Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

ORGAANILINE KEEMIA (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

AMINOHAPPED

Lisaks karboksüülrühmale sisaldab ka aminorühma (NH2).
Aminorühm koosneb ühest lämmastiku ja kahest vesiniku aatomist.
Organismis leidub paarkümmend aminohapet ning neid nimetatakse alfa-aminohapeteks. Nende ühiseks tunnuseks on see, et aminorühm paikneb süsiniku küljes, mis asub karboksüülrühma kõrval.
  • Aminohapete füüsikalised omadused:
    • värvuseta
    • kristalsed
    • lahustuvad vees (kuid mitte org. lahustites , nt. alkohol, benseen )
    • võrreldes teiste org. ühenditega sama süsiniku aatomite arvuga, on aminohapetel suhteliselt kõrge sulamistemperatuur ning need ei lendu
    • mõned aminohapped lagunevad sulamistemperatuuril
    • maitse on erinev: nõrk magus/magus/kibe/puudub

  • Aminohapete keemilised omadused:
    • aminohapped sisaldavad aluselist aminorühma ja happelist karboksüülrühma ning see tingib aminohapete amfoteersed omadused (ühendid reageerivad nii aluste kui hapetega)
    • aminohapete reageerimisel üksteisega moodustuvad peptiidid (tekkinud peptiid reageerib järgmise aminohappega jne --> polüpeptiidid)

  • Aminohapete saamine:
    Aminohappeid saadakse valkude hüdrolüüsil või sünteetiliselt mikrobioloogilise sünteesi abil.
    VALGUD

  • Valkude ehitus.
    Koostisesse kuulub peale süsiniku, vesiniku ja hapniku ka lämmastik. Molekul koosneb üksikutest lülidest, mis on omavahel seotud peptiidrühmaga. Keskmiselt koosneb valgu molekul 300-1000 aminohappejäägist. Need paiknevad molekulis rangelt kindlaksmääratud järjestuses.
    Valkude struktuur on seotud 3 sideme olemasoluga:
    1) peptiidside
    2) vesinikside (põhjustab valgu molekuli ruumilist kuju)
    3) disulfiidside (juuksed, vill )
    Valgu keerukat ehitust käsitletakse läbi kolme struktuuri:
    1) Primaarstruktuur – aminohappejääkide kindel arv ja järjestus molekulis (määrab valgu omadused)
    2) Sekundaarstruktuur – iseloomustab valgu molekuli ruumilist paigutust, mis annab valgule elastsuse
    3) Tertsiaarstruktuur – tekib spiraalsete valgumolekulide ahelate põimumisel
  • Valkude leidumine.
    Valke leidub taimeseemnetes, lihastes, nahas, siseorganites, luudes, veres jne.
  • Valkude klassifikatsioon .

    2 suurt rühma:
    1) proteiinid e. lihtvalgud – koosnevad ainult aminohapetest (albumiin munavalges )
    2) proteiidid e. liitvalgud – sisaldavad molekulis peale aminohapete veel teisi ühendeid ja aatomirühmi ( fosforhape , süsivesikud, rasvad ). Eluks vajalik liitvalk – hemoglobiin .


  • Valkude füüsikalised omadused.
      • agregaatolekult on nad vedelad (muna), poolvedelad (lihas) ja tahked
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    ORGAANILINE KEEMIA #1 ORGAANILINE KEEMIA #2 ORGAANILINE KEEMIA #3 ORGAANILINE KEEMIA #4 ORGAANILINE KEEMIA #5 ORGAANILINE KEEMIA #6 ORGAANILINE KEEMIA #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor VeronikaV Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Aminohapped (füüsikalised ja keemilised omadused, saamine)Valgud (füüsikalised ja keemilised omadused, ehitus, leidumine, klassifikatsioon)Sahhariidid (klassifikatsioon)Glükoos (füüsikalised ja keemilised omadused, kasutusalad)Fruktoos (füüsikalised omadused)Sahharoos (füüsikalised ja keemilised omadused, kasutusalad)Tärklis (füüsikalised ja keemilisd omadused, kasutusalad)Süsivesikute ainevahetusTselluloos (füüsikalised ja keemilised omadused, klassifikatsioon, kasutusalad)Glükogeen (roll organismis, leidumine)
    glükoos , molekul , tselluloos , fruktoos , tselluloosi , aminohapete , paber , sahharoos , reaktsioon , sahhariidi , fruktoosi , valgud , füüsikalised omadused , molekulis , peptiid , keemilised omadused , glükogeen

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    44
    pdf
    Orgaaniline keemia
    44
    pdf
    ORGAANILINE KEEMIA
    44
    pdf
    ORGAANILINE KEEMIA
    36
    docx
    Materjalide keemia
    26
    docx
    Biokeemia täielik kordamine
    11
    docx
    Orgaaniline keemia
    20
    doc
    Orgaaniline keemia
    12
    doc
    Kokkuvõte Orgaanilises keemias



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun