Orgaaniline keemia KT 1 (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Keemia - Orgaaniline keemia

1 Hindamata

aineklasside definitsioonid (mis on alkaanid jne)
Orgaanilised ained, mis koosnevad ainult C ja H-st nimetatakse süsivesinikeks: võib jaotada 5 suurde klassi:
Alkaanid on küllastunud süsivesinikud , mille süsinike vahel on ainult üksiksidemed.
Alkaanide üldvalem: CnH2n+2.
Lihtsaim esindaja metaan CH4.
Füüsikalised omadused: Alkaanid on veest kergemad ühendid. Vees on nad praktiliselt lahustumatud . Lahustuvad eetris, raskesti lahustuvad etanoolis .
Keemilised omadused: Tavalisel temperatuuril väga püsivad ja passiivsed, mis on tingitud kaovalentsetest üksiksidemetest (δ-side). Kõrgetel temperatuuridel põlevad.
Alküülrühma e. radikaali nimetus tuletatakse alkaanist. Radikaalid - paardumata elektronidega osakesed, mis püüavad moodustada keemilist sidet teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates
Akleenid - Alkeenid on süsivesinikud, mis sisaldavad süsinikeaatomite vahel kaksiksidet.
Üldvalem:CnH2n
Lihtsaim esindaja Eteen CH2=CH2
Füüsikalised omadused: Alkeenid ei lahustu vees, kergesti lahustuvad orgaanilistes lahustites
Keemilised omadused: Alkeenide reaktsioonid toimuvad peamiselt kaksiksideme kaudu
Alkadieenid - küllastamata süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet.
Üldvalem on sama, mis alküünidel: CnH2n-2.
Tähtsaim esindaja on butadieen CH2=CH-CH=CH2 1,3-butadieen
Keemilised omadused: Alkadieenide täielikul hüdrogeenimisel moodustuvad alkaanid:
CH2═CH-CH═CH2 +2H2 →CH3 -CH2 -CH2- CH3
polümerisatsioonil moodustuvad kautšukitaolised ained:
Alküünid - küllastumata süsivesinikud, mille molekulis on süsinikuaatomite vahel kovalentne kolmikside
Üldvalem CnH2n-2.
Lihtsaim esindaja Etüün CH≡CH
Füüsikalised omadused: lõhnata, värvitu gaas . Vees lahustuvad halvasti.
Keemilised omadused:
Alkoholid - ühendid, mis sisaldavad molekulis -OH rühma.
Üldvalem: CnH2n+2OH.
Tuntumad esindajad Metanool : CH3OH
Füüsikalised omadused: C1-C11 vedelikud alates C12 tahked Metanool, etanool ja propanool lahustuvad vees igas vahekorras, kõrgemad alkoholid aga mitte. Esimestel alkoholidel iseloomulik lõhn, keskmistel ebameeldiv „puskari― lõhn, kõrgemad alkoholid lõhnata.
Keemilised omadused

Annavad leelis- ja leelismuldmetallidega alkoholaate

Reageerivad hapetega
Alkoholid reageerivad org. Hapetega

Eetrid on ühendid, mis koosnevad kahest ühevalentsest süsivesiniku radikaalist, mis on ühendatud – O – kaudu
tähtsaimad esindajad CH3-O- CH3 dimetaaneeter
Füüsikalised omadused: Lahustuvad halvasti vees, kerged enamus eetreid on vedelad, iseloomuliku eetri lõhnaga
Keemilised omadused: Väga püsivad, ei reageeri metallidega.
Tsükloalkaanid - küllastunud süsivesinikke, millede molekulides ühekordsete sidemetega seotud süsinikuaatomid moodustavad tsükleid.
Monotsükloalkaanid – üldvalem CnHn Lihtsaim esindaja Tsüklopropaan
Bitsükloalkaanid – üldvalem CnH2n-n
Füüsikalised omadused. Tsükloalkaanid lahustuvad vees halvasti, hästi lahustuvad orgaanilistes lahustites.
Keemilised omadused: Tüüpilised on neile asendusreaktsioonid ja oksüdeerumisreaktsioonid.
Karboksüülhapped - ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana karboksüülrühma COOH. Ühealuselised ja kahealuselised.
Üldvalem R-COOH
Lihtsaim esindaja Metaanhape HCOOH
Tähtsamad karboksüülhapete funktsiooniderivaadid on estrid ja amiidid.
Füüsikalised omadused. Esimesed karboksüülhapped on vees lahustuvad, terava lõhnaga vedelikud, kõrgemad karboksüülhapped vees lahustumatud, tahked ained.
Keemilised omadused. Reageerivad alustega, aluste oksiididega, metallidega, sooladega
Etaandihape HOOC -COOH
Hüdrosühapped - orgaanilised ühendid, kus esinevad funktsionaalsetest rühmadest karboksüülrühm ja hüdroksüülrühm
üldvalem on: HO – R - COOH
CH2 -OH -COOH hüdroksüetaanhape
Füüsikalised omadused. Lihtsamad hüdroksühapped on vees lahustuvad viskoossed vedelikud või kristalsed ained.
Keemilised omadused. Hüdroksühapped on tugevamate happeliste omadustega. Reageerivad happega ja alustustega
Rasvhapped - alifaatsed karboksüülhapped, millede süsinikuahelas on 4-36 süsinikku, suurem osa neist on lipiidide ehituskomponendid
Estrid - hapete ja alkoholide reageerimissaadused
CH3COOC2H5 etüületanaat C3H7COOCH3 metüülbutanaat
Sahhariidid - orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik
Monosahhariidid (CH2O) n
Aldehüüdid - sisaldavad funktsionaalset rühma – aldehüüdrühma- CHO
Üldvalem R-CHO
tähtsaimad esindajad Metanaal HCHO
Füüsikalised omadused. HCHO on gaas , keskmised aldehüüdid vedelad, kõrgemad tahked. Madalamad terava lõhnaga, lahustuvad vees, keskmised lahustuvad vees halvasti, kõrgemad ei lahustu, lahustuvad hästi eetris, alkoholis, tihti on kõrgematel aldehüüdidel meeldiv lõhn.
Keemilised omadused: Oksüdeeruvad karboksüülhappeks
Ketoonid - ühendid, milles kaks süsivesinikradikaali on seotud karbonüülrühmaga C═O
Hüdroksühapped on orgaanilised ühendid, kus funktsionaalsetest rühmadest esinevad nii karboksüülrühm ja hüdroksüülrühm. üldvalem on: HO – R – COOH.

optiline isomeeria : millised on süsivesikud , süsivesinikud, suhkrud .
Isomeriia - Kui kaks või enam ühendit omab sama kvantitatiivset koostist, erinedes üksteisest keemilistelt või füüsikalistelt omadustelt
Stereoisomeeria e. optiline isomeeria - Stereoisomeerid e. ruumilised isomeerid on sama molekulaarse valemiga ja samasuguse aatomite järjestusega orgaanilised ühendid, millel on aatomite erinev paigutus ruumis
Isomeeria- mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused, vastavaid aineid nimetatakse isomeerideks.
Radikaalid- paardumata elektronidega osakesed, püüavad moodustada keemilist sidet teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates.
Optiline aktiivsus.
Isomeerid on ühesuguse molekulaarvalemiga kuid erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadustega orgaanilised ühendid. Isomeeri jaotatakse struktuurseteks isomeerideks ja stereoisomeerideks. Stereoisomeerid on sama molekulaarse valemiga ja samasuguse aatomite järjestusega orgaanilised ühendid, millel on aatomite erinev paigutus ruumis.

karboksüülhapete farmakoloogilised omadused

COOH rühma tõttu narkootiline toime praktiliselt ei avaldu, erandiks võihape
Toksiline toime on väiksem kui alkoholidel
Madalmolekulaarsed happed on ärritava ja söövitava toimega
kasutatakse aktiivsete katioonide viimiseks organismi

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 49 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

49 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Gruwy Õppematerjali autor

Orgaaniline keemia üldvalem happed alkaanid isomeerid alkoholid süsivesiniku

Sarnased õppematerjalid

doc

Orgaaniline keemia

Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp

Analüütiline keemia

doc

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases)

Keemia

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

106

pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

• Polaarne kovalentne side • Polaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid ebaühtlaselt, halogeen haarab terve elektronpaari ja saab neg. laengu (nukleofiil), teisele jääb tühi orbitaal ja pos. laeng (elektrofiil) • Nukleofiilne asendusreaktsioon – ründav osake on nukleofiil. Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter. Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. • N: R — Cl + NaOH → ROH + NaCl (ROH alkohol) Alkoholid • Alkohol – orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (—OH), see on funktsionaalseks rühmaks. • Alkoholidel on järelliide –ool. • CH3 — CH2 — CH2 — OH (propaan1ool), • HO — CH2 — CH2 — OH (etaan1,2diool) Omadused • Hapnik on nii C-st kui H-st elektronegatiivsem. • alkoholis on nukleofiilseks tsentriks hapnik ja elektrofiilseteks tsentriteks vesinik ja süsinik.

Orgaaniline keemia

pdf

Orgaaniline keemia

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

pdf

Orgaaniline keemia

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

Kategoriseerimata