Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Amiidid (0)

1 Hindamata
Punktid

AMIIDID
referaat

Sisukord


1. Amiid .................................................................................................................... 3
2. Tekkimine............................................................................................................. 4
3. Hüdrolüüs............................................................................................................. 4
4. Kasutusalad.......................................................................................................... 5
5. Kasutatud kirjandus..............................................................................................6
Amiid
Amiidi nimetus moodustatakse karboksüülhappe nimest, asendades liite –hape liitega –amiid (Tuulmets, A.).
Amiid on kas
1.karboksüülhappe derivaat, mille molekulis on happe hüdroksüülrühma asemel aminorühm –NH2 (näiteks metaan - amiin HCONH2)
või
2. ammoniaagiderivaat, mille molekulis on ammoniaagi ühe vesinikuaatomi asemel metalliaatom (nt naatrium-amiid NaNH2).
(Eesti Entsoklüpeedia)
Karboksüülhappe funktsionaalderivaatidest on tähtsaimad estrid ja amiidid (Tuulemts, A.).
Amiidid on (kõik peale metaanamiidi) kristalsed , neutraalsed, värvusetud ained. Amiidid on enamasti väga mürgised .
(Kikkas, H.)
Amiidides esinevad N-H sidemed moodustavad vesiniksidemeid. Seetõttu on ka nende molekulide vahel tugevad jõud.
( Atkins , P.)
Tekkimine
Amiide saadakse peamiselt neile vastavate karboksüülhapete ammooniumsooli dehüdraatides või nitriile hüdrolüüsides. Amiidrühm sisaldub näiteks polüakrüülamiidide ja sulfonüülamiidide molekulides.
Amiide saadakse ka karboksüülhappe derivaatidest ja need reaktsioonid on kõik nukleofiilse asenduse tüüpi:
Joonis 1. Joonisel on nukleofiilne reaktsioon .
O O
 
RCCl + R’NH2 RCNHR’ + HCl
O O
 
RCOR’ + R’NH2 RCNHR’ + R’OH
(Kikkas, H.)
Hüdrolüüs
Amiidil on kaks erinevat hüdrolüüsi võimalust - üks on leeliseline , teine aluseline.
Amiidi leelisel hüdrolüüsil saadakse sool ja ammoniaak
( http://www.annaabi.ee/m.php?i=70534&mode=3 ).
Joonis 2. Joonisel on amiidi leeliselise hüdrolüüsi reaktsioon .
O ONa O
  
RCNHCH3 + NaOH RC NHCH3 RCONa+ CH3NH2

OH
(Kikkas, H.)
Amiidi happelisel hüdrolüüsil saadakse karboksüülhape ja moodustub ammooniumkatioon
( http://www.annaabi.ee/m.php?i=70534&mode=3 ).
Joonis 3. Joonisel on amiidi happelise hüdrolüüsi reaktsioon.
O OH OH
  
RCNH2 + H3O RCNH2 + H2O RCNH2

HOH
OH OH O
  //
RCNH3 RC + NH3 RCOH + NH4
 
OH OH
(Kikkas, H.)
Amiidid happeline hüdrolüüs ei ole pöörduv reaksioon, sest happelises keskkonnas moodustub ammooniumkatioon, mis ei ole nukleofiil . Seepärast ei saa amiide valmistada happest ja amiinist (või ammoniaagist), nii nagu estreid happest ja alkoholist.
(Kikkas, H.)
Kasutusalad
Amiide kasutatakse lahustina .
nt. orgaanilises sünteesis N,N-dimetüülmetaanamiid ning N,N-dimetüületaanamiid.
Paljud polümeerid sisaldavad amiidrühmi.
(Saar, M.)
Tuntumaid amiide on valuvaigisti Tylenol ja nailon ( Atkinson , P.).
Kasutatud kirjandus
  • Tuulmets, A. 2002 „Orgaaniline keemia: õpik gümnaasiumile“
  • Tuulmets, A. 1998 „Orgaaniline keemia XI klassile“ ISBN 9985006356
  • Atkins, P/Jones, L. 2012 „Keemia alused“ ISBN 9789949321421
  • Kai- Riin Karotamm . http://www.annaabi.ee/m.php?i=70534&mode=3 (13.02.14)
  • Martin Saar. http://web.zone.ee/gagkeemia/11EstridAmiididRaudvara.pdf (14.02.14)
  • HarminKikkas. https://www.google.ee/search?q=amiidid&rlz=1C1CHMO_etEE525EE525&oq=amiidid&aqs=chrome..69i57j69i60l2j69i61j0l2.4291j0j4&sourceid=chrome&espv=210&es_sm=122&ie=UTF-8 (14.02.14)
  • http://entsyklopeedia.ee/artikkel/amiid (15.02.14)
    6
  • Vasakule Paremale
    Amiidid #1 Amiidid #2 Amiidid #3 Amiidid #4 Amiidid #5 Amiidid #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kollanekurk Õppematerjali autor
    Referaat

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Karboksüülhapped ja nende derivaadid
    11
    pdf

    Karboksüülhapped ja nende derivaadid

    11. Karboksüülhapped ja nende derivaadid. Nukleofiilne liitumine-elimineerimine atsüülrühma süsiniku juures Karboksüülrühm on enimesinev funktsionaalrühm keemias ja biokeemias. Karboksüülhappe derivaatideks on happehalogeniidid, happe anhüdriidid, estrid, nitriilid, amiidid. Karboksüülhapped on polaarsed ühendid, nende molekulid võivad moodustada tugevaid vesiniksidemeid teineteisega ja veega. Seega on karboksüülhapetel tavaliselt kõrge keemistemperatuur ja väiksema molekulmassiga karboksüülhapped lahustuvad vees. Karboksüülhapete happelisus Enamikel asendamata karboksüülhapetel on Ka väärtused 10-4 ­ 10-5 (pKa = 4-5). Vee pKa ligikaudu 16 ja H2CO3 ligikaudu 7. Karboksüülhapped reageerivad kergesti

    Orgaaniline keemia
    Orgaaniline keemia
    44
    pdf

    Orgaaniline keemia

    Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia – elus organismidest pärinevate ainete keemia.

    Kategoriseerimata
    Orgaaniline keemia konspekt
    44
    pdf

    Orgaaniline keemia konspekt

    Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia – elus organismidest pärinevate ainete keemia.

    Orgaaniline keemia
    Orgaaniline keemia
    44
    pdf

    Orgaaniline keemia

    Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia.

    Keemia
    ORGAANILINE KEEMIA
    44
    pdf

    ORGAANILINE KEEMIA

    Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia.

    Keemia
    ORGAANILINE KEEMIA
    44
    pdf

    ORGAANILINE KEEMIA

    Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia.

    Keemia
    Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused
    106
    pptx

    Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

    Fenoolina võime me kutsuda vaid hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on –OH rühm). • Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Omadused • Tänu hüdroksüülrühma ja aromaatse tuuma vastastikmõjule, on fenoolid palju tugevamad happed kui alkoholid. • Fenoolide reageerimisel leelismetallidega ja leelisega tekib sool (fenolaat) • Fenoolid on palju reaktsioonivõimelisemad kui benseen. Aromaatsed amiidid • Aromaatsed amiinid – aromaatse tuumaküljes on aminorühm. Kõige lihtsam • aromaatne amiin on aniliin (aromaatse tuuma küljes üks aminorühm). • Aromaatsed amiinid on alused. π- elektronpilv on delokaliseeritud nagu fenoolidelgi. Aromaatsed amiinid nagu kõik amiinid regeerivad hapetega ja oksüdeeruvad kergesti. Karbonüülühendid • Karbonüülühendid – ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma • Aldehüüdrühm – karbonüülrühm on seotud

    Orgaaniline keemia
    Org-keemia-kys-vast-II-osa
    21
    pdf

    Org-keemia-kys-vast-II-os a

    COOH COOH - COO COOH 11. Sest aminoäädikhape on lahuses peamiselt kaksikiooni kujul (vt lk 25), mis on summaarselt neutraalne ja seepärast elektriväljas ei liigu. 12. Eetrilahuses etaanhape ei dissotsieeru, seepärast ei juhi lahus elektrit. 10. ESTRID JA AMIIDID (LK 38–39) 1. O O CH3 a) CH3 C b) CH3 CH2 CH2 C O CH O CH2 CH2 CH2 CH3 CH3 O O c) CH3 CH2 CH2 CH2 C d) CH3 CH2 CH2 C

    Kategoriseerimata




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun