Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jesuiidid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Jesuiidid
Kool:  Arte  Gümnaasium
Klass: 10B
Koostajad: Hiljar  Laansalu
Mariann Toompark
Mart  Valter
Ordu rajamine
Rajas Ignatius Loyola
Rajati 27. septembril aastal 1540.
Ametlik nimi on Jeesuse vennaskond (Societas Jesu)
Erinevus varasemate ordudega on kloostrireeglistiku (tunnipalved jms) asendamise 
kuulekusega ülematele
Nende põhilause: Eesmärk pühitseb abinõu, kui eesmärgi saavutamiseks tehtud kahju 
on väiksem saavutatud kasust
.
Ignatius Loyola
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth  level

Fifth level
Ordu reeglid
Seltsi ainus alus ja reegel on: "Alati tuleb püüda selle poole, mis on enam Jumala auks 
ja ülistuseks.„
Mitte vastu võtta kõrgemaid kiriklikke ametikohti
Pikendatud  katseaeg  enne lõpliku vande andmist
Ordul  ei ole kindlat tärminit generalkapiitlite kokkukutsumiseks
Ordul ei ole oma laulukoori 
Ordul ei ole oma kindlat ordurüüd
Ordu liikmed tegutsevad vastavalt oma ettevalmistusele ja paavsti korraldusele 
misjonitöös,  noorsoo koolitamisel, vaeste, haigete ja vangide eest hoolitsemisel.
Ordu liikmete välimus
 Ordusse võeti ainult meeldiva välimusega, agaraid ja kõneosavaid mehi. Ordu 
täisliikmeks sai alles paarikümneaastase katseaja järel. Täisliige andis tõotuse 
kuuletuda tingimusteta paavsti käsule.
Side Eestiga ja levik maailmas
 Poola kuninga loal saabusid linna 1583. aastal jesuiidid ja rajasid Toomemäe jalamile 
Maarja kiriku lähedusse oma õppeasutuse, jesuiitide kolleegiumi.
 1585. a trükiti Vilniuses eestikeelne katoliku  katekismus .
Paavsti käsul saadeti jesuiidid misjonäridena ristiusku jutlustama  Indiasse , Hiinasse, 
Jaapanisse  ja Lõuna-Ameerikasse. Kõikjal saavutasid jesuiidid tohutut edu.
1583. aastal märtsis pandi alus Riias jesuiitide kolleegiumile.
Joonistus  Tartust 17. sajandil. 
Vasakule Paremale
Jesuiidid #1 Jesuiidid #2 Jesuiidid #3 Jesuiidid #4 Jesuiidid #5 Jesuiidid #6 Jesuiidid #7 Jesuiidid #8 Jesuiidid #9 Jesuiidid #10 Jesuiidid #11 Jesuiidid #12
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hiljar Laansalu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Maadeavastused, reformatsioon ja Hispaania ülestõus

1. Suured maadeavastused:avastajad, nende pildid, toimumisajad,kaart lk.41) Maadeavastustele aitas kaase karavell mis oli väga hea merel edasi liikumiseks. Henrique Meresõitja ­ (1488) ristis Aafrika lõunatippi Hea Lootuse neemeks Vasco da Gama ­ (1497). aastal asus Portogalist teele. Avastas meretee Indiasse. Christoph Kolumbus ­ (1492). aastal. Lootis avastada meretee Aasiasse, aga avastas Ameerika. Amerigo Vespucci ­ Sai aru, et Kolumbus ei avastanud mereteed ja ristis leitud koha Ameerikaks. Fernao De Magalhaes ­ (1519-1522) Sooritas ümbermaailma reisi. 1. Maadeavastuste tulemused( vt.plit lk.42) Avastati uusi maasid ja mereteid. Samuti jõudis Euroopasse ka uusi vilju. Nagu kartul, tomat, mais ja kakao. 2. Reformatsioon(põhjus, aeg, läbiviija, Lutheri põhitõed,tegijate plidid õpik lk.51,levik teistesse Euroopa rikidesse, pilt lk. 54 ja 55, vastureformatsioon , I. Loyola, Trento kirikukogu, Pärtliöö veresaun).

Ajalugu
thumbnail
1
rtf

Lühikokkuvõte 16. sajandi reformatsioonist.

Indulgents- patukustutuskiri mida müüdi paavsti nimel raha v kirikule osutatud teenete eest Reformatsioon- usupuhastusliikumine, martin lutheri algatatudkatoliku kiriku vastane usuliikumine. Protestant- reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad M.luther esitas oma seisukohad 31 okt 1517 95 teesina. Inimene sai õndsaks usu läbi mitte kiriku, tõe allikas piiber, sakramendid ristimine ja armulaud. 1524-26 - saksa talupoegade sõda 1555 - Augsburgide usurahu protestantide ja nende vahel kes uuendustega kaasa ei läinud kalvinism - jean calvini rajatud protestantlik usuvool, levis lääne europes puritaan- kalvinistliku kiriku pooldaja inglismaal hugenott- sama aga prantsusmaal anglikaani kirik- reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv inglise kirik, oli protestantlik, jumala teenistus sarnane katolikule 1534 kuulutas Henri 8 end inglismaa kiriku peaks. jesuiit - katoliikliku vaimuliku ordu jeesuse ühingu e jesuiitide ordu liige Ignatius Loyola vast

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Ajaloo kordamine2

KORDAMISKÜSIMUSED. 1) Eesti pärast Liivisõda! Vastus: Aastal 1583.aastal sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu. PõhjaEesti kuulus Rootsile, LõunaEesti ja PõhjaLäti kuulus Poolale ja Saaremaa kuulus Taanile. 2) Rootsi aeg! Vastus: Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100.aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. 1645.aastal liideti Saaremaa Rootsi kuningriigiga. 16.septembril 1629.aastal sai Rootsi terve mandriosa endale Altmargi vaherahuga. Baltierikord oli Liivimaa ja Eestimaa mõisnike eriõigused Põhjasõja järgses Vene võimu koosseisus. Reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse võtmine. 17301740.aastal koostati rüütelkonna liikmete erilisi nimekirju, mida nimetati aadlimatrikliks. Üksnes aadlinimekirja kantud aadllikud omasid Eesti ja Liivimaa poliitilise ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete aadli suguvõsade eesõigusi Vene

Ajalugu
thumbnail
1
odt

Mõisted, isikud, küsimused - 7.klass

MÕISTED Indulgents ­ patukustutuskiri, müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. Reformatsioon-usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usu-uuendusliikumine. Protestandid ­ reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvooluude pooldajad. Augsburgi usurahu ­ Saksamaa ühiskond oli jagunenud usuküsimuses kahte leeri. 1555. aastal sõlmitud usurahu tähendas mõlemale leerile võrdsete õiguste tagamist. Luterlased ­ protestandid, kes lähtuvad Martin Lutheri õpetusest. Kalvinistid ­ protestandid, kes lähtuvad Jean Calvini õpetusest. Hugenotid ­ kalvinistliku kiriku pooldajad Prantsusmaal. Puritaanid ­ kalvinistliku kiriku pooldajad Inglismaal. Prsbüterlased ­ kalvinistliku kiriku pooldajad Sotimaal. Anglikaani kirik ­ reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv Inglise kirik, õpetus sisult oli sisult protestantlik; kirikukorraldus Inglismaal. Dogma ­ lause, tunnistatakse vääramatu tõena Jesuiit ­ katolii

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Reformatsioon

REFORMATSIOON. Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on kirikus olnud juba selle kujunemisest peale ent reformatsioon on pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikuks suurim vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: o LääneEuroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. o Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. o Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. o Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse. Erilist pahameelt tekitas patulunastuskirjade ehk indulgentside müük, kurikuulsaks indulgentside müüjaks sai Johann Tetzel, seal kus tema oli neid müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattude eest. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, sest poliitilise killustatuse tõttu oli katoliku kirikul va

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Usupuhastus e reformatsioon - õppematerjal

Isikud ja mõisted Kes olid ja mida tegid? Martin Luther-teoloogiadoktor, algatas katoliku kiriku vastu usu-uuendusliikumine. Leo X-Paavst, heitis Lutheri kirikust välja, sest Luther ei loobunud oma ketserlikest väidetest. Ulrich Zwingli-endine palgasõdurite preester, ta soovis et pöördutakse tagasi algkristliku lihtsuse juurde, võitles ilmalike uuenduste eest . Jean Calvin-reformatsiooni jätkaja Sveitsis, lõi Calvini õpetuse e kalvinismi, mis oli väga range. Henry VIII-inglismaa kuningas, mõistis Lutherit hukka, kuulastas end inglismaa kiriku peaks ja nii tekkis anglikaani kirik, kloostrite tegevus lõpetati ning 7000 nunna ja munka pidid lahkuma. Thomas More-Euroopas üks harituim mees, sattus vastuollu Henry VIII-ga, kuningas lasi ta hukata. Elisabeth I-Inglismaa kuninganna, võitis usupuhastuse Inglismaal lõplikult. Ignatius Loyola-Hispaania aadlik,

Ajalugu
thumbnail
13
doc

Blaise Pascal

silmapaistvad Euroopa kultuuri esindajad. Hukkamõistetud raamatutele kuulutati anateem ja need põletati avalikult. See metsik komme kestis kuni Suure Prantsuse revolutsioonini. Eriline missioon katolismi puhtuse päästmise ürituses oli Jeesuse Seltsil 2 ehk jesuiitide ordul, mungaorganisatsioonil mille asutas hispaania aadlik Ignatius Loyola 1534 aastal Pariisis. Ordu loodi võitluseks protestantliku ketserlusega, tal olid suured volitused ja privileegid. Peale paljude euroopa maade said jesuiidid oma mõju alla ka Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika riike. Prantsusmaal olid nad ametlikult tunnistatud roomakatoliku kiriku esindajateks ja osutusid võimsaks toeks kuninga absolutismile. Jesuiidid mõjutasid ühiskonda ka laste kasvatamisega oma õppeasutustes ­ kolleeegiumides ja seminarides. Neil koolidel 1 Sola fide ­ ainult usu 2 Jeesuse Selts ­ Societas Jesu 6

Filosoofia
thumbnail
4
docx

Keskaeg

rahvad, uued taimed (nt. kartul, mais, tomat) Reformatsioon ­ kaotati indulgentside müümine, jumalateenistused muutusid emakeelseteks, Piibel tõlgiti rahvuskeeltesse. Reformeeritud kirik oli lihtne, inimene hakkas jumalasõna ise mõistma. Vastureformatsioon ­ e. katoliikluse uus pealetung. Loodi jesuiitide ordu Hispaanias, ordu ülesandeks oli ketsereid sundida katoliiklasteks minema. Koostati keelatud raamatute nimekiri, raamatuid põletati. 1583. a. tulid jesuiidid Poolast Tartusse, asutasid tõlkide seminari, gümnaasiumi ja trükikoja. Teaduse areng ­ Kopernik lõi heliotsentrilise (päike on maailma keskpunkt) maailmapildi, 17. saj. võeti omaks Koperniku ja Bruno vaated Galilei ja Kepleri poolt. Sellest ajast pärineb ka T. More ,,Utoopia". 16. saj. võeti Euroopas kasutusele Gregoriuse kalender, mis asendas Juliuse kalendrit. Jäid püsima teaduse teooriad.

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun