Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tuntumad alkoholid (0)

1 Hindamata
Punktid

Paldiski Gümnaasium
ALKOHOLID
Anna-Maria Belousova
10.kl
Oponent: Matheus Matthiessen
 
 
Paldiski 2012
Sisukord
 Sissejuhatus
 Füüsikalised omadused
 Keemilised omadused
  Metanool
  Etanool
  Etaandiool
  Propaantriool
 Ksülitool ja  sorbitool
 
 
Sissejuhatus
 Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv  vesinik  on asendatud 
hüdroksüülrühmaga (-OH)
 Alkoholidel on järelliide –ool
 Molekulis võib olla mitu hüdroksüülrühma (- diool , triool, jne)
 Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta 
lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. 
 Alkohoolsete jookide kangust väljendatakse mahuosades.
 40° →  40 mahuühikule aseotroobile lisatakse vett ruumalani 100 mahuühikut.
 
 
Füüsikalised omadused
  Narkootiline  toime
 Alkoholide põlemise vaheühendid võivad olla väga mürgised 
(kesknärvisüsteemi kahjustused)
 Pikema ahelaga alkoholid tekitavad pöördumatuid 
nägemisorganite kahjustusi
 Hea  lahustuvus  vees
 Veest kergemad
 
 
Keemilised omadused
Alkoholide oksüdeerumisel saadakse:
a) aldehüüde
b) ketoone
c) karboksüülhappeid
Alkoholide kiirel oksüdeerumisel ehk 
põlemisel tekivad CO2 ja H2O.
 
 
Metanool ( CH3OH )
 Rahvapäraselt ‘’puupiiritus’’
 Sarnane etanooliga
 Piirituse lõhnaga, väga mürgine vedelik
 5-10ml – raske mürgitus, pimedaksjäämine
 30ml – surmav
 Kasutatav keemiatööstuses – ravimid , lõhna- ja värvained, 
mürkkemikaalid
 Saadakse vingugaasist ja vesinikust CO+2H2 →  CH3OH
 On üks arvestatavaid vedelkütuste kandidaate naftavarude 
lõppemisel
 
 
Etanool ( CH3CH2OH )
 Tavakeeles  alkohol  ehk  piiritus
 Valmistatakse eteeni katalüütilisel hüdraatamisel, sahhariidide 
kääritamisel, või puidutöötlemisjääkide töötlemisel
 Värvusetu
 Iseloomuliku lõhnaga
 Kõrvetava maitsega
 Veest kergem ja seguneb sellega igas olukorras
 Hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid
 Hea sünteeside lähteaine
 Kasutatakse alkohoolsete jookide tootmisel, termomeetrites, kütusema 
reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites
 Mõju organismile on keerukas, kõige enam kannatab aju
 
 
Etaandiool (HOCH2CH2OH)
 Tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all 
 Avastati aastal  1859  
 Kõrge keemistemperatuuriga
 Lahustub vees hästi
 Selle vesilahused on madala külmumistemperatuuriga
 Väga mürgine
 Magusa maitsega
 Õlikas vedelik
 Sulab –13 C juures ja hakkab  keema  196-198 C juures. 
 Kasutatakse antifriiside ja piduriõlide valmistamiseks
 
 
Propaantriool e. Glütserool
(HOCH2CH(OH)CH2OH)
 Vanem nimi – glütseriin
 Looduslik ühend
 Tema molekuli osa kuulub kõikide rasvade koostisesse
  Viskoosne  vedelik
 Seguneb hästi veega
 Veest raskem
 Ei ole mürgine, mõjub lahtistavalt
 Kasutatakse kosmeetikapreparaatides ja emailvärvide 
valmistaimsel
 Reageerimisel HNO3-ga tekib plahvatav lõhkeaine 
nitroglütseriin, millest saadakse dünamiiti
 
 
Ksülitool ja sorbitool
 Suhkrualkoholid
 5- ja 6-aatomilised
  Tahked ained
 Kasutatakse magustitena
 Nt köhasiirupites ning mõndades suhkruvabades maiustustes, 
nätsudes, hambapastades, martsipanis jne
 Ksülitooli saadakse peamiselt kasest
 Sorbitooli sisaldub taimedes, eriti rohkesti pihlakamarjades
 
 
 
 
Kasutatud al ikad
1.  http://www.tlu.ee/ ~
kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pdf
 2.  http://word.office.live.com/wv/WordView.aspx?FBsrc=https%3A%2F
%2Fwww.facebook.com%2Fattachments%2Fdoc_preview.php%3Fmid
%3Did.101713616665545%26id%3D23461a2472a801bc56ce8aa1d396fa1f
%26metadata&access_token=1593447159%3AAQA7S3AJE2Z2pHBV&title
=Keemia%20-%20Alkoholid%20(1)
 3.  http://word.office.live.com/wv/WordView.aspx?FBsrc=https%3A%2F
%2Fwww.facebook.com%2Fattachments%2Fdoc_preview.php%3Fmid
%3Did.101713616665545%26id%3Dfddc535ac64d37ea3937369a241fba2f
%26metadata&access_token=1593447159%3AAQCnuGaO9mAslnOl&title=
Alkoholid
 
 
Tänan 
  kuulamast !
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
Vasakule Paremale
Tuntumad alkoholid #1 Tuntumad alkoholid #2 Tuntumad alkoholid #3 Tuntumad alkoholid #4 Tuntumad alkoholid #5 Tuntumad alkoholid #6 Tuntumad alkoholid #7 Tuntumad alkoholid #8 Tuntumad alkoholid #9 Tuntumad alkoholid #10 Tuntumad alkoholid #11 Tuntumad alkoholid #12 Tuntumad alkoholid #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Fluxy Õppematerjali autor
kokkuvõtlik info tuntumate alkoholide kohta

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Keemia - Alkoholid
2
doc

Keemia - Alkoholid

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkoholid Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ­ool, kusjuures esialgne lõpp ­aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised).

rekursiooni- ja keerukusteooria
Alkoholid
4
doc

Alkoholid

Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole

Keemia
Etanool
7
odt

Etanool

Veevabaks ehk 100%list etanooli nimetatakse absoluutseks alkoholiks. Viimane saadakse sel moel, kui piiritusele lisada vett siduvaid aineid, nagu näiteks kaltsiumoksiidi või veevaba vask(II)sulfaati.Tehnilisteks vajadusteks nimevat etanooli denatureeritakse ehk muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid (formaliin, püridiin jne.). Denatureeritud etanooli äratundmiseks värvitakse antud alkohol enamasti värviliseks. 3) Puidutöötlemisjääkide töötlemisel Selleks töödeldakse puidujäätmeid (saepuru, puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist

Keemia
Etanool
7
doc

Etanool

Veevabaks ehk 100%-list etanooli nimetatakse absoluutseks alkoholiks. Viimane saadakse sel moel, kui piiritusele lisada vett siduvaid aineid, nagu näiteks kaltsiumoksiidi või veevaba vask(II)sulfaati.Tehnilisteks vajadusteks nimevat etanooli denatureeritakse ehk muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid (formaliin, püridiin jne.). Denatureeritud etanooli äratundmiseks värvitakse antud alkohol enamasti värviliseks. 3) Puidutöötlemisjääkide töötlemisel Selleks töödeldakse puidujäätmeid (saepuru, puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist

Keemia
Lühikokkuvõte
12
doc

Lühikokkuvõte

Homoloogiline rida: 11.- 12. eteen C2H4 13. propeen C3H6 14. buteen C4H8 15. penteen C5H10 16. hekseen C6H12 17. hepteen C7H14 18. okteen C8H16 19. noneen C9H18 20. dekeen C10H20 V = n * Vm n = m/M = m/V M ­ molaarmass Vm ­ molaarruumala (22,4) m ­ mass n ­ moolide arv ­ tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Keemia - Alkoholid Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ­ool, kusjuures esialgne lõpp ­aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut

Keemia
11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused
32
pdf

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

Elektrofiilne tsenter Nukleofiilne Veel tugevam nukleofiil on alkoksiidioon (alkoholaat) Alkoksiidi (alkoholaadi) saab leelismetalli reageerimisel alkoholiga ja ta on tugev alus RONa RO:- + Na+ CH3-C (CH3)2 - CH2-Br + CH3ONa CH3-C (CH3)2 - CH2-O-CH3 + NaBr 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 6 Alkoholid Metanooli molekuli mudel ... on ühendid, milles hüdroksüülrühm on seotud 1. valentsolekus süsiniku aatomiga. Püsivatel alkoholidel ei ole ühe süsiniku aatomi juures mitut hüdroksüülrühma. Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus

Orgaaniline keemia
11 klassi Orgaanika konspekt
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

C2H5 OHetanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool ehk butaan-2-ool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool ehk butaan-2,3-diool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool ehk 3-metüülbutaan-2-ool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun