ühikutes- geenides. RNA on vajalik valkude tootmiseks. DNA ja RNA on nukleotiidide polümeerid. DNA lämmastikalused (desoksüribonukleotiid): A adeniin (adenosiin) G guaniin (guanosiin) C tsütosiin (tsütidiin) T tümiin (tümidiin) Suhkrujääk desoksüriboos, fosforhappejääk. RNA-l on tümiini asemel uratsiil, seega A, G, C ja U; suhkrujääk riboos, fosforhappejääk. Nukleosiid: alus+suhkur Nukelotiid: alus+suhkur+1-3 fosfaatrühma Sidemed nukleotiidide vahel: lämmastikaluse ja suhkru vahel on glükosiidne side nukleotiidide vahel on fosfodiester sidemed
o taimedel asuvad valguvarud seemnetes ja viljades. inimesel valguvarud puuduvad, seetõttu peab ta iga päev tarbima valgurikast toitu, nt liha NUKLEIINHAPPED - biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid TUNNUS DNA- RNA -ribonukleiinhape desoksüribonukleiinha pe 1.Monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 2. Süsivesik desoksüriboos riboos 3. Lämmastikalused tümiin, adeniin, uratsiil, adeniin, guaniin, tsütosiin guaniin, tsütosiin 4. Molekuli ruumiline kaheahelaline Üheahelaline struktuur 5. Komplementaarsus A=T ja C=G A=U ja C=G 6
4.) biheeliks ruumiline kuju. 5.) bioaktiivne aine ühend, põhilisteks aineteks on vitamiin, hormoon, ensüüm. 6.) biomolekul orgaanilise aine molekul. Põhiained : sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped 7.) biopolümeer organismis moodustuv polümeer. 8.) denaturatsioon valgu teise, kolmanda ja neljanda struktuuride hävinemine. 9.) desoksüribonukleiinhape DNA. Biopolümeer. Pärilikkuse edasikandja, kromosoomide põhiline koostisaine. 10.) desoksüribonukleotiid DNA monomeer. Moodustub lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. 11.) desoksüriboos monosahhariid, esineb peamiselt DNA koostises. 12.) ensüüm biokeemilise reaksiooni kiirust reguleeriv valk. 13.) fosfolipiid rakumembraani koostises olev lipiid, sisaldab fosfaatrühma. 14.) hormoon bioaktiivne aine, mis moodustub peamiselt loomorganismides. 15.) komplementaarsusprintsiip lämmastikaaluste paardumine nukleiinhapete molekulides. ( DNA & RNA ) 16
G-G. 27. Kui DNA üks ahel on: A T A C C C T C A A G A T siis talle vastav RNA ahel on: A-U- A-C-C-C-U-C-A-A-G-A-U 28. Mis on ühist järgmistel nimetustel: laktoos, maltoos, sahharoos, mis on nende ülesanne kehas. Need kõik on oligosahhariidid, on energiaallikad. Oligosahhariidid ja nad on energiallikad. 29. Võrdle omavahel DNA-d ja RNA-d ( nukleotiid, lämmastikalused, üksik-või kaksikahel, sahhariid, ülesanne) Vormista tabelina! DNA RNA desoksüribonukleotiid ribonukleotiid adeniin, guaniin, tsütosiin, adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin uratsiil kaksikahel üksikahel desoksüriboos riboos 30. DNA biheeliksi avastasid Crick ja Watson 1953.aastal. 31. Too 3 näidet, kus puutume kokku valkude denaturatsioonga:1. kuumutamisel 2. hapetega kokkupuutel 3. mehaaniliste tegurite puhul. 32. Lipiidid on orgaanilised ained, kuhu kuuluvad rasvad, vahad, õlid, steroidid. 33
ainevahetust ja reguleerib elutalitusi biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega biopolümeer- organismides moodustuv polümeer denaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur desoküribonukleiinhape- DNA, biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga hormoon- loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine
33.Otsusta, millised väited on õiged. Paranda väide eitust kasutamata! 1. Orgaanilistest ainetest on loomses organismiskõige rohkem sahhariide Vale- Kõige rohkem on valke. 2. Valgu aminohapete vahel on vesiniksidemed Vale- aminohapete vahel on peptiidside. 3. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleoproteiiniks Õige 4. HIV toimel lakkab Sinu kehas antigeenide teke Vale- sinu kehas lakkab antikehade teke. 5. DNA monomeeriks on ribonukleotiid Vale- DNA monomeeriks on desoksüribonukleotiid. 6. RNA nukleotiidiks on ribonukleotiid Vale- RNA monomeeriks on ribonukleotiid. 7. Valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat-17,6 kJ Õige 8. Kolesterooli , rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine ehk tromboos Vale- Kolesterooli , rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos. 9. Kitiin on polüsahhariid, mis esineb imetajate luudes. Vale- Kitiin on polüsahhariid, mis
ülesandeid. Üks olulisematest on valkude katalüütiline ehk ensümaatiline funktsioon. Seda kannavad ensüümid. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Nukleiinhapped. Avastati esmakordselt rakutuumas- sellest ka nende nimetus. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: 1.Desoksüribonukleiinhape (DNA) 2.Ribonukleiinhape (RNA) Desoksüribonukleiinhape (DNA) on orgaaniline kõrgpolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Iga desoksüribonukleotiid on moodustunud kolme ühendi- lämmastikaluse desoksüriboosi ja fosfaatrühma omavahelisel liitumisel. DNA ehituses esineb neli erinevat lämmastikalust: adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest ning seetõttu nimetatakse desoksüribonukleotiide nendes ehituses oleva lämmastikualuse järgi. DNA sekundaarstruktuuri biheeliks ja DNA molekulis iga nukleotiidi vastas asub
karvadevalgud), transpordifunktsioon (hemoglobiin), retseptorfunktsioon (närvirakkude valgud jmt), regulatoorne funktsioon (hormoonid nt insuliin), kaitsefunktsioon (antikehad), liikumisfunktsioon (lihaste, viburite jmt valgud), energeetiline funktsioon 13. Mis on nukleiinhapped? V: Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kolme tüüpi nukleiinhappeid DNA ja RNA ja ATP 14. Teate DNA, RNA monomeeri ehitust? DNA- Desoksüribonukleotiid (dna monomeer) on keeruka strukutuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli- lämmastikalus, desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel, biheeliks. RNA- ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA molekul koosneb ainult ühest ahelast. Lämmastikalus, riboos ja fosfaatrühm 15. Teate lämmastikaluste koospüsimise printsiipi e. komplementaarsusprintsiipi DNA ja RNA puhul
transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata. Kimäär- organism, kelle keha koosneb erineva geneetilise päritoluga rakkudest. 11. Geneetikas enimuuritud liigid (eri organismirühmadest), nende valiku kriteeriumid. Kõige rohkem on uuritud äädikakärbseid ja hiiri, kuna nende areng on kiire, siis saadakse vähese ajaga võimalikult palju katsetusi teha. 12. DNA sekveneerimine (järjestuse määramine) – kuidas toimub, mida tarvis? Desoksüribonukleotiid – DNA kui polümeeri monomeer, koosneb lämmastikalusest (A, T, C või G), monosahhariidist (desoksüriboos) ja fosforhappejäägist. Didesoksüribonukleotiid – eelmisest ühe hapnikuaatomi võrra vaesem ühend. Komplementaarsus – lämmastikaluste kindel üksteisele vastavus. • Uuritav DNA • Desoksüribonukleotiidid • Didesoksüribonukleotiidid (ddA,ddT,ddC,ddG) nt fluorestseeruva värviga märgitud
· Sahhariidide tähtsus o Pärilikkusaine koostises o Energiaallikaks o Rakukestade koostises (tselluloos taimerakus) o Energeetiliseks varuaineks tärklis- taimedel, looma ja seene glükogeen valkude stabiliseerijad) o Kaitseülesanne (kitiin putukatel) · Nukleiinhapped o On biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiid Tunnus DNA molekul RNA molekul Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Lämmastikalus Andeniin, guaniin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin tsütosiin, uratsiil Sahhariid desoksüriboos Riboos Happejääk Adenosiinfosfaat, Adenosiinfosfaat, guanosiinfosfaat, Guanosiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, Tsütidiinfosfaat, tümidiinfosfaat Uridiinfosfaat
annaabi.ee 
