Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse (0)

KORDAMISKÜSIMUSED
KONTROLLTÖÖ NR.3 : SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE
TULEB TEADA: 1. Mida uurib orgaaniline keemia? Miks kujunes orgaaniline keemia iseseisvaks teadusharuks?
Orgaaniline keemia on süsiniku ühendite keemia, st. et see uurib süsinku ühendite ehitust, omadusi jms.
2.Millised on orgaaniliste ühendite koostiselemendid?
Süsinikest ja vesinikest (viimasest üks või enam võivad olla asendatud mõne teise keemilise elemendiga või nende rühmaga).
3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust.
SÜSINIK:
C: +6| 2)4)
1s2 2s2 2p2 →ergastumine→ 1s2 2s1 2p3
4 paardumata elektroni, järelikult moodustab 4 sidet. Süsinik on nelja valentne
HAPNIK:
O: +8|2)6)
VESINIK:
H: +1| 1)
LÄMMASTIK:
N: +7|1)6)
4. Mis on valents ?
Aatomi omadus keemiliselt siduda teisi aineid (moodustada sidemeid ). Valentsi arvuline väärtus võrdub moodustuvate sidemete arvuga. Vastavalt tekkivate sidemete arvule nimetatakse sidet üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeks.
5. Mitme valentsed on orgaanilistes ühendites C, H, O, halogeenid (F,Cl,Br,I) ja N
ning millised on nende valentsmudelid?
H-1
O-2
N-3
C-4
halogeenid-1
6. Mis on kovalentne side? Mitmekordne võib see olla?
Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
7. Millist süsinikku ja miks nimetatakse tetraeedriliseks, tasandiliseks e. planaarseks ja lineaarseks?
Tetraeedriline süsinik on süsiniku aatom , mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse
Tasandiline süsinik on süsiniku aatom, mille sidemed asuvad tasapinnal .
Lineaarne süsinik
8. Mida näitab summaarne valem e. molekulivalem, struktuurvalem ?
Summaarne valem näitab koostist, struktuurvalem nii koostist kui ka ehitust.
9. Struktuurvalemite erinevaid liike (tasapinnaline e. klassikaline, lihtsustatud,
graafiline ), millised on nende koostamise reeglid?
Tasapinnaline ehk klassikaline: märgitakse kõik süsinikud ja kõik vesinikud.
Lihtsustatud: sidet vesinikuga ei märgita. näitavad, millised aatomite grupid on omavahel seotud.
Graafiline: ei märgita süsinikke ja süsinikuga seotud vesinikke.
10. Mis on isomeeria , isomeerid?
Nähtus, kus ainetel on ühesugune koostis, aga erinev ehitus ja seetõttu ka erinevad omadused.
11. Millised on isomeeria liigid
1) struktuuri isomeeria - isomeerid erinevad üksteisest aatomite järjestuse poolest
a) ahelaisomeeria - süsinike järjestus
b) asendiisomeeria - kordse sideme või funktsionaalse rühma asukoha järjestus
c) funktsiooniisomeeria - sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi
2) stereoisomeeria - aatomi järjestus on sama, erinev on ruumiline paiknemine
a) geomeetriline isomeeria e cis-trans-isomeeria - kaksikside, erinevad elemendid
b) optiline isomeeria - peegelpildid
12. Mis on funktsionaalne rühm?
spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
13.Mis on: süsivesinikud (küllastumata, küllastunud), alkaanid , alkeenid , alküünid, halogenoühendid?
Ained, mis koosnevad süsinikest ja vesinikest. Üksiksidemega on alkaanid, kaksiksidemega alkeenid, kolmiksidemega alküünid.
Küllastunud süsivesinikud sisaldavad ainult ühekordseid sidemeid, küllastumata sisaldavad ka teisi ühendeid.
Halogeenühendid on orgaanilised ühendid, milles süsivesinikrühm (alküülrühm) on seotud halogeeni aatomiga. (VII A rühm)
14. Millised on nimetatud aineklasside üldvalemid?
15. Mille poolest erinevad triviaalne ja süstemaatiline nomenklatuur?
Trivaalsed nimed on kokkuleppelised (rahvapärased) ja süstemaatilised tulevad kindlate reeglite järgi)
16. Mis on alküülrühm? Kuidas seda tähistatakse?
Molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest. Tähis: R
17. Kuidas määrata tüviühendit?
18. Kuidas koostatakse alkaanide, tsükloalkaanide ja halogeenühendite nimetusi?
19. Normaalalkaanide (CH4- C10H22 ) nimetusi!
TULEB OSATA:
1. Kirjutada summaarse valemi alusel struktuurvalemeid!(lihtsustatud ja tasapinnalised
struktuurvalemid, graafiline kujutis)
2. Koostada üht liiki struktuurvalemi järgi teisi struktuurvalemeid!
3. Koostada ja tunda ära isomeeride (asendi-, ahel-, funktsiooni-, geomeetriline e. cis-, trans-isomeeria) struktuurvalemeid!
4. Määrata, kas on tegemist tetraeedrilise, tasandilise või lineaarse süsinikuga!
5. Kirjutada nimetuse põhjal alkaanide, tsükloalkaanide ja halogeenühendite tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid ja esitada neid
molekule ka graafiliselt!
6. Anda valemi põhjal nimetatud aineklasside esindajatele nimetusi!
7. Määrata ühendi aineklassi (küllastumata või küllastunud süsivesinik, alkaan, tsükloalkaan, alkeen, alküün, halogeenühend)!