Alkoholid - keemia kodutöö "Etanool ja Metanool" Essee "Alkoholism – kui sotsiaalne probleem" (0)

Metanool
Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Metanooli võib saada metaan oksüdeerimisel. Lihtsam on metanooli saada CO redutseerumisel. Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina , mootorikütusena ja mitmesuguste ainete
valmistamiseks. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks.
Etanool
Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2. Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli (kaheldav, tavaliselt mitte üle 15-16%), kuna pärmiseened surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Samuti on võimalik toota eteeni hüdratatsioonil C2H4 + H2O -> CH3CH2OH . Suur osa käärimisel saadavast etanoolist alkohoolsete jookide
valmistamiseks. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt) asemel. Etanooli oktaanarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaanarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Euroopas muundatakse etanool enne bensiiniga segamist ETBE-ks (etüül- tert -butüüleeter), mille oktaanarv on kõrge ning mis on vähem lenduv kui etanool. Teatud määral kasutatakse seda ka lahustina.
Alkoholism – kui sotsiaalne probleem
Alkoholiga seonduvad vigastussurmad nõuavad Eestis ligikaudu 1500 elu aastas, mis on 8
korda rohkem ühe miljoni elaniku kohta kui Saksamaal. Paneb mõtlema või mis?
Paljude eestlaste jaoks on alkohol mõnuaine, stressimaandaja või lõõgastaja, kuid tegelikult on
alkohol mürk, mille väikesed kogustedki võivad põhjustada alkoholisõltuvust. Paljud inimesed armastavad depressiooni korral matta oma mured alkoholi. Kui alkoholi mõju aga ära läheb siis on juba tahtmine jälle tarvitada „mõnujooki“. Sellest hakkab juba kooruma alkoholism. Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste (mitmenädalaste) joomasööstudeni. Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halvaks), arenevad ärajäämanähud – higistamisest kuni alkoholpsühhoosi ehk alkohoolse psühhoosini. Raskematel juhtumitel võib alkohoolne psühhoos lõppeda surmaga.
Alkoholismiga ei ole enam seotud ainult täiskasvanud, vaid ka suurel hulgal noori. Kuid miks noored kalduvad sellele halvale teele, ehk hakkavad siis narkootikume ja alkoholi pruukima? Usun, et noorte hulgas saab narkomaania ja alkoholism alguse peamiselt kodust. Kodus tegevus puudub või ei tegeleta asjadega, millega kodus peaks tegema, tekib igavus , minnakse välja uute inimestega tutvuma , pahatihti „valede inimestega“ , kes siis tegelevad millegi sellisega, millega nooruk ise
pole tegelenud, näiteks siis narkootikumide pruukimisega või alkoholi tarbimisega. Noored tahavad ikka ju kõike, mis tundub uus ja keelatud järgi proovida. Ning sageli jäävad nad nendest tarbivatest mõnuainetest sõltuvusse, teadmata, kuidas see nende organismile ja psüühikale mõjuvad.
RHK-10 järgi klassifitseeritakse alkoholism ehk alkoholsõltuvus koodiga F10.xx. Diagnoosi püstitamiseks peavad olema täidetud alkoholist sõltuvuse diagnostilised kriteeriumid. Ravida tänapäeval alkoholismi ei osata.
Kasutatud kirjandus
http://www.annaabi.ee/Alkoholism-m44127.html
http://www.annaabi.ee/s.php?s=alkoholis m
http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool
http://et.wikipedia.org/wiki/Metanool
Karl Mändla 10.e