50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
xSpart
Õppematerjali autor
Tööleht Etanooli füsioloogiline toime ja alkohoolsed joogid Kasutada materjale: 1) Õpik lk 75-78 2) http://alkoinfo.ee/ 1)Loetle etanooli tootmise toorained toidu- ja ravimitööstuse jaoks V: Eteen, sahhariidid 2)Millised on etanooli bioloogilised ja keemilised protsessid inimorganismis? V: Kehas oksüdeeritakse etanool etanaaliks. Etanaal oksüdeerub äädikhappeks ja süsihappegaasiks ja veeks. Enne organismist kadumist mõjustab etanool inimese närvisüsteemi. Etanool oksüdeeritakse ensüümi alkoholi-dehüdrogenaas toimel. 3)Mis on alkoholism? V: Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Väljakujunenud sõltuvust iseloomustab joomistung ja võimetus alkoholi tarvitamist kontrollida. Sama efekti saamiseks vajab inimene järjest suuremat kogust, sellega aga kasvab alkoholitolerants ehk -taluvus. Alkoholitarvitamise lõpetamisel või vähendamisel
ALKOHOLI MÕJU INIMORGANISMILE ALKOHOL Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli ehk viinapiiritust sisaldav jook. Alkoholi (ertüülalkohol, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkohol on kaloririkas jook 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kaloreid kui 1 supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma: · kanged alkohoolsed joogid alkoholisisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) · lahjad alkohoolsed joogid alkoholisisaldus 622 mahuprotsenti (veinid, vermutid) · vähese alkoholisisaldusega joogid alkoholisisaldus 0,56 mahuprotsenti (õlled, siidrid) Kui inimene joob, imendub alkohol maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%)
Kuumutamine - kuumutamisel üle 50 kraadi, hakkavad seal toimuma keemilised muutused ning ta kaotab enamuse oma kasulikest omadustest. 17. Suhkur, sool. Liigid ja sordid. Suhkruasendajate liigitamise alused. Kuumutamine. SUHKUR - keemiliselt on tavaline suhkur süsivesik sahharoos, mille molekul koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Lähtudes toorainest, võib nimetada roo- või peedisuhkruks. Põhiomadusteks magusus, kõrge energeetiline väärtus ja konserveeriv toime. Tootmine seisneb suhkruroost või suhkrupeedist saadud mahla puhastamises, filtreerimises ja tihendamises paksuks siirupitaoliseks suhkrulahuseks. Viimast kuumutatakse vaakumaurutis, kuni tekivad suhkrukristallid ja neid ümbritsev helepruun siirup. Suhkrukristallid eraldatakse siirupist tsentrifuugimise teel. Saadud suhkur kuivatatakse ja võidakse suunata lisapuhastamisele e rafineerimisele. Suhkrutootmisel tekkivat jääksiirupit e
ALKOHOOLSED JOOGID Mis on brändi ja konjak? Võib öelda, et kõik konjakid on brändid, kuid kaugeltki iga brändi pole konjak. Laiemas mõttes nimetatakse brändiks mitmeid puuviljadest (viinamari, õun, aprikoos, pirn jt) valmistatud ning tammevaadis laagerdatud destillaate. Kitsamas tähenduses, mis on kooskõlas Euroopa Liidu seadusega aastast 1989, võib brändiks nimetada üksnes viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Tootenimesid cognac, armagnac ning brandy de Jerez võib kasutada vaid apellatsioonireeglitega fikseeritud piirkonnas, kindlaksmääratud toorainest traditsioonilisel menetlusel valminud brändide puhul. Ajalugu Nimetus brandy, mis on hollandlastelt laenatud sõna brandewijn mugandus ning pärineb märksa hilisemast ajast kui jook ise, tähistas algselt liigsest veest vabastatud veini kontsentraati. Laevaomanike meelest oli suurte veinivaa
Päevane vajadus on 0,8 mg. D-vitamiin soodustab normaalset luustiku moodustumist. Puudumine võib põhjustada rahhiiti. D-vitamiini rikkad on kalamaks, eriti tursamaks, veisemaks ja munakollane. Päevane vajadus on 0,005 mg. E-vitamiin soodustab sugurakkude valmimist. Leidub taimede rohelises osas, munakollases ja piimas. Päevane vajadus 10 mg. F-vitamiin kujutab endast teatud polüküllastumata rasvhappeid (linoolhape). Neil on veresoonte lupjumist pidurdav toime. Leidub taimeõlides. K-vitamiin soodustab vere hüübumist. Leidub kapsas, rohelistes köögiviljades ja maksas. Fermendid ehk ensüümid on keerulise ehitusega valgusarnased ained. Nende kaasabil toimuvad kõik ühinemis- ja lagunemisprotsessid. Kasutatakse tee, veini, leiva, õlle jt. valmistamisel. Orgaanilised happed kujundavad maitset ja soodustavad säilivust. Taimsetes toiduainetes on levinumad õun- ja sidrunhape, loomsetes piimhape.
........................... 532 39. Jäsemete vigastused.................................................................................................................. 542 40. Polütrauma ............................................................................................................................... 560 41. Põletus ...................................................................................................................................... 571 42. Kuumuse kahjustav toime ........................................................................................................ 584 43. Külma kahjustav toime............................................................................................................. 588 44. Elektri- ja välgutraumad ........................................................................................................... 598 45. Veega seotud õnnetused ..............................................................................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid