Fenoolidega kaasnevad probleemid Eestis ja Läänemeres (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Fenoolidega kaasnevad probleemid Eestis ja Läänemeres
Fenoole leidub puu-, põlevkivi - ja kivisöetõrvas. Varem saadi fenoole kivisöetõrvast, aga praegu valmistatakse neid enamasti sünteetiliselt, mistõttu nende tootmise käigus satub fenoole looduskekskkonda.
Põlevkivitööstuse põhjustatud reostus on suurel määral seotud fenoolide sattumisega keskkonda. Põlevkivi utmisel vabanevad kresoolid, resortsiinid ja mitmed teised fenoolsed ühendid. Osa neist läheb otse heitvette, osa uhutakse sademete poolt välja tuhamägedele. Kõige suurem fenoolireostuse probleem on Kirde-Eestis.
Eesti veekeskkonnas on siiani määratud järgmiseid veekeskkonnale ohtlikke aineid ja nende ainete rühmasid: raskmetallid , fenoolid, alküülfenoolid ja nende etoksülaadid, polüaromaatsed süsivesinikud , lenduvad orgaanilised ühendid jt. Varasematesse veekeskkonnale ohtlike ainete uuringutesse Eestis on olnud hõlmatud

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Fenoolidega kaasnevad probleemid Eestis ja Läänemeres #1

Fenoolidega kaasnevad probleemid Eestis ja Läänemeres #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mar61a Õppematerjali autor

Lühiessee

põlevkivi alküülfenoolid reostus heitvee pestitsiidid mürgised lagunemine põlevkivi

Sarnased õppematerjalid

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

vähenemisele. Mahepõllumajandus kogub hoogu. Viimasel kümnendil kasvanud metsauuendustööde maht (istutamine). Üks suuremaid probleeme on vee reostumine, kuid selle ohtu on vähendanud saastemaksude kõrge hind ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepuhastite rekonstrueerimine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja maaparandus, paisude ehitamine ja veevoolu tõkestamine. Sisevete kalapüük on enamasti stabiilne. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonnale müra, tolm, veerežiimi muutused. Suurenenud jäätmete taaskasutus. Suurimad välisõhu saasteallikad on põlevkivi, järgmine on transport. Looduslikele ökosüsteemide elupaikade vähenemine. Rohealade suurendamine linnades. Joogivee kvaliteet ja suplusvee kvaliteet hea ja väga hea. Eesti jaoks on kõige olulisem otsida võimalusi põlevkivijäätmete taaskasutuse suurendamist.  Globaalne keskkonnaseisund: Ökosüsteemide hävimine ja globaalne

Keskkonnakaitse ja säästev areng