Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Keskaegne klooster (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Keskaegne klooster #1 Keskaegne klooster #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 82 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 96749 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Keskaegne Eesti

Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja ­ Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond ­ saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond ­ muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik ­ peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja ­ Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lojaalne, võ

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Eesti keskaegne kunst

saj keskpaigani esines veel romaani . stiili tunnuseid. 2) Nimeta tähtsamaid keskaegseid kirikuid: Lääne-Eestis ja Saaremaal: *Valjala kirik *Haapsalu kirik *Karuse kirik *Hanila kirik Kesk-Eestis: *Ambla kirik *Koeru kirik *Järva-Peetri kirik *Türi kirik Tallinnas: *Toomkirik *Niguliste kirik *Oleviste kirik *Pühavaimu kirik Tartus: *Toomkirik *Jaani kirik 3) Nimeta keskaegseid kloostreid Tallinnas: *Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katariina klooster 4) Mille poolest on tähelepanuväärne Urvaste kirik? Urvaste kirik on tähelepanuväärne sellepärast,et ta on ainuke säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis, kus ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve.. § 34 Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1) Nimeta keskaegseid linnuseid Eestis! *Pikk Herman *Rakvere linnus *Kuressaare linnus 2) Kirjelda lähemalt linnusetüüpi nimega konvendihoone! 14

Kunstiajalugu
thumbnail
9
docx

Keskaeg Eestis

matikat, retoorikat ja dialektikat, teises aga aritmeetikat, geomeetriat, muusikat ja astronoomiat 15 saj hakati rajama lihtrahva jaoks linnakoole, mis koosnesid alamastmest või olid ka ülemastmega. # Talupoegadest olid koolis käinud väga vahesed Maakohtades olid kultuurivahendajaks kihelkonnapreestrid ja randmungad Eesti oli jagatud kirikukihelkondadeks olid olulised kultuurikolded, eriti paistis silma Tallinna dominiiklaste klooster Kloostrid levitasid teadmisi ja oskusi kaudselt Dominiiklaste ja frantsiskaanide mungad liikusid ringi ja suhtlesid rahvaga. Tsistertslastel aga olid suurepärased saavutused põlluharimises ja aianduses 1407 a asutasid birgitiinid Pirita kloostri, mille puhul oli tegemist segakloostriga Klooster etendas olulist rolli ümberkaudsete eestlaste usuelus. 23) Peamised kultuurivahendajad keskajal: # Maas olid kohalikud omavalitsused. # Linnas olid vaimulikud asutused.

Ajalugu
thumbnail
15
ppt

Keskaegne Londoni arhitektuur

pigem jõeäärsete paadimeeste teenuseid. Londoni sild Kirik · Keskaegses Londonis oli kirikul suur võim, mis peegeldub kirikute arhitektuuris. · Old St. Paul's Cathedral -i (ehitatud 1280) peeti keskaja võimsaimaks katedraaliks (puust torn hävis pikselöögijärgses tulekahjus 1561). · Samuti Westminster Abbey, mille William III restaureeris 1269. Old St. Paul's Cathedral · 1123 asutati Londonisse St. Bartholomew klooster, millest kasvas välja olukord kus lõpuks oli linnas kokku 13 kloostrit. St. Bartholomew klooster Igapäevaelu Londonis · Londoni populatisoon oli varakeskajaks umbes 18,000 inimest, kui Rooma-aegses Londonis oli see olnud tippaegadel kuni 45,000 inimest. · Linna valitses Lord Mayor ja nõukogu, kes valiti kaupmeeste seast. · Kuna kaupmehed olid võimuvõitluses tähtsad, andis Williami vend Henry neile võimu

Kunstiajalugu
thumbnail
3
doc

Keskaeg Eestis

Jüriöö ülestõus 1343 ­ 1345 Poliitiline eellugu. 1340-ndate alguseks oli poliitiline olukord Harju-Virus muutunud vägagi keeruliseks.Maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäised vasalle. Ülestõusu algus. Jüripäev 23.aprillil, valiti ülestõusu alguseks. Ülestõusu alustati öösel, mil tapeti vaenlased une pealt. Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid; kättesaadud sakslased tapeti. Vallutati Padise klooster, põletati 28 munka. Lühikese ajaga vabastati võõrvõimust kogu Harjumaa (v.a. Tallinn). Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised. Sakslased pöördusid abipalvega Liivi ordu poole ­ abipalvetele vastas ordumeister Burchard von Dreilebenile Eestlased soostusid läbirääkimistega Paides 1343 4.mai. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskis saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge, milles eestalste esindus tapeti. Ordu pealetung

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Keskaeg Eestis

KESKAEG Jääb muistse vabadusvõitluse (1227) ja Liivi sõja vahele (1558) Seda saab jagada veel kaheks pooleks: esimene pool ja teine pool, eraldusjooneks oli Jüriöö Ülestõus 1343 Muinasaja lõpul oli eesti elanike arv kusagil 150 000, pärast Jüriöö ülestõusu elanike arv langes, elanikke oli 100 000. Keskaja lõpuks elanike arv jälle tõusis, elanikke umbes 250 000 - 300 000. Vallutajad sõlmisid erinevate maakondadega erinevad lepingud. Lepingud võisid olla suulised või kirjalikud ja kõige karmimad tingimused nendes lepingutes olid kahel maakonnal: Ugandil ja Sakalal. Millest see võis olla tingitud? - Nad võitlesid kõige rohkem vastu, vallutajatel oli kõige rohkem tegemist nendes piirkondades. Saarlaste leping oli kõige lihtsam, sest nad alistusid. Maa läks vallutajatele, eesti talupoeg ei olnud enam maa omanik vaid temast sai maa kasutaja. Kohtupidamise õigus läks eestlaste käest uute maaisandate kätte. Samas uued maaisandad kohtumõistmise juur

Ajalugu
thumbnail
14
docx

Keskaegne Liivimaa

Ajaloo arvestus 15.okt.2015 Muistne vabaduvõitlus – 1208-1227 Tagajärjed: 1) eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse 2) eestlased ristiusustati 3) eestlastel tekkisid koormised (loomusrent, künnis, kirikukünnis, hinnus) ja kohustused 4) kultuuridevaheline konflikt tekkis Keskaegse Liivimaa poliitiline jaotus: Liivimaa suurim riik oli Saksa ordu valdus. 1346. Aastal see veel suurenes, kui Saksa ordu ostis Taani kuningalt Eesti hertsogkonna. Ordu valdustele järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare- Lääne Piiskopkond, Kuramaa Piiskopkond. Liivimaa orduriik oli osa Saksa ordu valduses. Enamik siinseid piiskoppe oli seotus Saksa- Rooma keisririigiga. Piiskop on piiskopkonna ehk diötseesi kiriklik juht. Regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi, mille eesotsas seisis piiskop. Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst. Keskaegne Liivimaa jagunes kiriklikult kaheks: Riia kirikuprovints (Riia, Saare- Lääne, Tartu ja Kuramaa piiskopko

Ajalugu
thumbnail
49
pdf

Keskaeg - kirik

Madalat pärisolu inimesed said end Jumalale pühendada vaid kerjusmungaordude tekkides. Seisuslikult diferentsieeritud olid ka nunnakloostrid ­ need olid üleliigsete aadlinaiste varjupaigad. Ordud Ordu ­ kord; reeglid, mis reguleerivad kogukonna elu, nimetatud rajaja järgi. Ordude ajalugu on kahes osas: algselt benediktiinlaste prestiiz, al 13. saj kerjusmungaordud. Ordud said alguse Lähis-Ida askeetide ühendustest ­ see mõjutas enim iiri kloostreid. 529. a rajati Monte Cassino klooster ­ reeglites mõõdukas allumine abtile ja askees. Munk pidi palvetama ja tööd tegema, aga mitte üle enda jõu sellega tegelema. Munga töö on kloostri ülalpidamine, aga ka lugemine ja kirjumine: kopeeriti tekste, tegutsesid ka kloostrikoolid. Mandril rajasid oma kloostreid ka iiri mungad oma reeglite järgi ­ need olid rangemalt askeetlikud. Benedictuse reeglid aga tõrjusid iirlaste omad kõrvale. Cluny klooster lõi benediktlaste seas oma liturgilise korra, millel oli tugev eremiitlik

Keskaeg



Lisainfo

Ajalooline arutlus keskaegsest kloostrikultuurist.

Kommentaarid (2)

 profiilipilt
: Tänu sellele sain tehtud uurimistöö
16:25 20-05-2012
05051010 profiilipilt
05051010: Jaa, väga hea,soovitan
12:22 19-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun