Süsivesinike halogeeniühendid ja alkoholid kordamisküsimused (0)

Süsivesinike halogeeniühendid ja alkoholid kordamisküsimused
1) Kloroform, tetraklorometaan , halotaan (omadused, kasutusalad)
KLOROFORM – CHCl3
Omadused: värvuseta vedelik, iseloomuliku lõhna ja magusa põletava maitsega vedelik, Kasutusalad: meditsiinis narkoosiks ja ka plekkide eemaldamiseks. Tervistkahjustavate kõrvalmõjude tõttu on selle kasutamisest nüüdseks loobutud. On ka tule- ja plahvatusohtlik.
TETRAKLOROMETAAN - CCl4
Omadused: omapärase lõhnaga värvuseta kergesti lenduv mürgine vedelik
Kasutusalad: kuivpuhastusvahendina plekkide eelmaldamiseks, rasvade ja vaikude lahustamiseks, mittepõleva vedelikuna tulekustutusvahendites, kuna tema rasked aurud isoleerivad tulekolde.
HALOTAAN
Omadused: gaasiline halogeeniühend
Kasutusalad: narkoosi esilekutsumiseks
2) DDT : kirjelda, miks muutus see aine üle maailma populaarseks ja milleks seda hakati kasutama?; põhjenda, miks DDT kasutamine hiljem keelati; miks osades riikides endiselt seda veel kasutatakse?
Algul tarvitati DDT-d sõjaväes parasiitide tõrjeks, kuid hiljem leidis ta üha laienevat kasutamist põllumajanduses kahjulike putukate tõrjeks. See preparaat osutus äärmiselt mürgiseks putukatele, ent vähemmürgiseks imetajatele. Aastate jooksul suutis DDT päästa enam kui 100 miljoni inimese elu malaariast, entsefaliidist, katkust ja muudest epideemiatest ning näljahädast.
Loomadele ja inimestele kahjulikuks osutunud toimete tõttu keelati USA-s esimesena DDT kasutamine taimekaitsevahendina. Tänapäeval on DDT keelatud ka arenenud maades.
Pärast DDT keelustamist hakkasid inimesed uuesti haigestuma malaariasse. Seetõttu on osad Aasia ja Aafrika riigid taas kasutusele võtnud sääskede tõrjeks DDT, kuna leiti et sääskede kaudu leviva malaaria tõttu kannatab ja sureb rohkem inimesi, kui DDT kasutamisega kaasnevate vähijuhtude tulemusena.
3) Freoonid : omadused, kasutusalad, kuidas nad keskkonda satuvad?, mõju, ohtlikkus ja tagajärjed keskkonnale ning organismidele
Omadused: väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised, rõhu all toatemperatuuril kergesti veeldatavad gaasilised ained, madala molekulmassiga.
Kasutusalad: külmikutes mürgise ammoniaagi asemel soojust neelava ainena, vahtpolümeeride, vahtplastide tootmisel, aerosoolballoonides laialipihustuva vahendina parüümides, lakkides, värvides, taimekaitsevahendites, ravimites jne.
Lagundab osoonikihti, tekitab kasvuhooneefekti.
4) Polüvinüülkloriidi (PVC) kasutusalad ning mõju ja ohtlikkus organismidele
Kasutusalad: PVC kangast valmistatakse põrandakatteid, vaipu, vahekardinaid, plastaknaid, tihendeid, ehitus- ja viimistusmaterjale.
PVC toodete valmistamiseks kasutatav vinüülkloriid on osutunud kantserogeenseteks, põhjustades maksavähi teket.
5) Selgita mõisteid: alkoholid, kontraktsioon , hüdrolüüsipiiritus, sünteetiline piiritus, absoluutne alkohol , denatureerimine , antifriis .
Alkoholid: orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkoholid - ühealuselised alkoholid(N: etanool ), mitme hüdroksüülrühmaga - mitmealuselisteks alkoholideks
(N: glütserool). Nimetustes tähistab alkohole lõppliide –ool,
Kontraktsioon: nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala kokkutõmbumine.
Hüdrolüüsipiiritus: suhkru kääritamisel saadud etanool
Sünteetiline piiritus: kui eteeni saadakse nafta krakkgaasidest.
Absoluutne alkohol:on veevaba ehk 100%-line etanool
Denatureerimine: tehnilisteks vajaduseks nimevat etanooli muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid.
Antifriis: raskelt külmuva jahutusvedelik (automootorites)
6) Alkoholide füüsikalised omadused ja nende vees lahustuvuse sõltuvused erinevatest teguritest.
Alkoholide homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, 12 - 20 liikmeni meenutavad tardunud rasvu ja alates 21 liikmest on alkoholid tahked.
Alkoholide vees lahustuvus sõltub:
1) süsivesinikahela pikkusest - mida pikem on süsivesinikahel ehk hüdrofoobne osa, seda halvemini lahustuvad alkoholid vees. Seega molekulmassi kasvuga alkoholide vees lahustuvus väheneb.
2) Molekuli kujust - kerakujulisemad alkoholide molekulid lahustuvad paremini vees, kui sama molekulmassiga sirge süsivesinikahelaga alkoholid.
3) Hüdroksüülrühmade arvust - mida rohkem on hüdroksüülrühmi süsivesinikahelas, seda paremini lahustub alkohol vees.
7) Etanool (valem, rahvapärane nimetus, ülevaade saamisviisidest, füüsikalised omadused, kasutusalad)
ETANOOL - CH3CH2OH, rahvapärane nimetus - piiritus.
Saamisviisid:

• Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel.
  
• Puidutöötlemisjääkide töötlemisel: suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks(glükoosiks).Suhkru kääritamisel saadaksegi etanool. Seda nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks.
  
• Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel: sünteetiliseks etanooliks
  

Füüsikalised omadused:
Värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. On veest kergem vedelik, lahustub veega igas vahekorras, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon.
Kasutusalad:

• alkohoolsed joogid
  
• hea lahusti
  
• värvi- ja lakitööstus
  
• parfümeeriatööstus
  
• ravimid
  
• indikaatorlahused
  
• sünteetiline kautšuk
  
• lõhkeained
  
• keemiline süntees
  
• meditsiin
  
• piiritustermomeetrid
  
• kütus
  
• konserveerimisvahendid
  

8) Etanooli biotoime (mis aineteks lagundatakse organismis etanool, miks on etanooli kuritarvitamine kahjulik organismile, millest võib sõltuda vere alkoholisisaldus , etanooli ja tema lagunemissaaduste mõju organismile, organitele ja käitumisele mõne aja möödudes ning tulevikus, alkohoolse joobe tundemärgid, kroonilise alkoholismi tundemärgid)
Ei ole ühtegi rakku ega organit, mida alkohol ei kahjustaks.Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ja pärast veel mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks . Vaheastmena tekkiv etanaal on väga mürgine ja reaktsioonivõimeline ühend, mis reageerides valkude ainevahetusel moodustuuvate aminohapetega tekitavad alkaloide. Need sarnanevad struktuurilt tugevate narkootiliste ainetega. Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4-5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Naised, lapsed ja raugad on alkoholi suhtes enam tundlikud. Kõige suurem on vere alkoholisisaldus u. üks tund pärast etanooli sissevõtmist. Kõige enam avaldab alkohol mõju peaajule, kuna ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb ka ajumaht. Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Üsna ruttu kogu mõtlemisprotsess ja liigutused märgatavalt aeglustuvad. Tunnused: inimese käitumise muutumine, enesekriitika, taktitunde ja tähelepanu kadumine, inimene muutub hoolimatuks, võivad esineda äkilised vihaefektid, tasakaaluhäired, mälulüngad, avaldub ülemäärane lõbusus, sõnaohtrus. Hiljem jääb sügavasse narkootilisse unne, pulss aeglustub, kehatemperatuur langeb, tundlikkus väheneb, tekivad püsivad mälulüngad, pidurduvad pikliku aju ja seljaaju reflektoorsed tegevused, mille tagajärjeks on hingamisteede halvatus ja surm. Pikaajalise tarvitamise tulemusena tekib alkoholism(sõltuvus). Tunnused: jäsemete, keele, silmalaugude värisemine, närvipõletikud, veresoonte laienemine, maokatarr , südame rasvumine ja südamelihase haigused. Väga sagedased on maksakahjustused ja mälu nõrgenemine.
9) Metanool (valem, rahvapärane nimetus, saamine, füüsikalised omadused, kahjulikkus ja ohtlikkus organismile, metanooli ja etanooli eristamine laboris, kasutusalad)
METANOOL - CH3OH, rahvapärane nimetus - puupiiritus
Saamine: sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul.
Omadused: värvuseta, nõrga lõhnaga, vees hästi lahustuv vedelik, sulab -97 ºC ja keeb 65 ºC juures. On mürgine vedelik.
Kahjulikkus: 10 grammi manustamisel võib pimedaks jääda ning 20- 30 grammi tarbimine võib lõppeda inimese surmaga. Metanooli mürgituse võib saada juba tema aurude sissehingamisel või läbi naha imendumisel.
Eristamine: Etanooli ja metanooli eristamiseks võib laboris kasutada booraksitesti. Lisades mõlemale alkoholile booraksit , süüdates värvuvad nende leegid erinevalt. Metanooli leek muutub heleroheliseks ja etanooli leek punaseks.
Kasutusalad: tööstuses suurtes kogustes eelkõige hea lahustina , kuid ka mootorikütusena(1,7 g metanooli vastab 1 g bensiinile), värvide, lakkide saamisel ja lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel.