Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ritteri reaktsioon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Orgaanilise keemia praktikum

Keemia instituut
Töö pealkiri: Ritteri reaktsioon
Teostaja :Marietta Lõo
Kursus :
Keemia III
Töö algus
20.11.2007
Töö lõpp:
27.11.2007
Juhendaja :
Uno Mäeorg
Kasutatud kirjandus:
1) Juhend,mis antud juhendaja poolt
2) Internet
Töö eesmärk:
Sünteesida N-tertbutüülbensamiidi tert -butüülakolholi ja
bensonitriili omavahelisel reaktsioonil, kui katalüsaatoriks on
väävelhape.
Kasutatavad nõud:
1) 2 tk 1 ml-st plastiksüstalt
2) 25 ml ümarkolb
3) magnetsegaja
4) magnetsegja pulk
5) jahuti
6) Pasteuri pipett
7) jää vann
8) katseklaas -vee mõõtmise jaoks
9) Termomeeter
10) spaatel
12) klaasfilter ( vahejupp+ kolb alla)
13) Petri tass
14) keeduklas
Ained:
1) 0,50 ml bensonitriili
2) 0,400 g tert-butüülalkoholi-0,51 ml
3) 10 ml etanooli ja vee segu
4) 0,5 ml konsentreeritud väävelhapet
5) heksaan
6) etüülatsetaat
7) destilleeritud vesi
Katse kirjeldus:
1) 25 ml ümarkolbi lisada 0,51 ml tert-butüülakoholi
2) Veel lisada kolbi 0,50 ml bensoniriili
3) Segada reagendid kokku, nii et kogu tert-butüülalkohol lahustuks
bensonitriilis
4) Kolb asetada ümarkolbi
5) Lisada tilkhaaval 10-15 mnuti jooksul 0,5 ml kontentreeritud
väävelhapet-algul segu kollaka värvusega, mis muutus tasapisi oranžiks
6) Eeemaldada jäävann
7) Kuumutada reaktsioonisegu 30 minutit ~50 0 C-võtta proov viaali TLC jaoks et teha kindlaks kas reaktsion toimus
lõpuni.-segu värvus punkas-oranž
8) Pärast kuumutamist mitte magtnetsegajat välja lülitada-aja
kokkuhoidmiseks
9) Täita keduklaas destileeritud vee ja jää seguga
10) Valada keeduklaasist kolbi 7-10 ml külma vett
11) Kasuatada spaatlit ning segada, hõõudes vastu kolvi
seina-tekivad valged kristallid-minul rohkem sellised
kollakad-valgedi
12) Eemaldada spaatliga magnetsegaja-magneetiline
13) Reaktsiooni segu fltreerida vaakumfiltrimsel-kasutada klaasfltrit
14) Pesta sadet mõne ml destilleeritud veega-sain produkti , mis
kollaka-valge värvusga
15) Saadud produkt ümberkristallida
16) Viia toorprodukt kolbi kaalumispaberi abil
17) Lahustada see minimaalses koguses kuumas etanooli-vee segus
18) Kontrollida temperatuuri-kui see on juba 80-90 0 C,
siis vähendada küttevõimsust
19) Jahutada segu toatemperatuurini
20) Enne eemaldada magnetsegaja pulk
21) Filtreerida saadud segu
22) Pesta segu minimaalse koguse (1-2 ml) külma etanooli vee seguga
23) Kasutada võib sama klasfiltrit, mida kasutati eelmises
flitreerimses-vaja tarvis etanooliga üle loputada
24) Saadud produkt panna õhu kätte Petri tassile kuivama
25) Teha TLC
26) Arvutada saagis
Tekkinud probleemid eksperimendi kkõigus:
1) Lisama pidi minimaalse koguse kuuma etanooli-vee segu-mina lisasin
seda segu liiga palju ning see oli esimene kord külm ka.
2) Rotaataurutiga sai küll sai vesi ja etanool eraldatud, kuid
teiskordsel üritusel uuesti ümberkristallida ei õnnestunud
3) Ei aidanud ka tunnusaine lisamine-ka peale nädal aega seismist
polnud midagi tekkinud
4) Ilmselt esimese ümberkristallimise käigus ma lihtsalt lahustasin
aine liiga ära. Nii et reaktsioonikolbi ei jäänud sellest
midagi-seda tõestas ka TLC, et vastavat ainet pole, mis tegelikut
Vasakule Paremale
Ritteri reaktsioon #1 Ritteri reaktsioon #2 Ritteri reaktsioon #3 Ritteri reaktsioon #4 Ritteri reaktsioon #5 Ritteri reaktsioon #6 Ritteri reaktsioon #7
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keemik Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Hantshi

Orgaanilise keemia praktikum Keemia instituut Töö pealkiri: Hantschi reaktsioon Teostaja:Marietta Lõo Kursus: Keemia III Töö algus Töö lõpp: Juhendaja: 27.11.2007 03.12.2007 Uno Mäeorg Kasutatud kirjandus: 1) Juhend,mis antud juhendaja poolt 2) Internet 3) ftp://ftp.ttkool.ut.ee/chem/balt/bko0506exp_eng.pdf 4)http://www.organic-chemistry.org/namedreactions/hantzsch-dihydropyridine- synthesis.shtm Meetodi olemus:

Orgaaniline keemia
thumbnail
9
docx

1,3,5-trietüülbenseeni süntees lähtudes bromoetaanist

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Keemiainstituut Orgaanilise keemia õppetool 1,3,5-trietüülbenseeni süntees lähtudes bromoetaanist Orgaanilise keemia II praktikumi lõputöö Üliõpilane: Meelika Lukner Üliõpilaskood: 155308 YASB21 Juhendaja: assistent Marju Laasik Tallinn 2016 1.Kirjanduslik osa 1.1.Sissejuhatus Antud töös sünteesitakse 1,3,5-trietüülbenseeni lähtudes bromoetaanist. Sünteesitakse esmalt bromoetaan etanooli bromeerimise kaudu ning seejärel, kasutades Friedel-Craftsi meetodit, sünteesitakse 1,3,5-trietüülbenseen. 1.2.Reaktsioonide iseloomustus Bromoetaani sünteesiks lisatakse etanoolile tahke kaaliumbromiidi ja vee segu. Reaktsiooni aktiveerimiseks lisatakse

Keemia
thumbnail
97
pdf

Biokeemia praktikumi juhend

Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ................................................................... 11 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega............................................... 11 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) .......... 12 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st ............. 12

Biokeemia
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid. Atsetüliide, milles mõlemad vesiniku aatomid on asendatud metallidega nimetatakse karbiidideks. Tähtsaim on kaltsiumkarbiid, mida saadakse lubja ja söe kuumutamisel elektriahjus. Karbiid on lineaarne polümeer. Tegemist on kuivalt kõva, tahke ja püsiva ainega, mis hüdrolüüsub kergesti ja annab gaasilise atsetüleeni. See on tormiline reaktsioon, milles eraldub soojus ja mida kasutatakse atsetüleeni tootmiseks. Atsetüleeni toodetakse ka süsivesinikest näiteks pürolüüsil (tugeval kuumutamisel õhu juurdepääsuta). Etüüni reaktsioon vesinikkloriidhappega on suure praktilise tähtsusega, kuna siis moodustub vinüülkloriid e. kloroeteen, mille baasil valmistatakse plastmasse, kunstnahka, vahariiet. Etüünist saab veel äädikhapet, polüstürooli, kummi, lahusteid, pleksiklaasi.

Keemia
thumbnail
51
doc

RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D ­ Anu Viitak Konsultandid: MSc ­Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid..............................................................................................

Bioloogia
thumbnail
72
pdf

Keemia ja materjaliõpetus (YKI3030) eksami kordamisküsimused ja vastused 2016/2017

oksiididega. 10 50. Loodusliku vee koostis  Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid.  Põhjavesi : Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO42-, HCO3-, H+, OH-, Fe2+ 51. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (sade) + H2O + CO2 Mg(HCO3)2 -> Mg(OH)2 (sade) + 2CO2  Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus.  Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust.  Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks

Keemia ja materjaliõpetus
thumbnail
80
docx

Keemia ja materjaliõpetus

moodustub kondensaat. 44. Vedelike üldomadused. - omandavad anuma kuju; - ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; - ei pruugi seguneda omavahel; - on väga vähe kokkusurutavad. 45. Viskoossus. Vedelike takistus voolamisel (mida suurem on viskoossus, seda aeglasemalt voolab). See väheneb temperatuuri tõusuga. Erijuht: vedelikus võib toimuda reaktsioon (polümeriseerumine). 46. Pindpinevus. Energiahulk, mis on vaja vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks 1 pinnaühiku kohta. See on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse, st vedelikupiisk võtab kera kuju. (mullitajaga mullide puhumine). 47. Vedelike tõus kapillaarides ja pragudes. Fadh>Fkoh - Märgav vedelik, Fkoh>Fadh - mittemärgav näiteks Hg. Märgav

Keemia ja materjaliõpetus
thumbnail
25
docx

Konspekt eksamiks

kontsentratsioonide muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirust mõjutavad: 1) hetero- ja homogeenses keskkonnas ­ temperatuur, kontsentratsioon, gaaside ja aurude korral nende rõhk 2) heterogeenses keskkonnas ­ lisaks eelnimetatutele faaside kokkupuutepinna suurus, reaktsioonisaaduste difusioonikiirus ja 2- aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergia. 4. Ainete valemite mõiste, keemilise reaktsiooni võrrand ja nende seletused (sisu). Mis on keemiline reaktsioon, tooge vähemalt viis üheselt arusaadavat näidet. Milliseid reaktsioone nimetatakse redoksreaktsioonideks. Keemilise reaktsiooni võrrand (mõiste), selle koostamine ja kasutamine praktikas. Näited. Ainete valemite mõiste ja seletus: 1) empiirilises valemis ­ esitatud on iga elemendi aatomite lihtsaim suhe ühendis. See ei näita iga elemendi aatomite koguarvu, kovalentse või keemilise sideme tüüpi ühendis.

Keemia ja materjaliõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun