Keskaeg Eestis (0)

KT II- Keskaeg Eestis
1.Vana- Liivimaa talupoegade eluolu- õigused.
Liigid :
adratalupojad -enamus-talupoegi, pidasid sulaseid
üksjalad-kõige vaesemad
maavabad -maksid koormisi rahas
vabatalupojad -aadel
Eestlased pidid hakkama kandma koormisi, milleks olid:
kümnis-1/10 talu saagist, alguses viljas , hiljem hakati nõudma kümnist ka karjast, metsasaadustest ja heinast.
hinnus-talu suurusest lähtuvalt kindlaks määratud vilja hulk, mis tuli mõisale/aadlikule anda
Veel tuli talupoegadel ülal pidada preestrit, maksta kirikumaksu ehk anda kirikule 1/10 kümnisest. talupojad pidid mõisnikule tegema kingitusi ja tasuma trahve, ehitama teid, linnuseid ja kirikuid.
Ei lubatud linnustes elada, kuid nad pidid neid ehitama.
Eestlasi ei usaldatud
Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis
2. Linnad: Linnad  tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik korraldus, mille aluseks on linnaõigus .
linnaõigus- keskaegsete linnakogukondade õigusnormide kogum
Tallinnas, Narvas kehtis Lübecki linnaõigus
Tartus, Viljandis kehtis Riia linnaõigus.
Raad e magistraat – juhtis linna
suurim oli Tallinna raad, kus oli 14. sajandil 24 raeliiget ja alates 15 sajandist püsivalt 14 liiget
Lisaks neile 4 bürgermeistrit (rae juhatus) ja 1 jurist.
Maahärrat (Eestis on selle all mõeldud peamiselt Liivi Ordut) esindas linnafoogt.
Sageli on maahärra suhted raega halvad, maahärra loss või piiskopi linnus ei kuulunud linnale
Rae ülesanded:
hoolitses linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest
rakendas abinõusid , et soodustada kaubandust ja käsitööd
kaitses linna huve suheldes maahärra ja teiste linnadega
kandis hoolt kirikute ja koolide eest
korraldas vaeste ja tõbiste ülalpidamist
oli kõrgeim kohtuvõim
valvas kodanike julgeolekut
vähendas määrustega tuleohtu
Kaubandus
Hansaliit-Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste ühendus
Tallinn, Tartu, Viljandi on Hansaliidu liikmed
Läände veeti teravilja, kalu, karusnahku, hauakive, vähem ka lina ja hülgerasva
Venemaale(itta) veeti soola, heeringaid, õlut, metallitooteid, luksusesmeid
Sisekaubandus toimus laatadel ja turgudel
Kaupmeeste ühendused : Mustpeade vennaskond ja
Suurgild-jõukamate kaupmeeste ühendus
eestlased Suurgildi ei kuulunud, olid väikekaupmehed
Käsitöö
Tsunft -ühe või mitme lähedase eriala linnakäsitööliste kutseühing
skraa- tsunfti põhikiri, seal on kirjas reeglid, mille alusel õpipoiss võib tõusta meistriks (pidi esitama meisrtitööjne.) ja muud tsunfti siseelu puudutavad reeglid
Gild - kutseorganistasioon ( võis olla ka usuline või poliitline)
Kanuti gild- peamiselt sakslastest käsitöölistele
Oleviste gild- peamiselt eestlastest käsitöölistele
Toomgild - Toompea käsitöölistele
3. usuelu tundmine - katoliiklus , mida preester teeb -
üks kolmest kristluse põhiharust
aluseks on Piibel
missa -pidulik jumalateenistus
liturgia -vaimulik laul ja koguduse laul
Piiskop-oma valdustes kirikuelu juht ja kiriklike süütegude vallas kõrgeim kohtunik, pühitses sisse kirikuid ja õnnistas ametisse vaimulikke
Preester on vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks.
Usuelu maal
igas kihelkonnas 1 kirik ja mõned kabelid
preestrit peeti ülal: neile erladati maatükk, tehti annetused
Preestri kohustused: jagas 7 sakramenti: ristimine , leer, armulaud , piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine
õpetas "Meie Isa" palvet, 10 käsku ja "Ave Maria" palvet rahvale
Reformatsioon - usupuhastus
Tõi kaasa : 16 sajandil tekkis vastuseis paavsti keskvalitsusele
See oli 1) poliitline vastuseis: aadelikud ja rikkad linnlased ihkasid endale kirirku vara ja maid
           2) vaimne vastuseis: sooviti kuluurialaseid ja usulisi muutusi,  väideti, et Piibel on ristiusu ainus tõeline alus
reformatsioon loob eelduse hariduse arenguks- igaüks pidi ise Piiblit lugema
Kloostrid
Kloostrid nõudsid talupoegadelt makse
Kloostrid õpetasid talupoegadele uusi põlluharimisviise, käsitööd,
4. Jüriöö ülestõus : 1343 - 1345
Taani ei suutnud ohjeldada oma vasalle ja tahtis Harju-Viru maha müüa. Vasallid kartsid omaniku muutust. Eestlased soovivad vabadust.
Ülestõusu alguseks valisid eestlased Jüriöö, sest, 23 aprill tähistas kevadiste põllutööde algust, loomad aeti karjamaale ja  sel öösel süüdati lõkked ja tehti kära , et hoida kiskjad karjast eemal.
Sakslased ei taibanud, mis toimus. Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid ning tapeti sakslased, siis mindi Tallinna piirama, mis jäigi vallutamata. Eestlased kutsusid appi Turu foogti ja rootslased
Sakslased kutsusid appi Liivi ordu, kes kutsusid eestlaste esindajad 4. mai 1343 Paide ordulinnusesse läbirääkimistele. Eestlaste esindajaid, 4 kuningat ja nende sulaseid süüdistati sakslaste tapmises, puhkes võitlus ja nad tapeti.
14. mai 1343 Sõjamäe kõrgendikul toimus toimus lahing eestlaste ja Liivi ordu vahel, sakslaste ehk Liivi ordu võit. Tallinna alla saabusid rootsalsed, aga nähes, et eestlased on kaotanud, läksid nad tagasi.
24. juuli 1343 puhkeb ülestõus Saaremaal, saaralsed piirasid Pöide linnust, kui linnus alistus, lubasid saaralsed linnuse elanikke lahkuda. Aga kui sakslased linnusest väljusid loobiti nad kividega surnuks.
1344 veebruar-Liivi ordu Saaremaal, vallutavad karja linnuse ja poovad saaralste kuningas Vesse üles.
1345  ordu väed naasevad Saaremaale ja rüütavad Karja ümbruse põhajlikult, eestlased suunniti ehitama nn. karistuslinnus Maasilinn ja lõpetama Kuressaare piiskopi linnuse ehitus.
Jüriöö ülesõusus ajal mässasid ka teised Eesti maakonnad ja liivlased.
Liivi ordu võitis Jüriöö ülestõusu.
Pärast Jüriöö ülestõusu talupoegade olukord halvenes. Eramõisates tõuseb teoorjuse osatähtsus.
Teoorjus- talupoeg peab oma töövahenditega mõisa heaks mõned päevad nädalas tasuta töötama.
Maarahvas hakkas vastuseks rõhumisele esitama kaebusi mõisnike kohta, koormisi mitte täitma, piiriäärasetelt aladelt hakati põgenema Venemaale, Soome, Rootsi.
Osa talupoegi põgenes linnadesse.
14. saj. lõpp- pagenuid trahviti.
15. saj. algus- pagenuid hakati tagasi nõudma. Kui talupoeg põgenes teise mõisa alale /teise mõisniku maale, võis see mõisnik , kas tasuda talupoja koormised või anda ta tagasi.
16. sajandi algus-mõisnikud võtsid endale õiguse talupoegi müüa, kinkida , vahetada ja pärandada. Sellega algab pärisorjus .
Liivisõda
Eelugu ja ajend
1554 saatsid Liivi ordumeister ja Tartu piiskop oma saadikud Moskvasse vaherahu pikendama.
Moskva nõutus, kuid vaid juhul, kui antakse vene kaupmeestele täielik kauplemisvabadus ja tasutakse ära Tartu maks.
Sest Liivimaa oli kunagi (1030-1061 seda ei pea teadma) Vene võimu all olnud ja väidetavalt lubasid venelased sakslased ainult sel tingimusel sinna, et need korralikult maksu maksaksid. Ära tuli maksta 3 aastaga, Liivimaa ei suutnud.
Liivi sõjas osalesid Venemaa, Poola, Rootsi ja Taani.
1560 toimus Hoomuli lahing, 12 000 venelast ja 500 Liivi ordu sõjameest, venelaste võit. 
Liivi ordu sõjavägi hävitati peaaegu täielikult ja Liivi ordumeister vandus truudust Poola kuningale , ehk siis loobus Liivi ordu iseseisvusest.
Liivi sõda toimus aastatel 1558-1583
Ivo Schenkenberg-lipkonna ülem, kes oma 400 liikmelise salgaga pidas edukat partisanisõda venelastega. 
Lipkond tegutses Rootsi armee juures ja allus Tallinna linnale. Tema vapruse ja julguse pärast kutsuti teda Liivimaa Hannibaliks. Sõjaline tegevus 1576 -1579. 1579 langes vangi ja hukati Pihkvas.
Tol perioodil tegutses ka talupoegadest iseorganiseerunud sõjasalku, üks suuremaid neist oli Ohtra Jürgeni salk .