KORDAMINE AINEKS Eesti kultuurmaastike ja asustuse kujunemine * KÕRGEIM FEODAAL ehk SÜSERÄÄN - Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi (feodum) ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. Seda kinnitas vasallivanne, mis kehtestas senjööri (lääni andja) ja vasalli (lääni saaja) vahekorra. Süserään omas kogu maad riigis. Tema läänistas maad suurfeodaalidele: vürstid, hertsogid ja krahvid. Neil oli kohustus osaleda väeüksusega sõjas ja teenida kuninga õukonnas. Suurfeodaalid omakorda läänistasid maid parunitele ja need rüütlitele (väikefeodaalid), kes algselt edasi läänistada ei tohtinud. Läänisüsteemi tekke tõi kaasa ratsasõdalaste keerukas ja kulukas varustus, seetõttu anti sõjameestele maad enese ülalpidamiseks. Ida-Euroopas kujunes mõisahärrus, kus kõiki neid õigusi kandis üks isik. Lääniõigus oli isiklik, seda sai anda ja võtta. Läänivaldusfeoodi ei olnud automaatselt pärandatav ja vasallilepingud tu...
Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaa...
Simoonia-vaimuliku koha omandamine raha eest.Konklaav-paavsti valimine kinnises ruumis. Rooma paavst-rooma katolikiu kiriku pea.Konstantinoopoli patriarh-kreeka katoliku kiriku pea. Ketser-inimene,kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega.Katarite liikumine-lõuna-prantsusmaal levinud ketserite liikumine.Inkvisitsioon-katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle,eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada.Investituuritüli-paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu.Suur skisma-katoliku kiriku lõhenemine.Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd...
KLOOSTRID KESKAJAL Mis ajast pärinevad esimesed kloostrid Lääne-Euroopas? 4.sajandi keskpaigust Mis eesmärgil kloostreid rajati? Et inimesed saaksid ilmalikust elust eralduda ning pühenduda vaimulikule elule ning õpetuste järgimisele. Kloostri põhiplaan (osata lugeda ja joonistada), kirjelda: Kloostrid toimivad justkui väikese linnana. Selle keskseks asutuseks on kirik, millega on ühenduses põhjapoolse ristkäiguga. Peamise sissekäigu taga asus külalistemaja, almusmaja ning majapidamishooned. Kloostrimüüri sees asus klausuur, mille keskel kaev või tiik. Klausuuri ümbritsev ristkäik ühendas kloostri erinevaid osasid tervikuks. Lõunapoolse ristikäigu küljes oli küttekoda, söögisaal, köök, kelder, mille kohal konvertide toad, dormitoorium Mõisted: mis on – Klausuur- kloostri kinnine siseõu – ristikäik- klausuuri ümbritsev kogunemis- ja jalutuskoht – refektoorium- söögisaal – dormitoorium- magami...
Hospitalivendade ordu ehk Johanniitide ordu Inger Kangur Mis oli vaimulik rüütliordu? · Vaimulik rüütliordu oli rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele ja levitamisele relvaga või muule vagale tegevusele. Johanniitide ordu · Kujunes välja 1070. a. paiku Jeruusalemmas Amalfi (Itaalia) kaupmeeste asutatud palverändurite majast. · Palverändurite maja - hospidali - pidasid mungad, keda kutsuti kas hospitaliidideks või nende kaitsepühaku, VII saj. elanud Aleksandria patriarhi Püha Johannese järgi, johanniitideks. · Nende ülesandeks oli palverändurite toitmine, majutamine ning teekonnal haigestunute ravitsemine. · Pärast Jeruusalemma vallutamist I ristisõjas, muutus Hospitalivendade ordu järkjärgult sõjaliseks rüütliorduks. · Ordu sõjajõude on hinnatud peaaegu ...
Riho Sagor Sten Mägi 10.l Kloostrid ja kloostrielu Kloostrid Kirik õpetas, et kõige kindlam tee taevariiki pääsemiseks on loobumine ilmalikust elust, erakuna lihasuretamisele pühendumine ja jumalast mõtisklemine. Lääne-Euroopas Kogunesid erakud aga suletud vennaskondadega ühte. Nii tekkisid välismaailmast eraldatud "suletud kohad" (ladina keeles claustrum), mida hakati nimetama kloostriteks. Kloostrid Esimesed kloostrid tekkisid IV sajandil Egiptuses ja sealt levis kloostrite asutamine nii Bütsantsi kui Lääne-Euroopasse. Kloostritesse astumine Kes soovis astuda kloostrisse, pidi läbi tegema umbes pool aastat kestva katseaja, mille vältel võis uustulnuk ehk nooviits loobuda oma kavatsustest ja tagasi pöörduda ilmalikku ellu. Noviitsiaja läbiteinu pügati kas mungaks või naiste puhul nunnaks.Nüüdsest peale ei olnud tal enam tagasiteed kloostrist, kuhu ta jäi oma elupäevade lõpuni. Mungad ja nunnad Munkadelt ja nunnadelt nõuti...
Jesuiidid Kool: Arte Gümnaasium Klass: 10B Koostajad: Hiljar Laansalu Mariann Toompark Mart Valter Ordu rajamine Rajas Ignatius Loyola Rajati 27. septembril aastal 1540. Ametlik nimi on Jeesuse vennaskond (Societas Jesu) Erinevus varasemate ordudega on kloostrireeglistiku (tunnipalved jms) asendamise kuulekusega ülematele Nende põhilause: Eesmärk pühitseb abinõu, kui eesmärgi saavutamiseks tehtud kahju on väiksem saavutatud kasust. Ignatius Loyola Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ordu reeglid Seltsi ainus alus ja reegel on: "Alati tuleb püüda selle poole, mis on enam Jumala auks ja ülist...
Keskaegses ühiskonnas oli kesksel kohal usk Jumalasse ja kirik oli inimeste elu juhiks. Klooster oli paradiisi ja taeva eeskojaks, paljud pühendasid ennast Jumala teenimisele ja koondusid vaimulikeordudesse ja kloostreisse, moodustades tolleaegse ühiskonna ideaali. Hilise Rooma keisririigi ajal elasid arvukad mungad ja nunnad kas eremiitidena või kogukondadena kloostrites. Nende soov oli järgida Kristuse vaesust, tema kuulekust Jumalale ja tema pühendumust kõikidele inimestele. Kloostrite sisekorraldus oli väga erinev: osa kogukondi on pühendunud palvustele, teised tegelevad haigete ja vaeste abistamisega, misjoni- või haridustööga. Kuigi oli püütud kloostrielu ühtsustada, polnud Rooma riigi koostatud reeglitest üldist tunnustund võitnud üksi. Ühtsust tõid püha Benetictuse mungaelu eeskirjad. Püha Benedictuse eeskirjad said väga populaarseks aastatel 550-1150. Reeglite järgi oli munga elus kindel rutiin, alandlikkus ja distsipliin. La...
Ajaloo kontrolltöö Keskajast uusajani 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16. sajandil. 3p 16. sajandiks oli Euroopa muutunud, keisri- ja paavstivõimu suur vastasseis hakkas leebuma ning pisiriikide ajastu hakkas otsa lõppema. Algas ühte kohta koondatud võimuga ehk tsentraliseeritud rahvusriikide ajastu. Samas lõdvenes Vana-Liivimaa niigi lõtv kokkukuuluvus veelgi ning ordu ja piiskoppide vaenutsemine ei lõppenud. Valitsevad ja põlisrahvad ei olnud kokku sulanud ning peagi kadus ka usuline ühtsus. 2. Mis tingis 15. sajandi alguses Saksa ordu nõrgenemise? 2p Saksa ordu languse alguseks loetakse 1410. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (...
Ajalugu. 1) Lnemaa anti Riia piiskopile, mis pani aluse Saare-Lne piiskopkonnale. lejnud hivatud alad vttis ordu endale. 2) a)Balduni katse paavsti lemvim taastada. Mis ei nnestund. Leedulased koos semgalitega nad Saue lahingus hvitasid. b)Ta oli roomast saadetud esindaja, kes pidi paavsi levimu taastama, aga lahkus ilma midagi muutmata. Modena Wilheim tuli Baltimaile korda looma. c) Mille jrgi sai Taani ordult tagasi Harju- ja Virumaa ( neist moodustati nn. Eestimaa hertsogkond, mille hertsogiks oli Taani Kuningas). Jrva ji ordule mndusega, et sinna htki kindlusti ei ehitata. 3) a) Saarlasid jtkasid vastupanu mitukmmend aastat. Need lppes iga kord mitte tingimusteta allaandmise, vaid lepinguga. 1236.nda aasta vastuhaku jrel oli saaremaa mitu aastat jlle vaba, sest uus alistumisleping slmiti alles 1241.ndal aastal. Saarlased ristiti ja nustusid maksu maksma. b) Jlahingus vitis Vene ved, Aleksander Nevski juhtimisel. Nevski ...
1.Keskaegne linn(linnade kujunemise eeldused, linnade privileegid) 2. Raad (rae ülesanded) 3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused 7. Talupoja kohustused isanda ees 8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused. * Igal linnal omad seadused * Igal linnal õigus ehitada linnamüür (Tallinnal 2,35 km, 27 torni) * Tohtis vermida münte (mündikoda - mündimeister) Eeldused: * veekogude lähedus (meri, jõgi, järv, jne) * muud looduslikud tegurid (mäed, künkad jms) * kaubandusteede ristumiskohad 2. Raad oli linna omavalitsus. Sinna kuulusid linna kõige rikkamad ja mõjukamad suurkaupmeh...
Dominicus, dominiiklaste ordu rajaja Referaat Kõik saab kusagilt alguse... Püha Dominicus, astronoomide kaitsepühak, nägi esimest päevavalgust ebatavalises perekonnas aastal 1170 Caleruegas Vana-Kastiilia kiltmaal Hispaanias, mis paneb koheselt huvitama püha mehe elukäigust. Mõni aeg enne oli ta ema unes nägemuse saanud, et pojal helendab laubal täht ning ta kõrval on kirju koer, tõrvik hambus. Sellest lähtudes vanemad otsustasidki, et lapsest saab valgustaja, kes toob pimedusse valgust. Ja tõepoolest, suureks sirgudes sai Domingo Guzmanist ehk Dominicusest ketserite õudusunenägu ning kristliku ordu rajaja. Dominicus õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat, mis oli soodsaks eelduseks tulevasele tööle. Kogu oma elu pühendas Dominicus võitlusele ketserluse vastu, otsis ka isiklikult nende eestvedajaid ja kui tõeteele jumalasõna kuulutamisega ei saadud, võttis ette ...
Liivimaa valitsemine pärast Jüriööd Õiguslikult koosnes viiest iseseisvast väikeriigist Saksa ordu suurim ja tugevaim Ilmaliku valitseja kohustused piiskopil ja maaisandatel (paavst määras ametisse) Piiskopid jagasid võimu toomhärradest koosnevate toomkapiitlitega Saksa ordu alal teostasid võimu komtuurid ja foogtid Maa jagunes maaisanda domeenideks, mida harisid talupojad Domeeni tuludest kaeti riigi valitsemise ja maaisanda isiklikud kulud Maaisandad jagasid maa halduspiirkondadeks e ametkondadeks (keskus ametimõis) Ametkonnad jagunesid vakusteks, mis koosnesid 4-6 külast Vasallid said sõjateenistuse eest läänivaldused Vasallid rajasid oma läänide haldamiseks eramõisad Taani kuninga vasallidel pärandamisõigus Vasallidel läänistatud aladel kohtuvõim talupoegade üle Hakati rääkima rüütli-seisusest Poliitiline jaotus Koosnes viiest iseseisvast riigist ...
Eestlaste muistne vabadusvõitlus RISTIUSU KIRIK 1054 KATOLIKU KIRIK KREEKA KATOLIKU KIRIK *kirikupea Rooma *kirikupea Konstantinoopoli paavst patriarh *Lääne-Euroopa *Ida-Euroopa *ladina keel *kreeka keel KESKAEG XIII saj 1561 Halduslik jaotus: -1236 Saule lahing (leedukate ja Mõõgavendade ordu liikmete vahel) -1237 Mõõgavendade ordu allesjäänud liikmed liideti Saksa orduga, moodustati Saksa ordu Liivimaa haru -> Liivi ordu -1238 Stensby leping: 1. Taani pidi saama Harjumaa, Rävala, Järvamaa ja Virumaa; peagi kuningas loovutas ordule Järvamaa 2. Tehakse koostööd vallutuste...
Kirikute ja kloostrite teke ning tegevus keskaegsel Eesti- ja Liivimaal Kirikud Maahärrad ja nende vasallid asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Tehtu juures säilis provintsluse, ääreala maik, seda ka paljukiidetud Eesti gootika puhul. Kogu kultuurielu tähtsam kujundaja oli katololiiklik ristiusk, mis 13. sajandil elas üle tervendusprotsessi. Franciscus lõi kerjusmunkluse, tema ordu sanktrioneeriti Innocetius III poolt Ümera lahinguga samal aastal (1210). Ordu rajaja kuulutati pärast surma pühakuks. Franciscuse õpetus tähendas loobumist maisest varast, piiritut ja omakasupüüdmatut armastust Jumala, looduse ja inimese vastu. 15. sajandi alguses märgivad Liivimaa kõrgvaimulikud, et edasine väikekabelite, eriti Antoniusele pühendatute ehitamine tuleb lõpetada. Eestlaste eesnimede uurimine annab alust väita, et kristlik...
BÜTSANTSI KIRIK JA KULTUUR 1054. aastal leidis aset suur kirikulõhe ehk skisma. Ristiusu kirik jagunes kaheks: läänekirik e. Roomakatoliku kirik ja idakirik e. Kreekakatoliku kirik. Roomakatolik = katoliku ja kreekakatoliku = õigeusu. Erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänes püha vaim lähtub isast ja pojast, idas ainult isast. Läänes kehtis tsölibaat, idas ainult kõrgvaimulikel. Läänes ristimärgitegemine viie sõrmega, idas kolmega. Ilmalikud inimesed said läänes armulaual ainult leiba (osa kristuse ihust), idakirikus said ilmalikud nii leiba kui veini. Läänes toimusid jumalateenistused ainult ladina keeles, idas kohalikus keeles. Paavst ja patriarh panid end vastastikku kirikuvande alla ehk kuulutati et kumbki pole ristiusu kiriku liige, see tõigi kaasa kirikulõhe. Bütsans on antiikkultuuri järjepidevuse säilitaja, sest jätkati umbes samalaadset õpetamist kui oli toimunud antiikajal, kuid seda kohandati, kuid oluliseim ikkagi see et...
Dominiiklased Dominiiklaste ehk dominikaanide katoliikliku mungaordu (Ordo Fratrum Praedicatorum, OP, jutlustavate vendade ordu) asutas 1215 (Paavst Honorius III kinnitas ordu reeglid 1216. a.) hispaania päritolu munk Dominicus (Domingo Guzmán). Rahvasuus on jutlustajavendi nimetatud ka Issanda koerteks (Domini canes). Dominiiklasteks hakkasid sageli jõukate ja haritud perekondade liikmed, kuid kerjuslikku kasinust nõudev põhikord kohustas neid elama vaesuses ja kuulekuses. Vaimne eesmärk lähtub paavst Honorius III sõnust: "Kuulutada kogu maailmale meie Issanda Jeesuse Kristuse nime." Klooster valmistab dominikaanivenda ette jutlustajamissiooniks. Vastavalt ordu eesmärgile on enamik dominiiklasi preestrid, keda toetavad ilmikvennad (fratres cooperatores). Ordurüü, mis antakse enamasti noviitsiaja algul, koosneb nahkrihmaga vöötatud valgest tuunikast, sama värvi skapulaarist ja kapuutsist. Peal kantakse musta lahtist kapuutsiga mantlit (...
1 ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, ...
Kontrolltöö nr. 6 1.Eestimaa jagamine vallutajate vahel Enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi püsima ja mille järgi sai Eestimaa piiskop endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega ning sellest kujunes Tartu piiskopkond, millest poole andis Tartu piiskop Mõõgavendade ordule. Läänemaa sai Riia piiskop ning Põhja-Eesti saatus jäi esialgu lahtiseks. Järgnevalt vallutas Mõõgavendade ordu nõrgenenud Taanilt veel Harjumaa ja Tallinna. Riia piiskop moodustas 1228. a Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkonna ning 1236. a ühinesid Mõõgavendade riismed Saksa orduga ning varasemad Mõõgavendade vallutatud aladest ning nende ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru, mis lisas omakorda sõjalisele jõule tublisti rahvusvahelist kandepinda, arvestades, et Saksa ordul oli valdusi nii Pühal Maal kui ka Itaalias ja Saksamaal ning veel lisaks head suhted paavsti ja keisrig...
Eesti keskaeg I kokkuvõte Võitjad jaotavad oma maa ja hakkavad seda valitsema. Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267. a ja semgalid 1290. a *Eesti ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa *Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks *Areng kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks, eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad. (nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike). *Taani kuningas oli samaaegselt Eestimaa hertsog. (TLN-s oli tal asehaldur). *Rävala oli Harjumaa osa ning Taani valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks *Kõik ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile. (kauguse tõttu see praktilist rolli ei mänginud). *Eestit valitsesid suht. iseseisvalt Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. *Feodaalse killastumise ajajärku Eestis nim Vana-Liivimaa ajaks, Eesti keskajaks või orduajaks. *Ilmaliku võimu kehastuseks suurim ...
Ajaloo kordamine 1. Eesti maa/talurahvas keskajal. · Keskaegne ühiskond moodustus enamjaolt talupoegadest. Aadlike, vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste osa ei ületanud 6-7%. · Eesti rahvaarv kasvas ja asustus tihenes (13. sajandil u 150 000-180 000 inimest). · Soistele aladele ja rannikule asus elama rohkem inimesi. · Linnastumine Lääne-Euroopas tõi kaasa teraviljahindade kasvu. See omakord kasvatas mõisate arvu, talupoegade teokoormised kasvasid (mõisategu = jalategu + rakmetegu), talupojad olid sunnismaised. Talurahva sotsiaalne liigitus: · Adratalupoeg talupoeg, kes pidi maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Nende talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades, kust tuleb nende nimetus. Nende õiguslik seisund oli võrdne, kuid talude suurustel ja jõukusel oli kuni 10 x vahe. Rahvaarvu kasvamisel asutasid adratalupoegade po...
1. Linnakodaniku õigused ja kohustused. a) Õigused: vabastatud tollimaksust võisid kasutada metsa, heina- ja karjamaad võisid tegeleda käsitöö ja kaubandusega kohut mõisteti ainult linnakohtutes b) Kohustused: Vahiteenistus linnamüüril Sõjaline kaitse Maksude maksmine Osavõtt linnale vajalikest töödest 2. Rae õigused ja raehärraks saamise tingimused. Mõistis kohut linnakodanike üle Linna ja kodanike heakorra eest hoolitsemine Linna kaitsmine, suhted teiste linnadega Kontrollis kauplemist, käsitööd Maksude kogumine Raehärradeks olid ainult jõukad, rikkad ning abielus kaupmehed. Pidid olema sündinud kristlikust abielust ning omama kinnisvara. 3. Mis on tsunft? Kuidas tsunft abistas oma liikmeid? Kuidas pidurdas tootmist? Tsunft on käsitööliste ühendus erialade kaupa. Tsunfti liikmed tootsid ühiselt toorainet. Liikme surma korr...
KESKAEG Jääb muistse vabadusvõitluse (1227) ja Liivi sõja vahele (1558) Seda saab jagada veel kaheks pooleks: esimene pool ja teine pool, eraldusjooneks oli Jüriöö Ülestõus 1343 Muinasaja lõpul oli eesti elanike arv kusagil 150 000, pärast Jüriöö ülestõusu elanike arv langes, elanikke oli 100 000. Keskaja lõpuks elanike arv jälle tõusis, elanikke umbes 250 000 - 300 000. Vallutajad sõlmisid erinevate maakondadega erinevad lepingud. Lepingud võisid olla suulised või kirjalikud ja kõige karmimad tingimused nendes lepingutes olid kahel maakonnal: Ugandil ja Sakalal. Millest see võis olla tingitud? - Nad võitlesid kõige rohkem vastu, vallutajatel oli kõige rohkem tegemist nendes piirkondades. Saarlaste leping oli kõige lihtsam, sest nad alistusid. Maa läks vallutajatele, eesti talupoeg ei olnud enam maa omanik vaid temast sai maa kasutaja. Kohtupidamise õigus läks eestlaste käest uute maaisandate kätte. Samas uued maaisandad koh...
Ristiusu pühakud ja nende kujutamine kunstis PÜHAK DOMINICUS Referatiivse töö koostaja: 2008/2009 1 - Sisukord: 1. Pühaku lugu 2. Kujutamine kujutavas kunstis 3. Kokkuvõte 4. Kasutatud kirjandus 2 - 1. PÜHAKU LUGU Domingo Guzman (Dominicus) sündis aastal 1170 Hispaanias. Ta õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat. Kogu oma elu pühendas Dominicus võitlusele ketserluse vastu. 1206. aastal asutas ta nunnakloostri, 1214. aastal Toulouse´is kerjusmunkade ordu. 1217 andis paavst Honorius III Dominicusele ja tema vendadele "jutlustajate" nimetuse, millega esmakordselt tunnistati ühe ordu eesmärgiks jumalasõna kuulutamine. Jutlustajavendade ordu liikmed kandsid valget rüüd ja selle peal musta kapuutsiga mantlit, seepärast tunti neid ka ,,mustade munkadena". Do...
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 -1227. Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium Õpetaja: J.Klausen 2012.a. Liivimaa ristisõda.1198-1290 11.-13- sajand ristisõdade ajastu. 1201. aastal rajas Albert Riia linna. 1202. aastal Baltimaade rahvaste alistamiseks asutas Alberti abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). 1204-1208. aastal olid alistatud ja võtsid ristimise vastu liivlased ja latgalid. Vallutati Polotskile alluvad väikevürstkonnad Jersika ja Koknese. Liivimaa ristisõja põhjused. Saksa, Rootsi ja Taani kaupmehed soovisid saada oma valdusse siinsed kaubateed. Nad aktiviseerisid oma tegevust Läänemerel. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Skandinaavia riigid tahtsid idapoolsed rahvad allutada, et lõpetada nende rüüsteretke oma alad...
Eesti ala valitsejad 13.-18.sajandil 1208-1227 aastatel toimus eestlaste muistne vabadusvõitlus, peale mida kujunes Eestis välja feodaalne killustatus. Muistses vabadusvõitlused osalesid: venelased,sakslased,rootslased,taanlased ja eestlased. Liivimaaks nimetati Eesti ja Läti alasid, mis olid vallutatud sakslaste poolt, Taani kuningriigi valduses olnud Põhja-Eestit aga Eestimaaks. 1222.aastal Eestis toimunud ülestõusu järel asusid Riia peapiiskop ja mõõgavennad maad tagasi vallutama. 1224.aasta suveks oli jäänud tähtsaimaks vallutuspunktiks ainult Tartu. 1227.aastal alistusid saarlased ning võtsid vastu ristiusu. Maa tagasivallutamisel langesid Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. Taanile jäid: Rävala, Harjumaa, Tallinn. 1224.aastal sõlmisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu maade jagamise lepingu, mille kohaselt kuulus Eestimaa piiskopile Sakala, Ugandi ja nendega ühes külgn...
KT II-Keskaeg Eestis 1.Vana-Liivimaa talupoegade eluolu- õigused. Liigid : adratalupojad-enamus-talupoegi, pidasid sulaseid üksjalad-kõige vaesemad maavabad-maksid koormisi rahas vabatalupojad-aadel Eestlased pidid hakkama kandma koormisi, milleks olid: kümnis-1/10 talu saagist, alguses viljas, hiljem hakati nõudma kümnist ka karjast, metsasaadustest ja heinast. hinnus-talu suurusest lähtuvalt kindlaks määratud vilja hulk, mis tuli mõisale/aadlikule anda Veel tuli talupoegadel ülal pidada preestrit, maksta kirikumaksu ehk anda kirikule 1/10 kümnisest. talupojad pidid mõisnikule tegema kingitusi ja tasuma trahve, ehitama teid, linnuseid ja kirikuid. Ei lubatud linnustes elada, kuid nad pidid neid ehitama. Eestlasi ei usaldatud Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis 2. Linnad: Linnad tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik k...
Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasuta...
VANA LIIVIMAA (Orduaeg, keskaeg) Vana Liivimaa Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, muistse vabadusvõitluse lõpust kuni Liivi sõja alguseni. 1227-1558. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, ei tekkinud ühtset riiki, tekkis 6 väiksemat riiki. Kõigepealt oli tegemist Eestimaa hertsogkonnaga (Virumaa, Harjumaa). See ei olnud päris eraldiseisev, oli üks osa Taani kuningriigist. Taani kuningas oli nende alade hertsog, kuninga asemel valitses kohapeal asevalitseja/asehaldur. Keskuseks oli Tallinn. Eesti aladel oli Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis, valdusi oli ka Saaremaal. Seda juhtis Saare-Lääne piiskop, keskusega olid lood erinevad. Algselt oli piiskopkonna keskus Lihulas. Kuna Lihula linnust tuli jagada orduga, toodi keskus üle Vana- Pärnusse. Leedulased põletasid Vana-Pärnu maha, seetõttu viidi keskus Haapsallu. Kõige lõpuks viidi keskus üle Kuressaarde. Tartu piiskopkond moodustus nendest aladest, k...
Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Senjöör läänistad vasallile maatüki koos seal elavate talupoegadega ning vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima. feodalism - ehk läänikord. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. - vasall pidi 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima, kui senjöör teda kauemaks vajas pidi ta selle eest tasuma. Vasallil-oli õigus ja kohustus nõu anda oodati toetust lunaraha maksmise senjööri vangilangemise korral kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul Feodaalsuhted kujunesid keeruliseks- senjöörid ei saanud vasallide ustavuses kindlad olla. läänimehed hakkasid nende käsutusse antuid maid edasi läänistama. Ülekohustele senjööridele oli õigus vasallil ka vastuhakata. Vasallid rikkusid truudusvanne...
Eeesti ala jagunemine- Eestima Hertsogkond; Liivi Orduriik; Tartu piiskopkond; Saare-Lääne piiskopkond. ( Taani müüs oma alad orduvõimule) Ordu jagunes : komtuur- ja foogtkondadeks. Võõrvõimude ja eestlaste suhted : Eeesti vallutamise järel sõlmisid vallutajad maakondadega erladi lepingud Eestlaste kohustused : kümnis, hinnus, kirikukümnis, teotöö e mõisategu, vakus-maa jagati küladeks võitaludeks, sõjalised kohustused, linnuste ja kirikute ehitamine, puudus pärisorjus- talupojad olid isiklikult vabad, kirikukihelkonnad loodi. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS - Põhjused Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Käik - Ülestõus 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa v.a. Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale...
Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a. legaadina Liivimaale Modena piiskopi Wilhelmi (Modena Wilhelm), kes pidi tüli lahendama ja selgitama alistatud rahvaste olukorda. Paavsti legaat manitses mitte liialt röövima ja otsustas, et Lõuna-Eesti jääb sak...
Ristisõda. Dateeri aeg ja iseloomusta: Periodiseeri Eesti ajaloo erinevad ajastud: Kuni 10 000 ekr jääaeg 10 000 ekr 1208 pkr muinasaeg: kivi-, pronksi-, rauaaeg. 1208 (1227) 1558 (1517) pkr Keskaeg 1208 1227 - muistne vabadussõda 1558 1900 pkr uusaeg (1558 algas Liivi sõda Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) tänapäev - lähiajalugu. Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke. Võideldi sakslaste, venelastega, taanlaste ja rootslastega (ka latgalite ja liivlastega). Eestlased kaotasid. Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12. Sajandil (1140) Rooma paavstide toetusel peetud katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega(1208) . Riia li...
Ajalugu Kordamisküsimused: Keskaeg 1. Eesti ala poliitiline jaotus orduajal - Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: 1)Liivi ordu 2)Saare-Lääne piiskopkond 3)Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. 2. Mõisted: komtuur komtuurkonna juht, foogt foogtkonna juht, hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest., kümnis - kümnes osa talu saagist, mis maksti kirikule., konvendihoone - Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp. Konvendihoone koosnes sisehoovi ümbritsevast neljast hoonetiivast, mis olid väliskülgedelt tugevasti kindlustatud. S...
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1...
Eesti ajalugu 1. ...... XIII saj. muinasaeg ( säilinud esemed, kombestik, ehitus, rahvaluule). Eestlased mainitud Skandinaavia ja Islandi saagades, Rooma ajaloolaste ja geograafide kirjeldustes. Henriku Liivimaa kroonikas kirjeldatakse Baltimaade ristiusustamist. Tööesemete ja savinõude vanust mõõdetakse ä V-IX saj. e.Kr - IV saj. p.Kr. s. 2. VI-VI saj. slaavlaste rünnakud 3. 600. aastal rootslaste rünnakud 4. 800-1500 tihenevad suhted Skandinaaviaga, eesti jäi Bütsantsi ja idamaadesse viivate kaubateede vahetusse lähedusse 5. 1030. a. teeb Jaroslav Tark sõjakäigu Eestisse , Tartu nimetatakse Jurjeviks 6. XI saj. eestlased löövad tagasi vene väed 7. XIII saj-ks enamus Põhja-Eesti külad olemas : · maaharimine · kaubavahetus · käsitööareng · 45 kihelkonda, 8 maakonda - mõningane maakondade ühistegevus · XI-XII varanduslik ebavõrdsus · ehitus (maalinnused) · ristiusu levik ja selle mõjud · esimesed kiriku- ja kloostrikoolid · ta...
Keskaeg 476-1492 Termin tuli kasutusele 18. sajandil Itaalia uushumanistide poolt. Euroopa keskaja algus: 476, Lääne-Rooma lagunemine. Euroopa keskaja lõpp: 1492, Kolumbus avastas Ameerika. Eesti keskaja algus: 1227, muistne vabadussõja lõpp. Eesti keskaja lõpp: 1583, Liivi sõja lõpp. Keskaja jagunemine: Varakeskaeg 5-11 Kõrgkeskaeg 11-14 Hiliskeskaeg 15 lõpp Mõisted: 7 vabat kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiikriigis. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika, grammatika, retoorika, dialektika. Dualism võitlus hea ja halva vahel. Skolastika keskaegne filosoofia, mille eesmärgiks oli hästi jumalaid tundmaõppida. Nad uurisid piiblit ning Vana-Kreeka raamatuid. Nad tõestasid piiblit, võrreldes allikaid. Skolastikud olid põhiliselt mungad. Kuulsaim skolastik on Aquino Thomas. Pärispatt ehk algpatt on inimese kaasasündinud rikutus või patusus. Rüütel rüütliseisus kujunes 10.-11.saj...
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lo...
MUINASAEG Kiviaeg Kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis on praegu IX aastatuhande algusest eKR pärinev Pulli asulakoht. Arheoloogid on ühendanud teatud ühelaadsed muistsed arheoloogilise kultuuri alla, näiteks Kunda kultuuri alla kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad ja ka Pulli. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kuid Eestis kasutati ka kvartsi. Tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, millest tehti ka niinimetatud kivikirveid. Kasutati ka luid ja sarvi erinevate tööriistade valmistamiseks, need olid Kunda kultuurile iseloomulikud. Veekogude ääes pakkusid luudest ja sarvedest tehtud tööriistad kalastamise võimalusi. Kuid tähtsal kohal oli ka jaht. Samuti toituti loodusannidest, milleks olid juurikad, marjad ja palju muud. Neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu umbes 5000. aasta paiku eKr. Valmistatud savinõusid, mida oli erinevalt ilu...
EESTIMAA KESKAEG ristisõda- Ristisõjad toimusid Euroopas 1036-1291.a. Need olid katoliku kiriku organiseeritud ja Rooma paavsti poolt heaks kiidetud eesmärgid eesmärgiga kaitsa või levitada ristiusku. Liivimaa ristisõda- 1198-1920.a. paganlike liivlaste vallutamine ja ristiusustamine. Ristisõdijatest Riia peapiiskopkonna Mõõgavendade orduga ühinesid veel saksa kaupmehed et tagada endale Liivimaale paremad kauplemisvõimalused. Mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vennad, kristlik sõjaline ordu. Tegutses 1202- 1237.a. Eesmärk kaitsta Riia peapiiskopkonda ning levitada ristiusku sõjalisel teel. liivlased- Ajalooline rahvus Eesti ja Läti aladel. Väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Ümera lahing- Liivimaa ristisõja, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste vahel. Toimus 1210.a. Madisepäeva lahing- Sakala vanema Lembitu e...
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕ...
Vana-Liivimaa 1. Defineeri mõiste Vana- Liivimaa ehk orduaeg- keskaegsed Eesti ja Läti alad moodustasid Vana-Liivimaa (mõiste tekkis 17. sajand) Eestimaa hertsokkond- taani vallutatud osa eesti aladel Pullad- seadused Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Saksa ordu kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Läänistamine- maa andmine lääniks Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Legaat- paavsti saadik Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus Vakused- Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming Linnafoogt- hoolitses maaisanda ja linna vahel olevate kaubandussidemete eest Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan S...
Muistse vabadusvõitluse eeldused: *Olemas olid uut tüüpi laevad, mis olid mahukad. Nendega sai seilata, et tuua varustust ja mehi. *Loodi Lüübeki linn, mis oli Läänemere lõunaalade tugipunkt. Põhjused: *Rootslased,Taanlased,Sakslased tahtid oma alasid laiendada.*Saksa kaupmeeste soov laiendada oma kaubateid. *Ristisõdijad tõid siia uue usu. Toimus võitlus kahe kiriku vahel Huvirühmade eesmärgid: 1. Saksa kaupmehed-Ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega ning nad lootsid teha lõpu paganarahvaste mere-ja rannaröövidele. 2. Orduvennad-Olid üheks tähtsamaks ristisõdade idee kandjaks ja kaitsjaks. Patud taheti andeks saada. 3. Liivlased-Nad olid sunnitud sõdima. Latgalid-Olid sammuti sunnitud. Nad lootsid ka sakslastelt vastu abi saada, kui nad peaks Eestisse tulema. 4. Eestlased-Kaitsta ja vabastada oma maad ja iseseisvust. Aastaarvud 1201- Albert asustas Riia linna,mis oli ...
Isikud ja mõisted Kes olid ja mida tegid? Martin Luther-teoloogiadoktor, algatas katoliku kiriku vastu usu-uuendusliikumine. Leo X-Paavst, heitis Lutheri kirikust välja, sest Luther ei loobunud oma ketserlikest väidetest. Ulrich Zwingli-endine palgasõdurite preester, ta soovis et pöördutakse tagasi algkristliku lihtsuse juurde, võitles ilmalike uuenduste eest . Jean Calvin-reformatsiooni jätkaja Sveitsis, lõi Calvini õpetuse e kalvinismi, mis oli väga range. Henry VIII-inglismaa kuningas, mõistis Lutherit hukka, kuulastas end inglismaa kiriku peaks ja nii tekkis anglikaani kirik, kloostrite tegevus lõpetati ning 7000 nunna ja munka pidid lahkuma. Thomas More-Euroopas üks harituim mees, sattus vastuollu Henry VIII-ga, kuningas lasi ta hukata. Elisabeth I-Inglismaa kuninganna, võitis usupuhastuse Inglismaal lõplikult....
RISTISÕJAD I ristisõda (1096-1099) Põhjendus ja võimalused. Kui seldžukid vallutasid Palestiina ei lubanud nad kristlastest palverändureid Jeruusalemma. Seetõttu otsustas paavst Urbanus II 1095 kutsuda kristlasi üles Püha Maad vabastama. Sõjakäik: Kõigepealt asusid 1096. aasta varakevadel kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale maale. Seldžukid piirasid retkel olijad ümber pärast seda kui nad olid ületanud Bosporose väina ning hävitasid viimased peaaegu täielikult. 1096. aastal asus teele ka feodaalide vägi (toimus rünnak ilma Heirich IV ja Philippe I osaluseta, sest viimased olid kirikuvande all) – 5000 rüütlit koos 30 tuhande jalamehega. Võitlusvõime ei olnud meestel ühtne ja teel Jeruusalemma tegeldi rüüstamisega. Siiski jõuti kohale ja pärast viienädalast piiramist vallutati püha linn Jeruusalemm (15. juuli 1099). Järgnesid tohutud tapatalgud. Ristisõdijate riigid I ristisõja tulemusena ja Jeruusalemma la...
Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. Muistne vabadusvõitlus. Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - ...
KESKAEG 1.Keskaja perioodid koos sajanditega, algus, lõpp, üks tunnus vähemalt! varakeskaeg 476-XI saj(suur rahvasteränne), kõrgkeskaeg XI-XIII saj (kõrge elanikkonna kasv), hiliskeskaeg XIV-XV saj (üleminek rahamajandusele), Varauuseg XVI(Kolumbus avastas Ameerika.) 2.Keskaja seisused ja nende ülesanded Kuningas -> suurfeodaalid(hertsog, krahv), ->keskmised feodaalid(parun), ->väikefeodaalid(rüütel) 3.Millest oli tingitud feodaalkorra kujunemine, selgita mõistet Karl Martelli sõjaväereformist, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele 4.Miks võib nimetada Karl Martelli aega Euroopa ajaloos murranguliseks? Tänu tema sõjaväe reformile pandi alus feodaalkorrale. 5.Selgita, mida tähendas põhimõte ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall" see tähendas seda et nt kuningal ei olnud võimu tema vasalli vasallide üle. 6.Millised olid senjööri ja vasalli vastastikused kohustused vasall ...
Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Nimetuse ja hinnangute problemaatika Termin 'eestlaste muistne vabadusvõitlus' tuli kasutusele 1920. aastate Eesti Vabariigis. See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse vabadussõja, mis võideti. Selle kontseptsiooni selgrooks oli seisukoht, et eestlased on juba alates 13. sajandist pidevalt vabaduse taastamise poole püüelnud ning sellega seoti nii Jüriöö ülestõus, 1560. aasta talurahva ülestõus Läänemaal kui ka Mahtra sõda. Lisaks suhtuti 13. sajandi eestlasesse väga moderniseerivalt: usuti, et muinaseestlastel oli juba tugev rahvusliku ühtsuse tunne, Muinas-Eesti aga peaaegu kui ühtne riik, mille maakonnad tegutsesid ...
Keskaeg 1) Linnad Keskajal Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Lääne-Euroopas tekkisid linnaõigused alates 11. sajandist, kui linnad vabanesid feodaalide võimu alt. Linnaõiguste väljatöötamisel tugineti nt kohalikul tavaõigusel, privileegidel (nt turuõigus) ja raemäärustel. 2) Eesti keskaegsete linnade linnaõigused pärinesid Saksamaa linnade õigustest. Nt Tallinnas kehtestas Taani kuningas Erik IV 1248 Lübecki õiguse. See õigus kehtestati ka 1302 Rakveres ja 1345 Narvas. Riia sai 13. sajandi II poolel Hamburgi linnaõiguse ning selle põhjal tekkis Riia linnaõigus, mis levis Tartusse, Haapsallu, Paidesse, Uus-Pärnusse ja Viljandisse. Eesti linnades kehtisid linnaõigused 1877. aasta linnareformini. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Linna õ...
Katoliku kirik. Haridus ja kultuur 1. Varakeskaja kirik: ristiusu kujunemine, kiriku juhtimine, sakramendid, ristiusu levik. RISTIUSU KUJUNEMINE KIRIKU JUHTIMINE AEG: 1 sajand 313 keiser Constantinus tunnistas ristiusu lubatuks. KOHT: Juudamaa , Rooma keisririik 381- Ristiusk kuulutati Rooma riigi riigiusuks. 381- Paavstlusele pani aluse apostel Peetrus Peapiiskop- suurema piirkonna kirikuelu juht. Piiskop- teatud piirkonna kirikuelu juht. Preester- vaimulik, kellel on sakramentide jagamiseõigus. Paavst- Roomas katoliku kiriku pea. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mille eesmärk on usklikele edasi anda jumalaarmu. Sakramentide õpetuse arendas välja ...
annaabi.ee 
