Karbonüülühendid ja karboksüülhapped

Q: Millised on ohud kui on?

Vastus leiad õppematerjalist: Karbonüülühendid ja karboksüülhapped

Vainov, Elizabeth

Karbonüülühendid ja karboksüülhapped (0)

Keskkool - Keemia - Orgaaniline keemia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised on ohud kui on?

Karbonüülühendid ja karboksüülhapped

Selgita mõisteid: karbonüülü hend , aldehüüd, ketoon , karboksüülhape, formaliin , rasvhape, aminohape .

Karbonüülühend: orgaanilised ü hendid , mis sisaldavad karbonüülrühma. Karbonüülühendite struktuuris esineb kaksikside süsiniku ja hapniku vahel.

Aldehyyd: orgaanilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma. Aldehüüdrü hmas on karbonüülrühm seotud ühe vesiniku ja ühe süsiniku aatomiga.

Ketoon: orgaanilised ained, mis sisaldavad ketorühma. Ketorühmas on karbonüülrühm seotud kahe süsiniku aatomiga.

Karboksyylhape: orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape .(N: CH3CH3 ( etaan ) 􏰀􏰀􏰀􏰀 CH3COOH ( etaanhape ) )

Formaliin: on formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli.

Rasvhape: Kõrgemaid karboksüülhappeid, mis sisaldavad 4-20 süsiniku aatomit

Aminohape: Üht või mitut aminorühma sisaldavaid karboksüülhappeid

Tuntumate esindajate ( metanaal , etanaal , propanoon , metaanhape , etaanhape, etaandihape) struktuurvalemid , rahvapärased nimetused, leidumine, teke, omadused, kasutusalad, millised on ohud (kui on)?

Metanaal (HCHO) formaldehüüd - Värvuseta, terava lõhnaga mü rgine gaas , mis vees hästi lahustub. Kasutatakse formaldehüüdvaikude ja teiste vaikude tootmisel, millest valmistatakse tehnikatooteid, ehitusmaterjale, tarbeesemeid. Metanaali kasutatakse plastmasstoodete, kilematarjalide, laagrite, tehiskiu lõhkeainete ja värvainete tootmiseks.Metanaali toksilisuse tõttu kasutatakse teda mikroorganismide hävitamiseks ja desinfitseerimiseks viljaseemnetes, ruumides, rõivastel.

Etanaal (ehk atseetaldehüüd) CH3CHO - Mürgine, õuna lõhnaga, värvuseta, kergesti keev vedelik (+21 kraadi). Lahustub hästi vees, benseenis, etanoolis . Tekib organismis liigse alkoholi tarvitamisel. Etanaal on peamiseid alkoholimürgituse ja joobele järgnevate ebameeldivate aistingute põhjustaja. Etanaal kahjustab tunduvalt siseelundeid, eriti maksa. Etanaal võib organismis edasi oksüdeeruda teisteks veelgi mürgisemateks aineteks . Kasutatakse: keemiatööstuses etaanhappe ehk äädikhappe saamisel. Samuti toodetakse etanaalist etanooli ravimeid, värv- ja põletusaineid.

Propanoon ( atsetoon ) CH3COCH3 - Mürgine, meeldiva lõhnaga kergesti süttiv ja keev vedelik (keeb + 56 ̊C). Ta lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites , mistõttu on ta heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele . Atsetooni kasutatakse värvide, lakkide , liimide, küünelaki ja plekieemaldusvahendite tootmiseks.

Metaanhape ehk sipelghape (HCOOH) - Terava lõhnaga, värvuseta, ärritava toimega mürgine vedelik, mis nahale sattudes tekitab põletusi. Teda leidub sipelgates, mesilastes, kõrvenõgestes, kuuse- ja männiokastes. Ta on veest veidi raskem, ent seguneb veega igas vahekorras. Metaanhape erineb teistest karboksüülhapetest sellepoolest, et temas sisaldub ka aldehüüdrühm. Kasutatakse: tekstiilitööstuses kangaste valmistamisel, viimistlemisel, värvimisel, naha parkimisel, hea lahustina , meditsiinis tuntud sipelgapiirituse valmistamisel. Metaanhape leiab rakendust veel ka mahlade, puuviljade konserveerimisel, lõhnaainetena.

Etaanhape ehk äädikhape (CH3COOH) - Tuntuim karboksüülhape. Nimelt pandi tähele, et kui vein õhu käes seisis , siis muutus see palju hapukamaks. Saadud vedeliku vesilahust hakati nimetama veiniäädikaks. Õhu käes veini hapukamaks muutumine on tingitud veinis oleva etanooli oksüdeerumisest, mille tulemusel muutub viimane etaanhappeks ehk äädikhappeks. Etaanhapet leidub nii vabalt (hapupiimas, võis, riknenud õlles ja veinis, juustus ) kui ka soolade ja estritena näiteks taimelehtedes ja loomorganismide kudedes ning eritistes (uriin, sapp). Värvuseta, terava lõhnaga, veega peaaegu samasuguse tihedusega, hügroskoopne (vett imav) vedelik, mis seguneb veega igas vahekorras. Etaanhapet saadakse puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta ja alkoholi kääritamisel. Tööstuslikult toodetakse etaanhapet: butaani oksüdatsioonil ja etanaali katalüütilisel oksüdatsioonil. Etaanhape on igapäevaelus tuntuim ja kasutatavaim karboksüülhape. Teda kasutatakse toiduäädikana (3-30 %) toiduainete ning puu- ja köögiviljade, liha- ja kalatoitude konserveerimiseks, maitsestamiseks, marineerimiseks. Teda kasutatakse ka hea lahustina, lakkide, vä rvide , ravimite ( aspiriin ), plastmasside ja mitmete orgaaniliste ainete nagu näiteks atsetooni valmistamiseks.

Tuntumate esinedajad ( akroleiin , piimhape , sidrunhape ,viinhape, bensoehape ) leidumine, teke, omadused, kasutusalad, millised on ohud (kui on)?

Akroleiin - Kergesti lenduv vedelik ning väga tugev silmi ja nina ärritav vedelik, mis võib esile kutsuda ka pisaratevoolu. Keemiatööstuses on ta tähtis vahesaadus, kuid kodus võib see tekkida näiteks rasva kõrbemisel pannil . Kuna akroleiin on mürgine aine,mistõttu tuleks vä ltida rasvade kõrbemist pannil ning kõrbenud rasvade kasutamist.

Piimhape - värvuseta kristalne aine, hügroskoopne aine, mis lahustub hästi nii vees kui ka etanoolis. Tekib: piima, juur- ja puuviljade nagu näiteks kurkide, kapsaste hapendamisel ja piimasuhkru käärmisel. Veel tekib piimhapet lihastes suure koormusega töö tamisel ilma hapniku juurdepääsuta. Lihaste valulikkus ongi osalt sellest tingitud, kuid pikkamööda kantakse see välja ja oksüdeeritakse ning valulikkus kaob. Leiab kasutamist küpsetuspulbrite, ravimite ja tekstiilkiu värvide valmistamisel.

Sidrunhape - leidub sidrunites, apelsinides ja teistes tsitrustes, puuviljades, marjades. Ta on valge kristalne aine, mis on puhta ja meeldivalt hapu maitsega. Seepärast teda kasutatakse karastusjookide ja kondiitritööstuses toitude valmistamiseks. E330

Viinhape - Teda leidub paljudes puuviljades. On vees ja alkoholis hästi lahutuv kristalne aine. Tekib viinamarjamahla käärimisel, kus ta settib kaaliumsooladena (kaaliumtartraadina) välja. Viinhapet ja tema sooli kasutatakse toiduainetööstuses, meditsiinis ja tekstiilitööstuses, samuti reaktiividena aldehüüdide, suhkrute ja teiste ainete tõestamisel.

Bensoehape - aromaatne karboksüülhape, mille molekulis esineb aromaatne benseeniring. Bensoehape on värvuseta, valge kristalne aine, mis lahustub hästi alkoholis ja eetris, kuid vähesel määral vees. Bensoehapet leidub paljudes marjades nagu näiteks jõhvikates ja pohlades.Teda kasutatakse toiduainetööstuses kui ka näiteks silo säilitamiseks konservandina (säilitusainena), samuti antiseptikuna salvide koostises.Keemiatööstuses kasutatakse bensoehapet sünteetiliste värv- ja lõhnaainete tootmiseks.

Valemitele nimetuste andmine. Nimetuste alusel struktuurvalemite või nurkvalemite koostamine. Oskus ära tunda valemi põhjal, kas on tegemist alkoholi, aldehüüdi, ketooni või karboksüülhappega.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Elizabeth Vainov Õppematerjali autor

Tuntumate esindajate (metanaal, etanaal, propanoon, metaanhape, etaanhape, etaandihape) struktuurvalemid, rahvapärased nimetused, leidumine, teke, omadused, kasutusalad, millised on ohud (kui on)?
Tuntumate esinedajad (akroleiin, piimhape, sidrunhape,viinhape, bensoehape) leidumine, teke, omadused, kasutusalad, millised on ohud (kui on)?
Mõisted - karbonüülühend, aldehüüd, ketoon, karboksüülhape, formaliin, rasvhape, aminohape.

Sarnased õppematerjalid

doc

Karboksüülhapped

Sel põhjusel fenoolid on märgatavalt tugevamad happed kui on alkoholid Karboksüülhapetes on karboksülaatiooni negatiivne laeng jaotunud ehk määrdunud laiali ühtlaselt (delokalisatsioonud) kahe hapniku aatomi vahele, mis stabiliseerib osakest. Sel põhjusel karboksülaatioon on palju stabiilsem alkoholaatioonist ja fenolaatioonist ning süsteemi tasakaal dissotseerumisel ei ole nihutatud nii palju vasakule kui alkoholidel ja fenoolidel. Seega karboksüülhapped on alkoholidest ja fenoolidest tugevamad happed, kuid siiski oluliselt nõrgemad mineraalhapetest. Samas võib karboksüülhapete tugevus sõltuda ka asendusrühmadest. Kui karboksüülhapped sisaldavad elektrone siduvaid asendusrühmi nagu näiteks halogeeni aatomeid, siis need võivad karboksüülhapete happelisi omadusi tunduvalt suurendada. Eriti suurendavad karboksüülhapete happelisi omadusi need halogeeniaatomid, mis asuvad karboksüülhapetes teise süsiniku juures

Keemia

docx

Karbonüülühendid: aldehüüdid ja ketoonid

2) etaanhappe / äädikhappe tootmiseks CH3CHO + Ag2O = CH3COOH + 2Ag etanaal = etaanhape/äädikhape 3) plastmasside tootmiseks 4) põletusainena kuiv piiritus 5) ravimite tootmiseks (aspiriin) 6) värvainete tootmiseks Propanoon ehk atsetoon CH3-CO-CH3 on erilise lõhnaga vedelik, kergesti süttiv, keemis to +56oC, väga hea lahusti Kasutamine: 1) lakkide, värvide lahustina ja plekieemaldusvahendina 2) plastikute tootmiseks Karboksüülhapped Tunnusrühmaks - karboksüülrühm COOH COOH koosneb kahest rühmast: CO karbonüülrühmast ja OH hüdroksüülrühmast Üldvalemiks on R-COOH R on süsivesinikrühm Nimetused tuletatakse süsivesinikest, kus eesliited näitavad C aatomite arvu + lõpp hape. Metaan CH4 ---- HCOOH metaanhape ehk sipelghape Etaan C2H6 --- CH3COOH etaanhape ehk äädikhape Karboksüülhapete ühised omadused: · On happelised, hapu maitse · Mõned toksilised

Orgaaniline keemia

doc

11. klassi arvestus

Keemia arvestus Alkaanid- on süsivesinikud kus aatomite vahel on üksiksidemed. Nimetuses lõppliide aan. Üldvalem CnH2n+2 Hargnenud ühendites esinevad asendusrühmad e alküünrühmad. 1.(CH3metüül, C2H5 - etüül) ning 2.(Cl-kloro, Br-bromo, I-jodo) Nimetuse andmine: 1.otsi üles kõige pikem süsiniku ahel e peaahe 2.nummerda peaahelas süsiniku aatomid nii et kõrvalahelad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. 3.kui asendusrühmi on mitu järjestatakse nad tähestiku järjekorras. Füüsikalised omadused: 1)vees ei lahustu(puudub vesinikside (on vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed) 2)vesiniksideme puhul on vesinik kontaktis (O,N,F-ga) 3)süsiniku arvu järgi saab jaotada C 1 C4 gaasid C5 C15 vedelikud, C16-C..- tahked. Mida rohkem on alkaanis süsinikke seda kõrgem on ta sulamis ja keemistemperatuur ja seda suurem on tihedus. Mida hargnenum on alkaan, seda madalam on ta sulamis ja keemistemperatuur , sest molekulidevahelised kontaktid vähenevad. Keemilised

Keemia

doc

Keemia konspekt

KEEMIA Alused ehk hüdrooksiidid Koosnevad metallis ja hüdrooksiid rühmast. Happed, soolad ja alused on ioonilised ained. Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium hüdrooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse järgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud hüdrooksiidid Mg(OH)2, Mn(OH)2 Soolad On liitained mis koosnevad metallist ja happe anioonist. Alumiinium sulfaat Al2(SO4)3 Kaltsiumkloriid CaCl2 ll<< Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2 Soolasid jaotatakse: Lihtsoolad, Vesinik soolad (valemis on sees ka happe vesinik) Magneesium vesinik fosfaat MGHPO4 Page 1 Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3, KORDAMINE KONTROLL TÖÖKS 1)Arvuta

Keemia

pdf

Orgaaniline keemia

Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia

Keemia