Soolhape (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Mürgid läbi aegade

või surma.Organismi kahjustavaid viirusi ja baktereid ning muid elusolendeid ei arvata mürkide hulka, vaid neid nimetatakse haigusetekitajateks. Samuti ei loeta mürkideks aineid ja esemeid, mis kahjustavad organismi mehhaaniliselt või kiirituse kaudu. Minu eesmärgiks on teha selgeks endale mis on mürgid ja kui kahjulikud nad on. HAPPED: · Väävelhape · Lämmastikhape · Perkloorhape · Vesinikjodiidhape · Vesinikbromiidhape · Soolhape Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. Protolüütilise teooria ehk Brønsted-Lowry teooria kohaselt on hape keemiline aine, mis keemilise reaktsiooni käigus loovutab prootoni, ehk hape on prootoni doonor. Lewis'i teooria ehk Elektronteooria kohaselt on hape osake, mis käitub elektronpaari aktseptorina. Seega happel peab olema vaba orbitaal. Esimesena mainitud teooria on loodud Rootsi keemiku Svante Arrheniuse poolt ja kannab

Keemia

9

doc

Kloor

valmistamismeetodit. Kuid kaasaegsed keemiaajaloo uurijad oletavad, et Basilius Valentinuse teosed on kirjutatud Paracelsuse vaenlaste poolt, kes tahtsid tõestada, et kõik tema poolt kirjutatu oli teada juba XV sajandil, ning seetõttu võib-olla ka selles raamatus mainitud "soolapiiritus" on sinna kirjutatud pärast Glauberi avastust. Uurinud "soolapiirituse" vesilahuse omadusi, nimetas inglise keemik Priestley selle soolhappeks. 1774. a. leidis rootsi keemik Scheele, et soolhape annab kuumutamisel mangaanperoksiidiga kollakasrohelise gaasi ­ kloori. Seega avastas kloori 1774. aastal Rootsis Uppsalas Karl Wilhelm Scheele. 1811. aastal andis aga kloorile nimetuse teadlane Davy, kes tundis kloori ära kui keemilise elemendi. Oma nimetuse sai kloor roheka värvuse järgi. 1811. aastal võeti kasutusele ka termin halogeen, mida kirjeldati kui kloori võimet reageerida metallidega, et moodustada soolasid. Kloor ei leidnud kohe kasutamist

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)