Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ritteri reaktsioon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Orgaanilise keemia praktikum

Keemia instituut
Töö pealkiri: Ritteri reaktsioon
Teostaja :Marietta Lõo
Kursus :
Keemia III
Töö algus
20.11.2007
Töö lõpp:
27.11.2007
Juhendaja :
Uno Mäeorg
Kasutatud kirjandus:
1) Juhend,mis antud juhendaja poolt
2) Internet
Töö eesmärk:
Sünteesida N-tertbutüülbensamiidi tert -butüülakolholi ja bensonitriili omavahelisel reaktsioonil, kui katalüsaatoriks on väävelhape.
Kasutatavad nõud:
1) 2 tk 1 ml-st plastiksüstalt
2) 25 ml ümarkolb
3) magnetsegaja
4) magnetsegja pulk
5) jahuti
6) Pasteuri pipett
7) jää vann
8) katseklaas -vee mõõtmise jaoks
9) Termomeeter
10) spaatel
12) klaasfilter ( vahejupp+ kolb alla)
13) Petri tass
14) keeduklas
Ained:
1) 0,50 ml bensonitriili
2) 0,400 g tert-butüülalkoholi-0,51 ml
3) 10 ml etanooli ja vee segu
4) 0,5 ml konsentreeritud väävelhapet
5) heksaan
6) etüülatsetaat
7) destilleeritud vesi
Katse kirjeldus:
1) 25 ml ümarkolbi lisada 0,51 ml tert-butüülakoholi
2) Veel lisada kolbi 0,50 ml bensoniriili
3) Segada reagendid kokku, nii et kogu tert-butüülalkohol lahustuks bensonitriilis
4) Kolb asetada ümarkolbi
5) Lisada tilkhaaval 10-15 mnuti jooksul 0,5 ml kontentreeritud väävelhapet-algul segu kollaka värvusega, mis muutus tasapisi oranžiks
6) Eeemaldada jäävann
7) Kuumutada reaktsioonisegu 30 minutit ~50 0 C-võtta proov viaali TLC jaoks et teha kindlaks kas reaktsion toimus lõpuni.-segu värvus punkas-oranž
8) Pärast kuumutamist mitte magtnetsegajat välja lülitada-aja kokkuhoidmiseks
9) Täita keduklaas destileeritud vee ja jää seguga
10) Valada keeduklaasist kolbi 7-10 ml külma vett
11) Kasuatada spaatlit ning segada, hõõudes vastu kolvi seina-tekivad valged kristallid-minul rohkem sellised kollakad-valgedi
12) Eemaldada spaatliga magnetsegaja-magneetiline
13) Reaktsiooni segu fltreerida vaakumfiltrimsel-kasutada klaasfltrit
14) Pesta sadet mõne ml destilleeritud veega-sain produkti , mis kollaka-valge värvusga
15) Saadud produkt ümberkristallida
16) Viia toorprodukt kolbi kaalumispaberi abil
17) Lahustada see minimaalses koguses kuumas etanooli-vee segus
18) Kontrollida temperatuuri-kui see on juba 80-90 0 C, siis vähendada küttevõimsust
19) Jahutada segu toatemperatuurini
20) Enne eemaldada magnetsegaja pulk
21) Filtreerida saadud segu
22) Pesta segu minimaalse koguse (1-2 ml) külma etanooli vee seguga
23) Kasutada võib sama klasfiltrit, mida kasutati eelmises flitreerimses-vaja tarvis etanooliga üle loputada
24) Saadud produkt panna õhu kätte Petri tassile kuivama
25) Teha TLC
26) Arvutada saagis
Tekkinud probleemid eksperimendi kkõigus:
1) Lisama pidi minimaalse koguse kuuma etanooli-vee segu-mina lisasin seda segu liiga palju ning see oli esimene kord külm ka.
2) Rotaataurutiga sai küll sai vesi ja etanool eraldatud, kuid teiskordsel üritusel uuesti ümberkristallida ei õnnestunud
3) Ei aidanud ka tunnusaine lisamine-ka peale nädal aega seismist polnud midagi tekkinud
4) Ilmselt esimese ümberkristallimise käigus ma lihtsalt lahustasin aine liiga ära. Nii et reaktsioonikolbi ei jäänud sellest midagi-seda tõestas ka TLC, et vastavat ainet pole, mis tegelikut peaks olema.
Arvutused:
V(C7H5N)=0,50 ml
ρ(C7H5N)=1,01 g/ml
M(C7H5N)=103,1232 g/mol
m(C7H5N)=(1,01 g­/ml)*0,50 ml=0,505 g
n(C7H5N)=0,505 g /(103,1232 g/mol)=0,039 mol
m( C4H10O )=0,400 g
ρ(C4H10O)=0,78086 g/ml
V(C4H10O)=0,400 g /(0,78086 g/ml)=0,51 ml
M(C4H10O)=74,1216 g/mol
n(C4H10O)=0,400 g /(74,1216 g/mol)=0,0054 mol seda ainet on liias
V(H2S04)=0,50 ml kasuatati katalüsaatorina
M(H2S04)=98,0734 g­mol
ρ(H2S04)=1,84 g/ml
m(H2S04)=0,50 ml *(1,84 g/ml)=0,92 g
n(H2S04)=0,92 g /(98,0734 g/mol)=0,093 mol
Reaktsioonivõrrand:
x=0,400 g *177,2456 g/mol)/(74,1216 g/mol)=0,9565 g peaks tekkima teoreetiliselt
Mehhanism
Planaarkromotograafia
Eluent .heksaani ja etüülatsetaadi segu (3:1)
Ained ka lahustada eluendis
tunnusaine
Oletatav minu aine, mida polbud näha, seega teda polnudki tekinud
Joonised
Joonis 1-toorprodukti tekitamine ja pärast flitrimist aine ümberkristallimiseks vajalik
25 ml-ne ünarkolb
Magnetsegaja pulk
Jahuti veega
magnetsegaja
Joonis 2-esimeste kristallide filtreerimiseks ning pärast ka ümberkristallitud produkti filtreerimiseks ( klaasfilter sama-loputada etanooliga üle)
Ained:
1.Bensonitriil-bensonitrile- C7H5N
V(C7H5N)=0,50 ml
ρ(C7H5N)=1,01 g/ml
M(C7H5N)=103,1232 g/mol
St= - 13 0 C
Kt=190,7 0 C
Lahustuvus vees.lahustub vähe (0,1-0,5 g/ 100 ml vees 23 0 C)
Ohutus.Lõhnab
1. http://chemfinder.cambridgesoft.com/result.asp
2.Tert-butüülalkohol-tert-butanol-C4H10O
CAS: 75-65-0
m(C4H10O)=0,400 g
ρ(C4H10O)=0,78086 g/ml
M(C4H10O)=74,1216 g/mol
St=25,69 0 C
Kt=82,4 0 C
Lahustuvus vees:lahustub hästi külmas vees
Ohutus.
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Tert-butanol
3.N-tertbutüülamiid- N-tert-Butylbenzamide -C11H15NO
M(C11H15NO)=177,2456 g/mol
ρ(C11H15NO)= andmed puuduvad
Kt= andmed puuduvad
St= andmed puuduvad
Lahustuvus: andmed puuduvad
CAS:5894655
IP spekter- leitud andmebaasist
Kasuatatud kirjandus:
1. http://webbook.nist.gov/cgi/cbook.cgi?Name=N-tert-Butylbenzamide&Units=SI
2. http://riodb01.ibase.aist.go.jp/sdbs/cgi-bin/direct_frame_top.cg i
4. Etanool-ethanol
Valem: CH3CH2OH
Kt = 78,3 0 C
St= -114,1 0 C
ρ = 0,789 g/cm3
M(CH3CH2OH) = 46,06 g/mol
Ohtlikkus: tuleohtlik, kergesti lenduv
Kasutatud kirjandus:
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Ethanol
2. http://webbook.nist.gov/cgi/cbook.cgi?Name=ethanol&Units=SI
3.. http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=10023&term=etanool
5. Heksaan-hexane
Valem: C6H14
M (C6H14) = 86, 18 g/mol
ρ=0,6548 g/ cm3
St = -95 0 C
Kt= 69 0 C
Ohtliikus: süttimisohtlik
Kasutatud kirjandus:
  • http://mt.legaltext.ee/esterm/
  • http://webbook.nist.gov/cgi/cbook.cgi?Name=hexane&Units=SI
  • http://en.wikipedia.org/wiki/Hexane
    6. Etüülatsetaat-etylacetate
    M (C4H8O2) =88,11 g/ mol
    ρ=0,987 g/ cm3
    St = -83,6 0 C
    Kt = 77,1 0 C
    Ohtlikkus: tuleohtlik, ärritava toimega
    Kasutatud kirjandus:
  • http://en.wikipedia.org/wiki/Ethyl_acetate
  • . http://mt.legaltext.ee/esterm/
  • http://webbook.nist.gov/cgi/cbook.cgi?Name=ethyl+acetate&Units=SI
  • http://www.jtbaker.com/msds/englishhtml/e2850.ht m
  • http://physchem.ox.ac.uk/MSDS/ET/ethyl_acetate.html
    7
  • Vasakule Paremale
    Ritteri reaktsioon #1 Ritteri reaktsioon #2 Ritteri reaktsioon #3 Ritteri reaktsioon #4 Ritteri reaktsioon #5 Ritteri reaktsioon #6 Ritteri reaktsioon #7
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor keemik Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Hantshi
    7
    doc

    Hantshi

    Orgaanilise keemia praktikum Keemia instituut Töö pealkiri: Hantschi reaktsioon Teostaja:Marietta Lõo Kursus: Keemia III Töö algus Töö lõpp: Juhendaja: 27.11.2007 03.12.2007 Uno Mäeorg Kasutatud kirjandus: 1) Juhend,mis antud juhendaja poolt 2) Internet 3) ftp://ftp.ttkool.ut.ee/chem/balt/bko0506exp_eng.pdf 4)http://www.organic-chemistry.org/namedreactions/hantzsch-dihydropyridine- synthesis.shtm Meetodi olemus:

    Orgaaniline keemia
    1 3 5-trietüülbenseeni süntees lähtudes bromoetaanist
    9
    docx

    1,3,5-trietüülbenseeni süntees lähtudes bromoetaanist

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Keemiainstituut Orgaanilise keemia õppetool 1,3,5-trietüülbenseeni süntees lähtudes bromoetaanist Orgaanilise keemia II praktikumi lõputöö Üliõpilane: Meelika Lukner Üliõpilaskood: 155308 YASB21 Juhendaja: assistent Marju Laasik Tallinn 2016 1.Kirjanduslik osa 1.1.Sissejuhatus Antud töös sünteesitakse 1,3,5-trietüülbenseeni lähtudes bromoetaanist. Sünteesitakse esmalt bromoetaan etanooli bromeerimise kaudu ning seejärel, kasutades Friedel-Craftsi meetodit, sünteesitakse 1,3,5-trietüülbenseen. 1.2.Reaktsioonide iseloomustus Bromoetaani sünteesiks lisatakse etanoolile tahke kaaliumbromiidi ja vee segu. Reaktsiooni aktiveerimiseks lisatakse

    Keemia
    Biokeemia praktikumi juhend
    97
    pdf

    Biokeemia praktikumi juhend

    Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ................................................................... 11 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega............................................... 11 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) .......... 12 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st ............. 12

    Biokeemia
    Lühikokkuvõte
    12
    doc

    Lühikokkuvõte

    Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid. Atsetüliide, milles mõlemad vesiniku aatomid on asendatud metallidega nimetatakse karbiidideks. Tähtsaim on kaltsiumkarbiid, mida saadakse lubja ja söe kuumutamisel elektriahjus. Karbiid on lineaarne polümeer. Tegemist on kuivalt kõva, tahke ja püsiva ainega, mis hüdrolüüsub kergesti ja annab gaasilise atsetüleeni. See on tormiline reaktsioon, milles eraldub soojus ja mida kasutatakse atsetüleeni tootmiseks. Atsetüleeni toodetakse ka süsivesinikest näiteks pürolüüsil (tugeval kuumutamisel õhu juurdepääsuta). Etüüni reaktsioon vesinikkloriidhappega on suure praktilise tähtsusega, kuna siis moodustub vinüülkloriid e. kloroeteen, mille baasil valmistatakse plastmasse, kunstnahka, vahariiet. Etüünist saab veel äädikhapet, polüstürooli, kummi, lahusteid, pleksiklaasi.

    Keemia
    RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE-AHVENAS
    51
    doc

    RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D ­ Anu Viitak Konsultandid: MSc ­Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid..............................................................................................

    Bioloogia
    Keemia ja materjaliõpetus-YKI3030-eksami kordamisküsimused ja vastused 2016 2017
    72
    pdf

    Keemia ja materjaliõpetus (YKI3030) eksami kordamisküsimused ja vastused 2016/2017

    oksiididega. 10 50. Loodusliku vee koostis  Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid.  Põhjavesi : Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO42-, HCO3-, H+, OH-, Fe2+ 51. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (sade) + H2O + CO2 Mg(HCO3)2 -> Mg(OH)2 (sade) + 2CO2  Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus.  Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust.  Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks

    Keemia ja materjaliõpetus
    Keemia ja materjaliõpetus
    80
    docx

    Keemia ja materjaliõpetus

    moodustub kondensaat. 44. Vedelike üldomadused. - omandavad anuma kuju; - ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; - ei pruugi seguneda omavahel; - on väga vähe kokkusurutavad. 45. Viskoossus. Vedelike takistus voolamisel (mida suurem on viskoossus, seda aeglasemalt voolab). See väheneb temperatuuri tõusuga. Erijuht: vedelikus võib toimuda reaktsioon (polümeriseerumine). 46. Pindpinevus. Energiahulk, mis on vaja vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks 1 pinnaühiku kohta. See on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse, st vedelikupiisk võtab kera kuju. (mullitajaga mullide puhumine). 47. Vedelike tõus kapillaarides ja pragudes. Fadh>Fkoh - Märgav vedelik, Fkoh>Fadh - mittemärgav näiteks Hg. Märgav

    Keemia ja materjaliõpetus
    Konspekt eksamiks
    25
    docx

    Konspekt eksamiks

    kontsentratsioonide muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirust mõjutavad: 1) hetero- ja homogeenses keskkonnas ­ temperatuur, kontsentratsioon, gaaside ja aurude korral nende rõhk 2) heterogeenses keskkonnas ­ lisaks eelnimetatutele faaside kokkupuutepinna suurus, reaktsioonisaaduste difusioonikiirus ja 2- aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergia. 4. Ainete valemite mõiste, keemilise reaktsiooni võrrand ja nende seletused (sisu). Mis on keemiline reaktsioon, tooge vähemalt viis üheselt arusaadavat näidet. Milliseid reaktsioone nimetatakse redoksreaktsioonideks. Keemilise reaktsiooni võrrand (mõiste), selle koostamine ja kasutamine praktikas. Näited. Ainete valemite mõiste ja seletus: 1) empiirilises valemis ­ esitatud on iga elemendi aatomite lihtsaim suhe ühendis. See ei näita iga elemendi aatomite koguarvu, kovalentse või keemilise sideme tüüpi ühendis.

    Keemia ja materjaliõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun