Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Orgaaniline keemia (0)

1 Hindamata
Punktid

Orgaaniline keemia


Põhimõisted


  • Valents – Mitu keemilist sidet elelemendid moodustavad (NB! AATOMI EHITUS!)
  • Süsiniku valents on 4 [↑↓]1s[↑↓]2s[↑]2p[↑][]
  • Vesinikul on 1
  • Hapnikul on 2
  • Lämmastikul on 3

Valemite tüübid

  • Molekulvalem – näitab molekuli elemendilise koostise
  • Struktuurvalem – näitab molekuli ehituse e. Aatomite paigutuse
  • Lihtustatud struktuurvalem – Näitab süsiniku aatomite paigutuse
  • Graafiline struktuur – Näitab süsiniku aatomite vahelisi sidemeid ja nende asendeid

Ainete koostis: C2H6O
78,4 C -23.7C

Struktuuriteooria


  • Igal ühendil on kindel koostis ja temale omane ehitus
  • Ühendi omadused sõltuvad molekuli koostisest ja aatomite paigutusest e. Ehitusest
  • Aatomite paigutuse muutmine muudab järslult ainete omadusi

Süsivesinikud


C x+ Hy
Alkaanid
Alkeenid
Alküünid

Alkaanid


  • Metaan CH4
  • Etaan C2H6
  • Propaan C3H8
  • Butaan C4H10
  • Pentaan C5H12
  • Heksaan C6H14
  • Heptaan C7H16
  • Aktaan C8H18
  • Nonaan C9H20
  • Dekaan C10H22

    Alkeenid


    Cn+H2n ; -een
    2) Eteen C2H4
    3) Propeen C3H6 CH2=CH-CH3
    4) Buteen C4H8 CH3-CH=CH-CH3
    5) Penteen C5H10 CH3-CH=CH-CH2-CH3
    6) Hekseen C6H12 CH3-CH=CH-CH2-CH3
    7) Hepteen C7H14 CH3-CH2-CH2-CH=CH-CH2-CH3
    8) Okteen C8H16 CH3-CH2-CH2-CH=CH-CH2-CH2-CH3
    9) Noneen C9H18 CH3-CH2-CH2-CH=CH-CH2-CH2-CH2-CH3
    10) Dekeen C10H20 CH3-CH2-CH2-CH2-CH2-CH=CH-CH2-CH2-CH3

    Alküün


    CnH2n-2 ; -üül ; 1 kolmikside.
    2) Etüün C2H2 H-C(kolmikside)C-H
    3) Propüün C3H4 H-C-C(KOLMIKSIDE)C-H
    4) Butüün C4H6
    5)Pentüül C5H8
    6)Heksüün C6H10
    7)Heptüün C7H12
    8)Oktüün C8H14
    9)Nonüün C9H16
    10)Deküün C10H18
  • Orgaaniline keemia #1 Orgaaniline keemia #2 Orgaaniline keemia #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Henri Pill Õppematerjali autor
    Sisaldab:PõhimõistedStruktuuriteooriaSüsivesinikud:AlkaanidAlkeenidAlküünid

    Sarnased õppematerjalid

    Alkeenid ja Alküünid
    2
    docx

    Alkeenid ja Alküünid

    Süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nimetatakse alkeenideks. Süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nimetatakse alküünideks. Süsivesinikke liike on kolm: alkaanid, alkeenid, alküünid. Alkaanid on küllastunud ühendid, alkeenid ja alküünid küllastumata ühendid. Süsinike arv Alkaani Alkeeni Alküüni ahelas nimetus nimetus nimetus CnH2n+2 CnH2n CnH2n-n 1 Metaan - - CH4 2 Etaan Eteen Etüün C2H6 C2H4 C2H2 3 Propaan Propeen Propüün C3H8 C3H6 C3H4 4 Butaan Buteen Butüün C4H10 C4H8 C4H6 5 Pentaan

    Keemia
    Orgaaniline keemia
    11
    docx

    Orgaaniline keemia

    Keemia 2012 Orgaaniline keemia - Keemia jaguneb anorgaaniliseks ja orgaaniliseks keemiaks. - Anorgaaniline keemia ­ eluta looduse keemia. - Orgaaniline keemia ­ elusorganismiest pärinevate ühendite keemia. - Orgaanilised ühendid sisaldavad kõik süsinikku. - Õigem definitsioon on elusorganismides olevate või elusorganismide elutegevuse tulemusena tekkivate süsinikuühendite keemia. Koostis: - Orgaanilised ühendid ­ C; H; O; N; S. - Anorgaanilised ühendid ­ kõik keemilised elemendid. - Anorgaanilised ühendid ­ ca 100 tuhat. - Orgaanilised ühendid ­ üle 10 miljoni ja pidevalt kasvab. - Orgaanilised ühendid ­ sulamis temperatuur on reeglina madal. - Anorgaaniliste ühendite tuleohtlikus on madal, aga orgaanilistel ühenditel on tuleohtlikus väga kõrge.

    rekursiooni- ja keerukusteooria
    Keemia kt nr 1
    2
    docx

    Keemia kt nr 1

    1. Mis on alkeenid? Osata tuua näiteid ( 101, 110 konspekt) Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide ­EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n Laboratoorselt saadakse alkeene alkoholide dehüdratatsioonil (vee eraldamisel): CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel): CH3- CH2-CH3 -- H2 + CH3-CH=CH2 (propeen). Tuntum esindaja on ETEEN ehk ETÜLEEN ­ C2H4 2. Mis on alküünid? Osata tuua näiteid Alküünideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kolmikside. Alküünide nimetuse tunnuseks on lõpuliide ­ÜÜN, mis viitabki kolmiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alküünide üldvalem on CnH2n-2. Alküünide tähtsamaks esindajaks on etüün ehk atsetüleen HCCH. Laboratoorselt

    Keemia
    Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia
    41
    ppt

    Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia

    KEEMIA Orgaaniline keemia · http://teadus.err.ee/artikkel?id=6766&cat=205& (CO2 ladestamine) http://teadus.err.ee/artikkel?id=5844&cat=205& (hapnikutuleku aegu) · http://teadus.err.ee/artikkel?id=5474&cat=205& (keemia-Nobel 2011) · Orgaaniline keemia on õpetus kõigist süsinikku sisaldavatest ühenditest, välja arvatud karbonaadid ja süsiniku oksiidid. · Orgaanilised ühendid erinevad anorgaanilistest: 1) sisaldavad süsinikku ja molekulmass on suur 2) põlevad 3) kuumutamisel lagunevad madalamal temperatuuril 4) molekulis on aatomite vahel kovalentne side 5) keemilised reaktsioonid toimuvad aeglaselt 6) vees ei lahustu Molekulvalem · Molekulvalem näitab, kui paljudest ja

    Keemia
    ALKAANID JA NENDE NOMENKLATUUR
    1
    doc

    ALKAANID JA NENDE NOMENKLATUUR

    ALKAANID JA NENDE NOMENKLATUUR Süsini- Arv- ALKAAN ALKÜÜLRÜHM ehk TSÜKLOALKAAN ke C sõna Üldvalem CnH2n+2 ASENDUSRÜHM Üldvalem CnH2n arv n Üldvalem CnH2n+1 Valem Nimetus Valem Nimetus Valem Nimetus 1 Mono CH4 metaan CH3- metüül- - - 2 Di C2H6 etaan C2H5- etüül- - - 3 Tri C3H8 propaan C3H7- propüül- C3H6 tsüklopropaan 4 Tetra C4H10 butaan C4H9- butüül- C4H8 tsüklobutaan 5 Penta C5H12 pentaan C5H11- pentüül- C5H10 tsüklopentaan 6 Heksa C6H14 heksaan C6H13- heksüül- C6H12 tsükloheksaan 7 Hepta C7H16 heptaan C7H15- heptüül- C7H14 t

    Keemia
    ORGAANILINE KEEMIA 2-osa
    23
    pdf

    ORGAANILINE KEEMIA 2. osa

    Konts. H2SO4 CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Eteeni laboratoorne saamine ja kogumine läbi vee. (Pildiallikas: http://www.chemmate.com/7th_finish/7th_chem1/web/tzr tw025.jpg Eteen on tööstuslikult üks kõige rohkem toodetavam orgaaniline aine (üle 100 miljoni tonni aastas). Suurem osa eteenist läheb polümeeride (polüetüleeni) valmistamiseks. Polüetüleen on keemiliste reaktiivide, hapete ja leeliste suhtes püsiv aine, mistõttu temast tehakse olmeesemeid, pakkimiskilet, isoleermaterjale jms. Algselt tuli polüetüleeni saamiseks rakendada hiigelrõhku (2000 at). 1955. aastal avastas Saksa teadlane Karl Ziegler eteeni polümeriseerumisvõime katalüsaatori mõjul ka normaalrõhul.

    Keemia
    Orgaaniliste ühendite nomenklatuur
    5
    doc

    Orgaaniliste ühendite nomenklatuur

    Orgaaniliste ühendite nomenklatuur 1. Küllastunud süsivesinikud ALKAANID · Alkaanide homoloogilise rea üldvalem: CnH2n+2 . · Alkaanide molekulis on ainult üks kovalentne üksikside. · Alkaanide homoloogilise rea nelja esimese liikme puhul kasutatakse nimetusi: metaan, etaan, propaan ja butaan. Järgmiste süsivesinike nimetused tuletatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvest lõpu ­aan abil (5 ­ pentaan, 6 ­ heksaan jne). · Ühevalentse radikaali ­ alküülradikaali (kui küllastunud süsivesinikust on eemaldatud üks vesiniku aatom) nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetuse lõpu ­aan asendamisel lõpuga ­ üül (alkaan ­ alküül, etaan ­ etüül, pentaan ­ pentüül). Alkaan (CnH2n+2) Vastav alküülradikaal (CnH2n+1) CH4 metaan CH3 metüül C2H6 etaan C2H5 etüül C3H8 propaan C3H7 propüül C4H10 butaan C4H9 butüül C5H12 pentaan C5H11

    Keemia
    Orgaanilise keemia nomenklatuur
    22
    pdf

    Orgaanilise keemia nomenklatuur

    Orgaanilise keemia nomenklatuur I Valemid ja struktuurivalemid: Aine keemilist koostist kirjeldatakse valemi abil. Orgaanilises keemias on mitut liiki valemeid: 1) summaarne valem näitab kui palju ja milliseid aatomeid on molekulis (summaarne aatomite arv) (näiteks: C2H6O) 2) struktuurivalem kirjeldab molekuli ehitust: a) lihtsustatud struktuurivalem (näiteks: CH3CH2OH või CH3CH2OH) b) tasapinnaline struktuurivalem näitab kogu molekuli kõiki sidemeid eraldi (suhteliselt hea viis ehituse kujutamiseks). H H | | H CCOH | | H H c) ruumiline struktuurivalem d) molekuli graafiline kujutis on kõige lakoonilisem väljendusvorm, kuid võimaldab suuri ja keerukaid molekule küllaltki kiiresti üles märkida. Sidemed märgitakse kriipsukestega, nende otspunkte ja murdekohti loetakse süsinikeks, kui ei ole märgitud muud sümbolit. Süsinikuga seotud vesinikke tavaliselt ei märgita. Peamised funktsionaalrühmad: 1. Süsivesinikud M

    Orgaaniline keemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun