Aromaatsed ühendid (0)

5 VÄGA HEA

Nimed
Struktuurvalem
Omadused
Kasutamine ja esinemine
Benseen
C6H6
küllastumata ühend, kus süsinike vahel esinevad pooleteistkordsed sidemed
* omapärase lõhnaga
* MÜRGINE
* värvuseta
* kergestisüttiv
* vees halvasti lahustuv vedelik
* keemistemperatuur on +80,1°C
* sulamistemperatuur on +5,5 °C
* tihedus 879 kg/m³
*ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride
toorainena
*rasvade, vaikude ja kautšukite
lahustina
*mõnikord harva mootorikütuse koostisosana
*toodedakse naftast või kivisöest
Tolueen ehk metüülbenseen
C7H8 või C6H5CH3
*läbipaistev
*värvitu vedelik
*iseloomuliku aromaatse lõhnaga
*ei tohi sisse hingata
*segunedes õhuga aurustub
*kasutatakse peamiselt värvides, liimides, küünelakkides, küünelakieemaldajates
Füsioloogilised ained
Nikotiin
C10H14N2
http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/nikotiin.html
*tihedus enam-vähem võrdväärne veega
*sulamist° -79 °C
* keemist ° 247 °C
* molekulmass 162 g/mol *närvimürk
*omab kantserogeenset efekti (s.t piirab organismi võimalust hävitada vähirakke)
*maavitsaliste sugukonna taimedest (enim tubaka, vähesemal määral kartuli, tomati, baklažaani ja paprika lehtedest)
*tubakasuitsudes
*varem laialdaselt putukatõrjes insektitsiidina (tänapäeval nikotiinil põhinevad ained)
*väiksemates kogustes stimulant (ahelsuitsetamise põhjustaja)
Kofeiin
C8H10N4O2
VÄGA HUVITAVAT INFOT JA FAKTE: http://teadvusehuvi.blogspot.com/2010/01/kofeiin.html
*valge tahkis (pulber)
*tihedus 1,23 g/cm3
*sulamist° al 227 °C
*keemist° 178 °C
* sublimatsioon : tahke -> gaas
* molekulmass 194 g/mol
*kesknärvisüsteemi stimulant
* kohvipuu ubades, teepõõsa ja matepuu lehtedes, guaraana-pauliinia marjades. *Väheses koguses ka nt. kakaopuu ubades ja koolapähklis
*kasutatakse koos ravimitega, et need tõhusamalt mõjuksid ning antihistamiinide tekitatud uimasuse tõrjumiseks
*tõstab keskendumisvõimet ja tähelepanelikkust, viib väsimuse eemale
Atsetüülsalitsüülhape ehk aspiriin
C9H8O4
http://www.horisont.ee/node/998
*valge pulber
*tihedus 1.40 g/cm³
*molekulmass- 180.157 g/mol
*valuvaigistina väikeste valude raviks ning palaviku ja põletiku vastu
*verdvedeldava efektiga
*pikaajalistes väikestes annustes kasutatakse südameinfarkti ärahoidmiseks
*peamise toimeaine salitsüülhappe allikas on salitsiin, mida sisaldab paju
Amfetamiin (alfa- metüül -fenetüülamiin) C9H13N
SUPER MATERJAL AMFETAMIINIDE KOHTA: http://teadvusehuvi.blogspot.com/2009/12/amfetamiinid.html
*valge pulber
*vees lahustuvus - 50–100 mg/mL
*sulamistemp. 285°C *molekulmass- 135.2084 g/mol
*tugevat sõltuvust tekitav aine
* ravimina kasutatud narkolepsia,
aktiivsus- ja tähelepanuhäirete raviks ning söögiisu vähendamiseks ja kaalu langetamiseks
*kasutatakse ka mõnuainena ning dopinguna
*kasutamine meditsiinilistel ja teaduslikel eesmärkidel on lubatud, kuid väga range kontrolli all
*ILLEGAALNE
Dopamiin
heaoluhormoon
C8H11NO2
http://teadvusehuvi.blogspot.com/2009/09/dopamiin.html
http://teadvusehuvi.blogspot.com/2011/04/dopamiin-ja-tervis.html
*valge pulber
*eripärase lõhnaga
* molaarmass 153,178 g/mol
*tihedus 1,26 g/cm³
*sulamistemperatuur 128 °C
*aju neuronite poolt toodetud
*aktiveerib viit tüüpi dopamiinergilisi retseptoreid
* konrollib ajus palju erinevaid funktsioone, neist tuntumad on seotud motoorika, motivatsiooni ja naudingute kujunemisega ( seksuaal - ja toitumiskäitumine, samuti erinevad sõltuvusprobleemid)
*osaleb kesknärvisüsteemis valuaistingu tekkes
Kantserogeenid
Dioksiinid
http://et.wikipedia.org/wiki/Dioksiinid
Dioksiinide üldine struktuurvalem
*teratogeensed, mutageensed ja inimestele kantserogeensed omadused
*dioksiinid on väga mürgised, suurtes kogustes surmavad
*keskkonnas levinud saasteained
*tekivad kõrvalproduktidena klooritud süsivesinike tööstuses kloori sisaldavate ainete, näiteks polüvinüülkloriidi, põletamisel *paberi valgendamisel
*looduslike protsesside, vulkaanipursete ja metsatulekahjude käigus
*ka tavalises sigaretisuitsus imepisikesel määral
*suurimad dioksiini allikad:

Põletusseadmed
Metalli(maagi) sulatamine
Rafineerimine
Keemiatööstus
Looduslikud allikad
Keskkondlikud reservuaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 31 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Triinu480 Õppematerjali autor

Tegemist on tabeliga, kus on välja toodud olulisemad aromaatsed ühendid: benseen, tolueen, nikotiin, kofeiin, aspiriin, amfetamiin, dopamiin ning kantserogeenid. Siit on näha, et millised nad välja näevad ning mis on nende tähtsaimad omadused. Veel on välja toodud nende, et kus neid kasutatakse ja kus neid esineb.

aromaatsed ühendid struktuurvalem omadused kasutamine ja esinemine benseen tolueen ehk metüülbenseen füsioloogilised ained nikotiin kofeiin atsetüülalitsüülhape aspiriin amfetamiin alfa-metüül-fenetüülamiin dopamiin heaoluhormoon kantserogeenid dioksiinid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Keemilised ained

1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Tetraklorometaan 2. Summaarne valem - CCl4 3. CAS nr - 56-23-5 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp. -22.9 6. Keemistemp. 76.7 7. LD 50 2350 mg /kg 8. Mürgisus, toksilisus mürgine ja keskkonnale ohtlik 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? 0.08048 g/100 mL 10. Olek toatemperatuuril vedel 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus värvitu, ei juhi elektrit, 1,593Mg/m3 12. Kasutamine lahustina, tulekustutusvedelik, külmutusseadmetes, keemilises puhastuses riiete puhastamiseks 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- etanool, piiritus 2. Summaarne valem - C2H6O 3. CAS nr 64-17-5 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) 5. Sulamistemp. -114.3 °C 6. Keemistemp. 78.4 °C 7. LD 50- 7060 mg/kg; 8. Mürgisus, toksilisus- suures koguses tekitab alkoholimürgituse ja valkude kalgenemist. 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? lahustub igas vahekorras

Keemia

docx

Orgaaniline keemia II lõputöö: p-bromo atsetaniliid

mis valmistatakse kahes etapis. Esimeses etapis saadakse aniliinist atsetaniliid ja teises etapis bromeeritakse atsetaniliid, saaduseks on para-bromoatsetaniliid. NH2 1.2. Reaktsioonide iseloomustus Esimeses etapis atsüülitakse nukleofiilne aniliini lämmastik äädikhappe anhüdriidiga. Äädikhappe anhüdriidi elektrofiilne süsinik seotakse aniliini nukleofiilse lämmastiku aatomiga, saadusteks on atsetaniliid ja äädikhape. Teises etapis bromeeritakse atsetaniliidi aromaatse tsükli para-asend. Positiivse laenguga broomi aatom liitub aromaatse tuumaga, lõhkudes aromaatse tsükli. Keskkonnas olev vesi seob üleliigse prootoni, mis annab sidemest elektroni tsüklisse, taastades aromaatsuse. 1.3. Kasutatud ained · Esimene etapp: aniliin, äädikhappe anhüdriid, naatriumatsetaat, kontsentreeritud HCl, vesi Aine Mass (g) Ruumala (ml) Moolid

Orgaaniline keemia ii