Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alternatiivkütused ja biokütuste kasutamise võimalused ning sellega seotud riskid (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Alternatiivkütused  ja biokütuste kasutamise 
võimalused ning sellega seotud  riskid

Sissejuhatuseks
Maailam  majandus  sõltub  tänapäeval  naftast,  mida  kasutatakse  enrgia, 
mootorikütuste  ja  tarbekaupade  tootmiseks.  Autode  arv  ja  seega  ka   nõudlus  
fossiilkütuste  järele  on  viimastel  aastakümnetel  suurenenud.  See  on 
põhjustanud õhu saatumist  tihedalt asustatud aladel, kuid samas on inimesed 
hakanud teadvustama fossiilsete kütuste kasutamise mõju loodukeskkonnale ja 
tervisle .  Kuna  süsinikupõhiste  fossiilkütuste  kasutamine  arvatakse  põhjustavat 
kliima  muutusi  on  see   pannud   mõtlema  alternatiivsete  mootorikütuste 
arendamisele.
Alternatiivkütuste ja biokütuste kasutamise 
võimalused

Vedelate biokütuste tootmine ja kasutamine on viimasel ajal hoogustunud tänu 
erinevatele majandus-poliitilistele meetmetele nende kasutamise 
soodustamiseks. 
● Maailmas toodetakse kõige rohkem biodiislikütust (taimsetest või 
loomsetest õlidest toodetud, diislikütuse omadustega metüülester) 
Euroopa Liidus. On mõeldud kasutamiseks biokütusena.
● Bioetanooli (biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast 
fraktsioonist toodetud etanool ), kui võimalikku alternatiivi bensiinile 
toodetakse ja kasutatakse maailmas kõige rohkem Brasiilias.
● Biogaas on biomassist või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist 
toodetud küttegaas, mis on mõeldud kasutamiseks biokütusena.
● Biometanool on biomassist toodetud  metanool , mis on mõeldud 
kasutamiseks biokütusena.
● Biodimetüüleeter on biomassist toodetud dimetüüleeter, mis on mõeldud 
kasutamiseks biokütusena.
● Bio- MTBE  (metüül- tert -butüüleeter) on biometanoolist toodetud  kütus
● Sünteetilised  biokütused  on biomassist toodetud sünteetilised 
süsivesinikud või sünteetiliste süsivesinike  segud .
● Biovesinik on biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast 
fraktsioonist toodetud vesinik, mis on mõeldud kasutamiseks biokütusena.
Erinevate biokütuste tootmine
Biokütuse kasutuselevõtu riskid
● Süveneb konkurents biokütuste tooraine  turul.
● Kütuste turul muutuvad biokütuste hinnad samas suunas fossiilsete 
kütuste hindadega.
● Järjest karmistuvad loodus- ja keskkonnakaitselised piirangud (näiteks nn 
Natura alade moodustamine).
● Biokütuste tootmine ei ole kasvuhoonegaaside suhtes kunagi CO  - 
Vasakule Paremale
Alternatiivkütused ja biokütuste kasutamise võimalused ning sellega seotud riskid #1 Alternatiivkütused ja biokütuste kasutamise võimalused ning sellega seotud riskid #2 Alternatiivkütused ja biokütuste kasutamise võimalused ning sellega seotud riskid #3 Alternatiivkütused ja biokütuste kasutamise võimalused ning sellega seotud riskid #4 Alternatiivkütused ja biokütuste kasutamise võimalused ning sellega seotud riskid #5 Alternatiivkütused ja biokütuste kasutamise võimalused ning sellega seotud riskid #6 Alternatiivkütused ja biokütuste kasutamise võimalused ning sellega seotud riskid #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Te71 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Biokütused.

kütuseid olenemata sellest, kas nad on toodetud taimedest või saadud inimtegevuses (loomapidamisel, tootmisel, kodumajapidamises) tekkinud jäätmetest. Biokütuseks loetakse ka kütuseid, mis sisaldavad vähemalt 80% bioloogiliste protsesside teel saadud kütust. Biokütus kuulub taastuvate kütuste hulka. Transpordisektori kontekstis räägitakse palju ka teise põlvkonna biokütustest. Need on vedelkütused, mida saadakse tahkest biomassist ­ puidust või põhust. Ent teise põlvkonna biokütuste valmistamise tehnoloogiad on alles teadusuuringute järgus ning nende turule jõudmiseni läheb veel palju aastaid. [1/2/3/4/5] Biokütuse liigid · Bioetanool ­ biomassist ja/või jäätmete orgaanilisest osast toodetud etanool · Biodiislikütus ­ taimsest või loomsest õlist toodetud diislikütuse kvaliteediga metüülester · Biogaas ­ puugaas või biomassist (ka jäätmete orgaanilisest osast) toodetud vedelgaas, mille puhtus vastab maagaasi kvaliteedile

Keemia
thumbnail
24
pdf

Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Liis Punt Loodusvarade majandamise ökonoomika Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis Referaat Juhendaja: Risto Sirgmets Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Biokütused ........................................................................................................................ 4 Puitkütused ...........................................................

Loodusvarade kasutamise ökonoomika
thumbnail
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

..........................................................68 6.7.2 Vesinik kütuseelementide kütusena................................................................................................70 7 TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE RAKENDAMINE..........................................................................72 7.1 BIOKÜTUSTE RAKENDAMINE.........................................................................................................................72 7.1.1 Biokütuste laod ja edastamisseadmed............................................................................................73 7.1.2 Elektri ja soojuse koostootmine biokütuste baasil..........................................................................75 7.2 HÜDROENERGIA............................................................................................................................................78 7.3 TUULEGENERAATORID................................................

Energia ja keskkond
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne ­ tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus;

Tehnoökoloogia
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
thumbnail
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun