ORGAANILINE KEEMIA (0)

1 Hindamata

AMINOHAPPED

Lisaks karboksüülrühmale sisaldab ka aminorühma (NH2).
Aminorühm koosneb ühest lämmastiku ja kahest vesiniku aatomist.
Organismis leidub paarkümmend aminohapet ning neid nimetatakse alfa-aminohapeteks. Nende ühiseks tunnuseks on see, et aminorühm paikneb süsiniku küljes, mis asub karboksüülrühma kõrval.

Aminohapete füüsikalised omadused:

värvuseta
kristalsed
lahustuvad vees (kuid mitte org. lahustites , nt. alkohol, benseen )
võrreldes teiste org. ühenditega sama süsiniku aatomite arvuga, on aminohapetel suhteliselt kõrge sulamistemperatuur ning need ei lendu
mõned aminohapped lagunevad sulamistemperatuuril
maitse on erinev: nõrk magus/magus/kibe/puudub

Aminohapete keemilised omadused:

aminohapped sisaldavad aluselist aminorühma ja happelist karboksüülrühma ning see tingib aminohapete amfoteersed omadused (ühendid reageerivad nii aluste kui hapetega)
aminohapete reageerimisel üksteisega moodustuvad peptiidid (tekkinud peptiid reageerib järgmise aminohappega jne --> polüpeptiidid)

Aminohapete saamine:
Aminohappeid saadakse valkude hüdrolüüsil või sünteetiliselt mikrobioloogilise sünteesi abil.
VALGUD

Valkude ehitus.
Koostisesse kuulub peale süsiniku, vesiniku ja hapniku ka lämmastik. Molekul koosneb üksikutest lülidest, mis on omavahel seotud peptiidrühmaga. Keskmiselt koosneb valgu molekul 300-1000 aminohappejäägist. Need paiknevad molekulis rangelt kindlaksmääratud järjestuses.
Valkude struktuur on seotud 3 sideme olemasoluga:
1) peptiidside
2) vesinikside (põhjustab valgu molekuli ruumilist kuju)
3) disulfiidside (juuksed, vill )
Valgu keerukat ehitust käsitletakse läbi kolme struktuuri:
1) Primaarstruktuur – aminohappejääkide kindel arv ja järjestus molekulis (määrab valgu omadused)
2) Sekundaarstruktuur – iseloomustab valgu molekuli ruumilist paigutust, mis annab valgule elastsuse
3) Tertsiaarstruktuur – tekib spiraalsete valgumolekulide ahelate põimumisel

Valkude leidumine.
Valke leidub taimeseemnetes, lihastes, nahas, siseorganites, luudes, veres jne.

Valkude klassifikatsioon .

2 suurt rühma:
1) proteiinid e. lihtvalgud – koosnevad ainult aminohapetest (albumiin munavalges )
2) proteiidid e. liitvalgud – sisaldavad molekulis peale aminohapete veel teisi ühendeid ja aatomirühmi ( fosforhape , süsivesikud, rasvad ). Eluks vajalik liitvalk – hemoglobiin .

Valkude füüsikalised omadused.

agregaatolekult on nad vedelad (muna), poolvedelad (lihas) ja tahked (juuksed, küüned)
ei sula, kuumutamisel lagunevad kergelt
ainult osad valgud lahustuvad vees, ei lahustu orgaanilistes ainetes
denatureerimine – valgu molekulis toimuvad muutused, millega kaasneb valguahela geomeetrilise kuju muutus, katkevad vesiniksidemed . Valkude denatureerimist põhjustavad järgmised füüsikalised/keemilised tegurid: temperatuur, rõhk, ultraheli , kiirgus, erinevad keemilised reaktiivid ( happed , leelised, raske metalli ühendid)
NB! Denaturatsiooni käigus muutub tertsiaar - ja sekundaarstruktuur, primaarstruktuur säilib.
renatureerimine - valk taastab oma omadused välismõju kõrvaldamisel
9. Keemilised omadused.
valgud hüdrolüüsuvad (järk-järgult)
hapete, leeliste või ensüümide mõjul reageerivad veega, mille tõttu katkevad peptiidsidemed ning reaktsiooni lõppsaadusena tekivad aminohapped
valgud on amfoteersed
valkude kindlaksmääraamiseks kasutatakse:
a) söestumisproovi (nt. küüne põlemine) – kuumutamisel valkained söestuvad ja eritavad iseloomulikku lõhna
b) ksantoproteiini reaktsioon – valgulahus
c) biureedireaktsioon – eelistatule valgulahusele lisatakse vasksulfaadilahus

10. Funktsioonid:

Struktuurne f.

Mehhaanilis -keemiline f. – lihastes on 2 võimalust: sirutus , kokkutõmme

Katalüütiline f.– biokatalüsaatorid (ensüümid) reguleerivad organismis toimuvaid keemilisi reaktsioone

Regulatoorne f. – sisenõrenäärmete poolt sünteesitakse valgulise iseloomuga hormoone. Hormoonid lähevad näärmetest verre ning reguleerivad ainevahetusfunktsioone

Energeetiline f. – organismi päevasest energiavajadusest täidetakse 12% valkudega

Kaitsef. – antikehade moodustamine

Transportiv f. – hemoglobiin transpordib hapnikku

Kineetiline f. - edasiandmine pärilikult

Retseptoorne f. – meeleelundites on erilised valgustundlikud molekulid
SAHHARIIDID

11. Sahhariidid e. süsivesikud – süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad ühendid. Neid leidub taimsetes ja loomsetes organismides.
12. Sahhariidide klassifikatsioon.
3 suurt rühma:
1) monosahhariidid e lihtsuhkrud – 3-6 süsinikku (C6H12O6 – glükoos/ fruktoos )
2) oligosahhariidid e madalmolekulaarsed liitsuhkrud – koosnevad 2-3 monosahhariidi jäägist (C12H22O11 – sahharoos e roo- e peedisuhkur; laktoos e piimasuhkur ; maltoos e linnasesuhkur – kaks glükoosijääki)
3) polüsahhaariidid e kõrgmolekulaarsed liitsuhkrud (C6H10O5)n – n väärtus tuhandetes
(tärklis, tselluloos , glükogeen)
13. Glükoos ( viinamarjasuhkur ) – molekul kannab nii alkoholi kui aldehüüdi omadusi
CH2 – CH – CH – CH – CH - CHO
| | | |
OH OH OH OH

14. Glükoosi füüsikalised omadused:
> valge värvus
> kristalne aine
> lahustub vees
> sahharoosist vähem magusam

15. Glükoosi keemilised omadused:
> glükoos oksüdeerub aldehüüdrühma arvel karboksüülhappeks (glükoonhape) - hõbepeeglireaktsioon
> glükoosi redutseerimisel vesinikuga muutub 6-aluseliseks alkoholiks
16. Glükoosi kasutusalad:
> toidus
> ravimites
17. Fruktoos (puuviljasuhkur) – nii kristallilisena kui lahuses esineb fruktoos ka tsüklilise ühendina.
O
CH2 – CH – CH – CH – C - CH2
| | | | |
OH OH OH OH OH
18. Fruktoosi füüsikalised omadused:
> valge
> kristalne
> vees hästi lahustuv
> 2x magusam kui sahharoos
magusus: glükoos --> sahharoos --> fruktoos
Omadus
Glükoos
Fruktoos
Värvus
valge
valge
Aine olek
kristalne
kristalne
Lahustuvus
lahustub vees
lahustub hästi vees
Maitse
sahharoosist vähem magusam
2x magusam kui sahharoos
NB! KEEMILISI REAKTSIOONE POLE, SEST PUUDUB ALDEHÜÜDRÜHM.
Fruktoosi leidub puuviljades ja marjades.
19. Sahharoos (peedisuhkur/ roosuhkur )
C12H22O11
Keeruka struktuuriga, koosneb kahest sahhariidi jäägist.
glükoos – O – fruktoos
Glükoosi ja fruktoosi reageerimisel eraldub üks vee molekul ning tekkivad glükoosi ja fruktoosi molekuli osad(jäägid) mis seotakse hapniku aatomite abil.
Füüsikalised omadused:
> valge värvusega
> vees lahustuv
> kristalliline
> magusam glükoosist, kuid mitte fruktoosist
Ettevaatlikult sulatades 180 kraadi juures sahharoos sulab ja jahtumisel tekkib karamell
Keemilised omadused:
> reageerib katalüsaatorite (happed, ensüümid) juuresolekul veega ja jaguneb kaheks - glükoosiks ja fruktoosiks
> hüdrolüüsil tekkinud glükoosi ja fruktoosi nim. invertsuhkruteks
Kasutamine:
> toidu maitsestamiseks ( konsentreeritud suhkrulahus ei soodusta hallitust ja seepärast kasutatakse seda toiduainete konsentreerimiseks)
Leidub suhkrupeedis, maisis ja vahtramahlas, suhkruroos .
20. Tärklis (C6H10O5)n
Levinud taimeriigis, kus sisaldub seemnetes (nisu – kuni 80%, riis , rukis , mais) ja mugulates ( kartul ).
Need ained varustavad keha süsivesikutega.
Tärklis tekib taimede rohelistes lehtedes fotosünteesiprotsessil.
Tärklis ei ole ühtne aine, vaid kahe aine segu. Koosneb 20-40% amüloosist ja 60-80% amülopektiinist, mõlema valem – (C6H10O5)n, kuid n väärtus erinev.
Amüloosi molekulis on umbes 200 alfa-glükoosi jääki, mis ühinevad spiraalsesse ahelasse – (C6H10O5)200
Amülopektiini molekul sisaldab u 6000 glükoosijääki, keerukam molekuli ehitus, ahel hargnenud.
(C6H10O5)6000
Keskmine molekulmass on üks miljon.
Füüsikalised omadused:
> valge
> krudisev
> hügroskoopne
> pulbriline
> külmas vees ei lahustu
> kuumas vees lahustub amüloos, amülopektiin ei lahustu, kuid pundub ja moodustab kliistri (kolloidlahus, mis moodustab jahtumisel ja seismisel tarde --> tärklise kolloidlahust nim. Argielus tärkliskliistriks ning kasutatakse paberi- ja tapeediliimina)
Keemilised omadused:
> reageerib joodiga (reag-l amüloosiga sinine ühend, amülopektiiniga lillakas = täklisega lillakassinine)
> laguneb dekstriiniks – kuumutamisel amüloosi ja amülopektiini ahelad katkevad ning moodustub sama elementaarkoostisega, kuid väiksema n näitajaga molekulide segu – dekstriin (C6H10O5)x, x võib olla väga erinev. N on siiski suurem kui X.
Dekstriin reageerib joodiga täklisest erinevalt – olenevalt x väärusest (glükoosijääkide ahela pikkusest) tekivad joodiga reageerimisel punakaslillad punakaskollased või kollased ühendid.
Dekstriiniga liimitakse paberit, kartongi jne. Dekstriinidest on tingitud ka leivakooriku värvus ja lõhn.
> tärklis hüdrolüüsub hapete kui katalüsaatorite (nt väävelhape) mõjul glükoosiks
Tärklise hüdrolüüsi põhjusavad ka biokatalüsaatorid – ensüümid.
Kasutusalad:
> toiduainetööstus
> tärklissiirup – toiduaine- ja kondiitritööstus
> kartuli- ja teravilja tärklise hüdrolüüsil saadud glükoosi kääritatakse etanooliks
Süsivesikute ainevahetus :
Inimene sööb päevas 400- 500g süsivesikuid. Soolestikus laguneb (hüdrolüüsub) tärklis algul dekstriinideks, millest tekib maltoos ja glükoos.
Maksas sünteesitakse glükoosist polüsahhariid glükogeen, mille molekul koosneb samuti alfa-glükoosi jääkidest ning sarnaneb amülopektiiniga, kuid on veelgi enam hargnenud. Gükogeen on varuaineks loomorganismis. Vajadusel laguneb ta uuesti glükoosiks, mida keha kasutab energiaallikana.
Tselluloos (C6H10O5)n – looduses levinuim polüsahhaariid. Sellest koosnevad taimerakkude kestad . Levinuim orgaaniline aine. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill . Okaspuu puidus 50% tselluloosi, lehtpuu puidus vähem. Vatt , puuvillane ja linane riie ning paber koosnevad põhiliselt tselluloosist. Peamiseks tselluloosi tarbijaks ongi paberitööstus. Okaspuu puidust tselluloosi eraldamiseks rakendatakse sulfit - või sulfaatmenetlust. .
Tärklis ja tselluloos on väliselt sootuks erinevad ained. Siiski on neil ühesugune molekulvalem (C6H10O5)n
Tärklis
Tselluloos
Aatomirühmad
alfa-glükoosi jäägid
beeta-glükoosi jäägid
Ahela kuju
spiraalne /hargnenud
pika niidi taoline
Kiud
glükoosijääkide niitjad kimbud
Glükoosijääkide arv
6000/200
10 000
Molekulmass
1 mln
1 mln
Füüsikalised omadused:
> tahke
> valge värvusega
> kiuline
> kiu pikkus kuni 50 mm
> kristalne struktuur
> ei lahustu vees ega org. aines
> reageerib mitmete metallide kompleksühenditega (tuntuim on Schweizeri reaktiiv , kus tselluloos moodustab kolloidlahuse)
Keemilised omadused:
> soojendamisel hapetega hüdrolüüsub glükoosiks
> tselluloosi molekulis on iga glükoosijäägi kohta kolm hürdoksüülrühma --> sp avaldab tselluloos mitmealuselise alkoholi omadusi.
Kui igast glükoosijäägist reageerib vaid üks hüdroksüülrühm lämmastikhappega, siis tekib mononitrotselluloos.
Mono - ja dinitrotselluloosi segu nimetatakse kolloksüliiniks e kolloodiumvillaks. Selle lahustamisel eetri ja alkoholi segus tekib kolloodium. Ravib haavu . Kolloodiumi ja kampri segust toodetakse läbipaistvat plastmassi tselluloidi (kergsüttiv) --> mänguasjad, lakid , filmilint.
Taimedes on tselluloos vajalik rakukestale, sellest see põhiliselt koosnebki.
Tselluloosist ei saa organism praktiliselt üldse energiat, inimorganismis puuduvad ensüümid, mis lõuhustaksid tselluloosi. Mikroorganismidel on tsellulaasi ensüümid. Inimtoidus siiski vajalik, mitteseeditav tselluloos põhjustab peristaltikat, mille tõttu liigub toit läbi seedekulgla .
Kasutusalad:
paberitööstus –> tselluloos + peenestatud puit = odav ajalehepaber
kaltsud = kvaliteetne paber (rahakupüürid)
paber + lühiajaline väävelhappega töötlemine = sile päragamentpaber
Tselluloosi töötlemisel tekivad heitlahused, mis sisaldvad glükoosi --> kasut. Etanooli või söödapärmi valmistamiseks.
Glükogeen. Roll organismis ja leidumine
Glükogeen on loomne tärklis, kõrgemate loomade (ka inimese) rakkudes, eriti maksas ja südamelihases, sisalduv polüsahhariid. Glükogeen on varuaine , mida organism kasutab nälja ja tugeva töö korral.
Hüdrolüüs – veega toimuv reaktsioon

.ODT Laadi alla originaalfail 7 lk · .odt · 25 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

VeronikaV Õppematerjali autor

Aminohapped (füüsikalised ja keemilised omadused, saamine)Valgud (füüsikalised ja keemilised omadused, ehitus, leidumine, klassifikatsioon)Sahhariidid (klassifikatsioon)Glükoos (füüsikalised ja keemilised omadused, kasutusalad)Fruktoos (füüsikalised omadused)Sahharoos (füüsikalised ja keemilised omadused, kasutusalad)Tärklis (füüsikalised ja keemilisd omadused, kasutusalad)Süsivesikute ainevahetusTselluloos (füüsikalised ja keemilised omadused, klassifikatsioon, kasutusalad)Glükogeen (roll organismis, leidumine)

glükoos molekul tselluloos fruktoos tselluloosi aminohapete paber sahharoos reaktsioon sahhariidi fruktoosi valgud füüsikalised omadused molekulis peptiid keemilised omadused glükogeen

Sarnased õppematerjalid

docx

Kõike sahhariididest

1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C 6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4) Molekuli ehituse järgi eristatakse eristatakse

Keemia

doc

Sahhariidid

Sahhariidid Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi: ketoos aldoos Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni. Selleks keeratakse süsinikuahel vastu paberi tasapinda nii, et kõik kõrvalrühmad asuksid

Keemia

docx

Alkoholid, suhkrud, rasvad

Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad OH-rühma süsinikuaatomi küljesehk süsiniku molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud OH rühmaga Etanool CH3CH2OH füüsikalised omadused:*absoluutne alkohol on 100% etanool *piirituses on 96-98% etanooli *iseloomulik terav lõhn ja kõrvetav maitse *keemistemperatuur on 78°C*tahkumistemperatuur on -117°C*seguneb veega igas vahekorras*½ liitrit absoluutset alkoholi on harjutamata organismile tappev Glütserooli ehk propaan1,2,3triooli füüsikalised omadused:*Värvitu *siirupi taoline *magusa maitsega *vees väga hästi lahustuv *kuumutamisel laguneb aga ei kee *kõhtu lahtistava toimega *kuulub rasvade koostisesse *kasutatakse kreemides Kõik alkoholid põlevad CH3OH+1,5O2 ->CO2+2H2O ; CH3CH2OH+3O2->2CO2+3H2O Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma, mis määrab ära hapete füüsikalised ja keemilised omadused Metaanhape ehk sipelghape füüsikalised omadused*värvitu *terava lõhnaga *vees lahustuv *toatemperatuuril vedelik

Keemia

doc

Sahhariidid

Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi: ketoos aldoos Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni. Selleks keeratakse süsinikuahel vastu paberi tasapinda nii, et kõik kõrvalrühmad asuksid sellest tasapinnast eespool. Projektsiooni võib liig

Keemia

rtf

Sahhariidid (süsivesikud)

1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4) Molekuli ehituse järgi eristatakse eristatakse  Ketoose (ketoalkohole) näiteks fruktoos  Aldoose (aldehüüdalkohole) näiteks glükoos 2.) Oligosahhariidid ( = vähe, ebapiisavalt…). Molekul koosneb mõnest

Keemia

doc

Sahhariidid, polusahhariidid

1) Kuidas jaotatakse sahhariidid? Too vastavad näited. Monosahhariidid (riboos, glükoos, fruktoos), disahhariidid (sahharoos, laktoos), polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 2) Kuidas nimetatakse a) monosahhariide- lihtsuhkrud b) disahhariide- liitsuhkrud 3) Milline erinevus on aldoosil ja ketoosil? Aldoosid on aldehüüdrühma sisaldavad sahhariidid, ketoosid aga ketorühma sisaldavad sahhariidid. 4) Iseloomusta glükoosi ehk viinamarjasuhkrut a) molekulvalem- C6H12O6 b) tasapinnaline struktuurvalem- CH-CH-CH-CH-CH-CH2OH c) Tsükliline vorm d) füüsikalised omadused: puhta ainena valge, kristalne, vees lahustub hästi, sulamistemp oleneb isomeerist, magus. Glükoosi kasutatakse toiduainetetööstuses, ravimite valmistamisel. Glükoos on inimesele energiaallikas ja parandab närvisüsteemi 5) Milline erinevus on α- ja β-glükoosil (2 erinevust) 1. Kui glükoosi tsüklilises vormis on esimese süsiniku aatomi juures olev H-rühm üleval pool tsükli tasapinda,

Bioloogia

doc

Keemia - Sahhariidid, valgud ja rasvad

K EEMIA - BIOLOOGILISELT OLULISED AINED 1) Mõisted: sahhariidid, monosahhariidid, disahhariidid, polüsahhariidid, aminohapped, kodeeritavad aminohapped, valgud, rasvad, rasvhapped, küllastunud ja küllastumata rasvhapped. · Sahhariidid - orgaanilised ühendid, mis koosnevad kolmest elemendist C, H ja O ja milles vesiniku ja hapniku vahekord on sama, mis vees (H2O). · Monosahhariidid - lihtsuhkur. Sisaldab kuni kuus süsinikku (C6). Pentoosid ja heksoosid - Fruktoos, Glükoos. · Disahhariidid - sahhariid, mille molekulis on glükoosisidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Tekivad kahe monosahhariidi liitumisel. Nt. maltoos, sahharoos, laktoos. · Polüsahhariidid - polümeerid, mis tekivad monosahhariidide polükondensatsioonil. Koosneb monosahhariidi jääkidest. Nt. tselluloos ja tärklis. · Aminohapped - aminorühma sisaldav karboksüülhape. · Kodeeritavad aminohapped - umbes kakskümmend aminohapet, millest organismid ehitavad valkusid. Jaotatakse asend

Keemia

doc

Elutähtsad orgaanilised ühendid.

Kordamine kontrolltööks: Elutähtsad orgaanilised ühendid. 1. Selgitada mõisteid: sahhariid, valk, asendamatu aminohape, peptiid, invertsuhkur, proteiinid, rasv, küllastunud rasvhape, küllastumata rasvhape, polüpeptiid, polüsahhariid. Tuua iga mõiste juurde näide kas valemi või kasutusalaga. sahhariid - keemiline aine, mille molekul on biomolekul, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. valk - ehk proteiin (ka valkained) on biopolümeer, mille monomeerideks on aminohappejäägid. asendamatu aminohape - aminohape, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. peptiid - molekul, mis koosneb ridamisi peptiidisidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. invertsuhkur - lagunenud sahharoos glükoosiks ja fruktoosiks (tekib invertsuhkur). proteiinid - ehk on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. rasv - glütseriini ehk propaantr

Keemia

Rohkem sarnaseid