Fenoolidega
kaasnevad probleemid Eestis ja Läänemeres
Fenoole
leidub puu-, põlevkivi - ja kivisöetõrvas. Varem saadi fenoole
kivisöetõrvast, aga praegu valmistatakse neid enamasti
sünteetiliselt, mistõttu nende tootmise käigus satub fenoole
looduskekskkonda.
Põlevkivitööstuse
põhjustatud reostus on suurel määral seotud fenoolide sattumisega
keskkonda. Põlevkivi utmisel vabanevad kresoolid, resortsiinid ja
mitmed teised fenoolsed ühendid. Osa neist läheb otse heitvette,
osa uhutakse sademete poolt välja tuhamägedele. Kõige suurem
fenoolireostuse probleem on Kirde-Eestis.
Eesti
veekeskkonnas on siiani määratud järgmiseid veekeskkonnale
ohtlikke aineid ja nende ainete rühmasid: raskmetallid , fenoolid,
alküülfenoolid ja nende etoksülaadid, polüaromaatsed süsivesinikud , lenduvad orgaanilised ühendid jt. Varasematesse
veekeskkonnale ohtlike ainete uuringutesse Eestis on olnud hõlmatud
vähenemisele. Mahepõllumajandus kogub hoogu. Viimasel kümnendil kasvanud metsauuendustööde maht (istutamine). Üks suuremaid probleeme on vee reostumine, kuid selle ohtu on vähendanud saastemaksude kõrge hind ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepuhastite rekonstrueerimine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja maaparandus, paisude ehitamine ja veevoolu tõkestamine. Sisevete kalapüük on enamasti stabiilne. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonnale müra, tolm, veerežiimi muutused. Suurenenud jäätmete taaskasutus. Suurimad välisõhu saasteallikad on põlevkivi, järgmine on transport. Looduslikele ökosüsteemide elupaikade vähenemine. Rohealade suurendamine linnades. Joogivee kvaliteet ja suplusvee kvaliteet hea ja väga hea. Eesti jaoks on kõige olulisem otsida võimalusi põlevkivijäätmete taaskasutuse suurendamist. Globaalne keskkonnaseisund: Ökosüsteemide hävimine ja globaalne
Kõik kommentaarid