ORGAANILINE KEEMIA (0)

AMINOHAPPED

Lisaks karboksüülrühmale sisaldab ka aminorühma (NH2).
Aminorühm koosneb ühest lämmastiku ja kahest vesiniku aatomist.
Organismis leidub paarkümmend aminohapet ning neid nimetatakse alfa-aminohapeteks. Nende ühiseks tunnuseks on see, et aminorühm paikneb süsiniku küljes, mis asub karboksüülrühma kõrval.

Aminohapete füüsikalised omadused:

• värvuseta
  
• kristalsed
  
• lahustuvad vees (kuid mitte org. lahustites , nt. alkohol, benseen )
  
• võrreldes teiste org. ühenditega sama süsiniku aatomite arvuga, on aminohapetel suhteliselt kõrge sulamistemperatuur ning need ei lendu
  
• mõned aminohapped lagunevad sulamistemperatuuril
  
• maitse on erinev: nõrk magus/magus/kibe/puudub
  

Aminohapete keemilised omadused:

• aminohapped sisaldavad aluselist aminorühma ja happelist karboksüülrühma ning see tingib aminohapete amfoteersed omadused (ühendid reageerivad nii aluste kui hapetega)
  
• aminohapete reageerimisel üksteisega moodustuvad peptiidid (tekkinud peptiid reageerib järgmise aminohappega jne --> polüpeptiidid)
  

Aminohapete saamine:
Aminohappeid saadakse valkude hüdrolüüsil või sünteetiliselt mikrobioloogilise sünteesi abil.
VALGUD

Valkude ehitus.
Koostisesse kuulub peale süsiniku, vesiniku ja hapniku ka lämmastik. Molekul koosneb üksikutest lülidest, mis on omavahel seotud peptiidrühmaga. Keskmiselt koosneb valgu molekul 300-1000 aminohappejäägist. Need paiknevad molekulis rangelt kindlaksmääratud järjestuses.
Valkude struktuur on seotud 3 sideme olemasoluga:
1) peptiidside
2) vesinikside (põhjustab valgu molekuli ruumilist kuju)
3) disulfiidside (juuksed, vill )
Valgu keerukat ehitust käsitletakse läbi kolme struktuuri:
1) Primaarstruktuur – aminohappejääkide kindel arv ja järjestus molekulis (määrab valgu omadused)
2) Sekundaarstruktuur – iseloomustab valgu molekuli ruumilist paigutust, mis annab valgule elastsuse
3) Tertsiaarstruktuur – tekib spiraalsete valgumolekulide ahelate põimumisel

Valkude leidumine.
Valke leidub taimeseemnetes, lihastes, nahas, siseorganites, luudes, veres jne.

Valkude klassifikatsioon .

2 suurt rühma:
1) proteiinid e. lihtvalgud – koosnevad ainult aminohapetest (albumiin munavalges )
2) proteiidid e. liitvalgud – sisaldavad molekulis peale aminohapete veel teisi ühendeid ja aatomirühmi ( fosforhape , süsivesikud, rasvad ). Eluks vajalik liitvalk – hemoglobiin .

Valkude füüsikalised omadused.

• agregaatolekult on nad vedelad (muna), poolvedelad (lihas) ja tahked