Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Etanool ja metanool (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Etanool ja metanool
Metanool ehk metüülalkohol (mitteteadusliku nimega “puupiiritus”) on kõige lihtsam alkohol valemiga CH3OH. Metanool on kergesti lenduv värvitu mürgine tuleohtlik kerge alkoholilõhnaga vedelik. Metanool ise ei ole ohtlik, kuid mürgised on selle lammutamisel organismis tekkivad ained sipelghape ja formaldehüüd, tekitades eluohtliku seisundi. Metanooli lammutavad inimorganismis samad ensüümid, mis nö tavalist alkoholi ehk etanooli, tekib happe liig organismis ehk atsidoos , šokk, ajuturse ja muid taastumatuid koekahjustusi. Eluohtlikuks metanooli annuseks loetakse 30-240 ml. Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks ehk joogikõlbmatuks muutmiseks.
Metanooli toodetakse peaaegu kõikidel kontinentidel: Aasias, Põhja- ja Lõunaameerikas, Euroopas ja Lähis-Ida riikides. Ülemaailmselt, üle 90 tootmispaigas toodetakse kokku umbes miljardit liitrit. Sellest u. 100 000 tonni kasutatakse iga päev keemias lähteainena või mootorikütusena. Samuti, on metanool tähtis rahvusvaheline kaup. Iga päev transporsitakse ühelt mandril teisele üle 80 000 tonni metanooli.
Arvatakse, et järgmisel aastal kasvab nõudlud metanooli järele 65 miljoni tonnini. Ülemaailmsel turul ei vajata metanooli ainult lähteaine või kütuse tegemiseks. Tööstus koosneb samuti tuhandetes teistest ettevõtetes ja teenusepakkujatest. Metanooli kasutatakse näiteks äädikhappe, formaldehüüdi ja paljude teiste keemiliste vahendajate valmistamiseks, mida kasutatakse, et toota loendamatuid maailmamajandusele vajalikke kaupu. Mahu järgi, on metanool 5 maailmas kõige enam transpoditava kauba hulgas. Metanooli tootmine toob iga aasta majandustegevusse 36 miljardit dollarit ja loob 100 000 töökohta üle maailma.
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (valemiga CH3CH2OH ) on üks tuntumaid alkohole . Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. Etanooli kasutatakse meditsiinis lahustina , desinfitseeriva ainena, metanooli mürgituse raviks või kehatemperatuuri alandamiseks.
Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. 2008. aastal toodeti maailmas kokku ligikaudu 65500 miljonit liitrit. Kõige rohkem tootis USA, 34776 miljonit liitrit. Euroopas toodeti kokku 2773 miljonit liitrit. 2013. aastal toodeti juba ligikaudu 100 000 miljonit liitrit kogu maailmas kokku. USA on ikka esimesel kohal tootmises.
Kõige rohkem kasutatakse etanooli mootori kütusena või kütuse lisandina. Näiteks Brasiilias müüakse bensiini, mis sisaldab vähemalt 25% etanooli. Brasiilias saadakse etanooli suhkruroost ja see erineb suure süsiniku sidumise omaduse poolest. Samuti kasutatakse etanooli raketikütusena. On tõestatud, et etanooli põlemisel tekib vähem heitgaase kui bensiini või diisli põlemisel. Samuti tõstab etanool traditsioonilise kütuse efektiivsust .
Teiseks etanooli suuremaks kasutusalaks on alkohoolsed joogid.Mõõdukas etanooli kasutamine parandab tuju ja sotsiaalsust, samuti arvatakse,et punane vein vähendab südame veresoonkahjustuste riski. Kuid pidevast kasutamisest tulenevad maksakahjustused, südame rütmihäired ja kahjustab aju. Samuti kasutatakse etanooli mootorikütusena. Seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanool on kõikide alkohoolsete jookide peamine psühhoaktiivne osa. Etanooli sisaldust alkohoolsetes jookides mõõdetakse tavaliselt etanooli mahuosades ja väljendatud mahuprotsentides, mis näitab alkoholi sisaldust 100 mahuühiku kohta. Kääritamise teel saadud segus on alkoholi kuni 16%. Pärast selitamist ja muud töötlemist võidakse sellised produktid turustada juba alkohoolsete jookidena (õlu, vein, siider). õrgema alkoholisisaldusega jookide saamiseks destilleeritakse kääritamisel saadud segu kuni 80-kraadises kuumuses. Pärast (sageli mitmekordset) destilleerimist saavutatakse nn puhas piiritus, milles alkoholisisaldus on kuni 96 %. Saadud produktid lahjendatakse kangete alkohoolsete jookide saamiseks veega. Eestis on lubatud turustada alkoholitooteid mille kangus ei ületa 80 mahuprotsenti. Tooted kangusega üle 50-60 mahuprotsendi pole puhtalt joomiseks mõeldud vaid nõuavad kindlasti lahjendamist.
Hiljuti , saavutas etanool populaarsuse võrdlemisi ohutu koduküttena. Etanooli abil põletatakse kaminas süütenööri ning tulekoht piiratakse klaasiga, et vähendada avarii tõenäosust ja piirata ebavajaliku hapniku juurdepääsu. Veel üheks plussiks selle juuures on see, et 100% eraldunud soojusest jõuab ruumi.
Kasutatud kirjandus.
http://www.fueleconomy.gov/feg/ethanol.shtml
http://en.wikipedia.org/wiki/Ethanol
http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool
http://www.methanol.org/Methanol-Basics/The-Methanol-Industry.aspx
http://et.wikipedia.org/wiki/Metanool
http://en.wikipedia.org/wiki/methanol
Etanool ja metanool #1 Etanool ja metanool #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kate1.4 Õppematerjali autor
Konspekt etanooli ja metanooli saamisest, tootmisest, kasutamisest.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Metanool ja etanool
2
doc

Metanool ja etanool

Metanool ja etanool on maailmas kaks kõige enam toodetavat alkoholi. Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH 3OH+2O2=2CO2+2H2O. Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Et metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi

Keemia
Etanool
20
doc

Etanool

......................................................3 ..................................................................................................................................................3 1.Alkohol..................................................................................................................................4 2.Etanool..................................................................................................................................4 2.1.Mis on etanool?..............................................................................................................4 2.2. Füsioloogiline toime.....................................................................................................5 2.2.1. Promill ja joove......................................................................................................6 2.3. Kasutamine.........................................................................................................

Keemia
Alkoholid
10
doc

Alkoholid

ALKOHOLID Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (­OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga 'ool'. Alkohol (keemilise nimetusega etanool või etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju, kõne, mälu, koordinatsiooni ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholid on rühm orgaanilisi keemilisi ühendeid, mille koostises on hüdroksüülrühm (OH). Seetõttu on

Keemia
Etanool
5
docx

Etanool

Kool Nimi Etanool Referaat Juhendaja: Koht ja aasta Sisukord Alkoholidest üldiselt Alkohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Täpsemalt on need orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Seega on hüdroksüülrühm alkoholide funktsionaalseks rühmaks. Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ­ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele.[1]

Keemia
Etanool
8
odt

Etanool

Tabasalu Ühisgümnaasium Referaat ETANOOL Koostaja: Tabasalu 2014 Sisukord: 1.Sissejuhatus......................................................................................................................................2 2.Saamine, leidumine..........................................................................................................................2 2.1Leidumine....................................................................................................................

Keemia
Noored
10
doc

"Noored"

Selles uurimustöös tutvustan teile, mis on alkohol, millised on seadused alkoholi osas ning kuidas mõjutab alkohol tervist. Uurisin ka vanuses 14-18 kümne tüdruku ning kaheksa poisi suhet alkoholiga. 3 Mis on alkohol? Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Alkohoolsete jookide kangust määratakse mahuprotsentides, mis näitab alkoholi sisaldust 100 mahuühiku kohta. Kääritamise teel saadud segus on alkoholi kuni 16%. Pärast selitamist ja muud töötlemist võidakse sellised produktid turustada juba alkohoolsete jookidena (õlu, vein, siider).

Eesti keel
11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused
32
pdf

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

Sest ta on süsiniku kõige madalama oksüdatsiooniastmega (-IV) ühend. Põlemisel oksüdeerub lõpuni ( oksüdatsiooniastmeni +IV) CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O Katalüsaatorite manulusel saab metaani oksüdeerida ka osaliselt -IV -II 0 +II +IV CH4 CH3- OH H ­ CHO H ­ COOH CO2 Metaan metanool metanaal metaanhape alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Looduslikku gaasi kasutatakse kütusena. Tal on kõrge kütteväärtus ja põlemisel ei teki eriti kahjulikke jääke. Puuduseks on plahvatusoht. Katalüütilisel oksüdeerimisel võib toota näiteks metanooli 2CH4 + O2 = 2CH3OH (sobib vedelkütuseks) või metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse... Metaani pürolüüs

Orgaaniline keemia
11 klassi Orgaanika konspekt
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

Sest ta on süsiniku kõige madalama oksüdatsiooniastmega (-IV) ühend. Põlemisel oksüdeerub lõpuni ( oksüdatsiooniastmeni +IV) CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O Katalüsaatorite manulusel saab metaani oksüdeerida ka osaliselt -IV -II 0 +II +IV CH4 à CH3- OH à H ­ CHO à H ­ COOH à CO2 Metaan metanool metanaal metaanhape alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Looduslikku gaasi kasutatakse kütusena. Tal on kõrge kütteväärtus ja põlemisel ei teki eriti kahjulikke jääke. Puuduseks on plahvatusoht. Katalüütilisel oksüdeerimisel võib toota näiteks metanooli 2CH4 + O2 = 2CH3OH (sobib vedelkütuseks) või metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse... Metaani pürolüüs

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun