Iseseisev töö Juhendaja : Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................... 3 2. Hapnik .................................................................... 4 3. Propaan...............................................................4 4. Metaan ...............................................................4 5. Butaan ........................................................................ 5 6. Lämmastik ............................................................. 5 7. Vesinik ...................................................................... 5 8. Kasutatud kirjandus .............................................................. 7 Erinevad gaasid ja kasutus Igapäevaselt kasutatakse erinevaid gaase nii kodustes majapidamistes,
erinev molekuli ehitus ning füüsikalised- ja keemilised omadused. Isomeerianähtus on orgaaniliste ühendite arvukuse ja mitmekesisuse põhjuseks. 1. AHELISOMEERIA on tingitud süsiniku aatomite ahela kujust: NT: butaani ja isobutaani molekulivalem on C4H10, ahela kuju erinev: C CCCC CCC butaan isobutaan Süsiniku aatomite ahela hargnemine on üheks levinumaks isomeeriavormiks. Ahelisomeeride füüsikalised omadused on erinevad. 2. ASENDIISOMEERIA on tingitud funktsionaalsete rühmade või sidemete erinevatest asendist molekulides. Alkeenide isomeeria sõltub kaksiksideme asukohast. NT: CH2 = CH CH2 CH3 CH3 CH = CH CH3 molekulvalem 1-buteen; but-1-een 2-buteen; but-2-een C4H8
erinev molekuli ehitus ning füüsikalised- ja keemilised omadused. Isomeerianähtus on orgaaniliste ühendite arvukuse ja mitmekesisuse põhjuseks. 1. AHELISOMEERIA on tingitud süsiniku aatomite ahela kujust: NT: butaani ja isobutaani molekulivalem on C4H10, ahela kuju erinev: C CCCC CCC butaan isobutaan Süsiniku aatomite ahela hargnemine on üheks levinumaks isomeeriavormiks. Ahelisomeeride füüsikalised omadused on erinevad. 2. ASENDIISOMEERIA on tingitud funktsionaalsete rühmade või sidemete erinevatest asendist molekulides. Alkeenide isomeeria sõltub kaksiksideme asukohast. NT: CH2 = CH CH2 CH3 CH3 CH = CH CH3 molekulvalem 1-buteen; but-1-een 2-buteen; but-2-een C4H8
Sigareti koostis Internetis levib küllaltki aktiivselt kaunis pilt sigaretis sisalduvate ainete kohta. Mina kui tavainimene sooviks nende sisalduvate ainete kohta rohkem teada. Loodetavasti on järgnev uurimuskonspekt kasuks ka teile :) Butaan (Butane - välgumihkli vedelik) Butaani sissehingamine võib põhjustada eufooriat, unisust, narkoosi, lämbumistunnet, südame arütmiat, ajutist mälukaotust ja külmakahjustusi. Kui pihustaks pudelist butaani otse kurku, võib vedeliku juga jahtuda kiiresti -20 kraadini ja põhjustada larüngospasme. Kaadmium (Cadmium - patareides) Kaadmiumi saadakse tsingitootmisel kõrvalsaadusena. Kaadmiumi organismi sattumise allikad on näiteks metallurgia, saastunud toidu ja veega, suitsetamisel. Kahjulik immuunsüsteemile, neerudele, maksale, loodet kahjustav, vähki soodustav. Kaadmiumi mürgistuse kliiniline pilt suukaudsel sattumisel organismi on tugev iiveldus, oksendamine, diarröa, dehüdratsioon, lihask
ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 11 Õpilane: Keila 2005 I Arvestus ALKAANID Alkaanid ehk parafiinid on kõik küllastunud süsivesinikud ja alifaatsed ühendid. Alkaanid on mittepolaarsed molekulid. Üldiselt on nad inaktiivsed, kuid põlevad õhus, moodustades süsinikdioksiidi, ja reageerivad halogeenidega. Neid kõiki v.a metaani, saadakse naftast. Mõnede alkaanide füüsikalisi omadusi: Üh. nimetus Molekuli valem Struktuurivalem Olek 25 oC Keemistemperatuur oC juures Metaan CH4 CH4 gaas - 161, 5 Etaan C2H6 CH3CH3 gaas - 88, 0 Propaan C3H8 CH3CH2CH3 gaas - 42, 2 Butaan C4H10 CH3CH2CH2CH3 gaas - 0, 5 Pentaan C5H12 CH3CH2CH2CH2CH3 vedelik 36, 0 Heksaan
tunnus Metaan CH4 HOMO Etaan C2H6 Eteen C2H4 Etüün C2H2 LOOGI CH3 CH3 CH2 =CH2 CH CH LINE Propaan C3H8 Propeen C3H6 Propüün C3H4 RIDA CH3 CH2 CH3 CH3 =CH CH3 CH C CH3 Keemia 2012 Keemia 2012 Butaan C4H10 Buteen C4H8 Butüün C4H6 CH3 CH2 CH2 CH3 CH2 = CH CH2 CH3 CH C CH2 CH3 Pentaan C5H12 Penteen C5H10 Pentüün C5H8 CH3 CH2 CH2 CH2 CH3 Heksaan C6H14 Hekseen C6H12 Heksüün C6H10 CH3 CH2 CH2 CH2 CH2 CH3
Metaan on lõhnatu, värvuseta, maitseta, vees mittelahustuv, õhust kergem gaas. Ohtlik on see sellepärast, et ta on umbes 10 korda mõjusam kasvuhooneefekti põhjustav gaas kui seda on süsinikdioksiid. Kaevandustes võib ta koguneda söekihtide peale ja vahele tekitades seal tänapäevani plahvatusi. Kui orgaanilisi jäätmeid kääritatakse hermeetiliselt ehk anaeroobselt kääritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina. Propaan ja butaan. Neid leidub nii looduslikus gaasis kui ka naftas. Toodetkse naftast. Mõlemad alkaanid on värvuseta, lõhnata, maitseta, vees praktiliselt lahustumatud gaasid. Kasutatakse vedelgaasi ja mootorikütusena. Alkaanide kasutusalad Suure põlemissoojuse ja kütteväärtuse tõttu kasutatakse alkaane kütusena. Maagaasist toodetav majapidamisgaas koosnebki enamasti metaanist. Kuna propaan ja butaan on kergesti rõhu all veeldatavad, siis kasutatakse neid vedelgaasina, mida transporditakse
hõõguvate süte. Metaan on lõhnatu, värvuseta, maitseta, vees mittelahustuv, õhust kergem gaas. Ohtlik on see sellepärast, et ta on umbes 10 korda mõjusam kasvuhooneefekti põhjustav gaas kui seda on süsinikdioksiid. Kaevandustes võib ta koguneda söekihtide peale ja vahele tekitades seal tänapäevani plahvatusi. Kui orgaanilisi jäätmeid kääritatakse hermeetiliselt ehk anaeroobselt kääritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina. Propaan ja butaan. Neid leidub nii looduslikus gaasis kui ka naftas. Toodetkse naftast. Mõlemad alkaanid on värvuseta, lõhnata, maitseta, vees praktiliselt lahustumatud gaasid. Kasutatakse vedelgaasi ja mootorikütusena. Alkaanide kasutusalad Suure põlemissoojuse ja kütteväärtuse tõttu kasutatakse alkaane kütusena. Maagaasist toodetav majapidamisgaas koosnebki enamasti metaanist. Kuna propaan ja butaan on kergesti rõhu all
Kõik kommentaarid