Ajaloo spikker: Vana-Liivimaa (0)

Vana- Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis . Sisekaubandus linnade ja maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Hollandisse. Transiitkaubandus. Idakaubandus: Jõukus sõltus kontrollist idakaubanduse üle. Ordu muretses, et kauplemise käigus satub Venemaale riiki sõjaliselt tugevdavat kaupa. 1539 keelati vene ja välismaa kaupmeeste vaheline otsekauplemine, seda võis teha vaid liivimaalaste vahendusel. Linna õigused: Lübecki , Riia, Saare-Lääne piiskopiõigus. Rae ülesanded: Heakord ja kaitse. Linna huvide kaitse. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Kirikud, koolid ja hoolekanne . Kohtuvõim . Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline rivaalitsemine. Mõlemad soovisid saada juhtivaks jõuks Liivimaal, kellele teine alluma peaks. Ordu soovis, et peapiiskopid ja toomhärrad oleks ordu liikmed ja alluksid ordu juhtkonnale. Peapiiskopid nägid ordut vaid sõjalise organisatsioonina ja üritasid nõuda ordudlt vasallitruudust. Danzigi konverents : Ordu inkorporeeris Riia peapiiskopkinna, piiskopkonnad vabanesid kohustusest sõja korral ordule alluda . Maapäevad: Üleliivimaaline seisuste kooskäimine, kus otsustati tähtsamaid Liivimaad puutudavaid asju. Konsensuse nõude tõttu ei jõutud tihti kokkuleppele. Pärisorjus : Pidid tegema mõisa põllul tööd ja mida rohkem tekkis mõisu seda rohkem arvasid mõisnikud et neil on õigus tööle sundida. Siis sunnismaisus ja lõpuks müüdi talupoegi maast lahus. Talurahva usund : Ka vee l13. Ja 14. Sajand teada vastuseisu kristlusele. Ristiusu juurdumist maailmapilti soodustas selle segunemine eelkristlike uskumuste ja kommetega, nt pühakutekutus. Jätkati ohverdamist, nõidumist, ennustamist jms. Kabelite ehitamine muistsetesse kultuskohtadesse. Kirikupühad sulasid kokku vanade tähtpäevadega. Gooti stiil: kunstistiil Euroopas 12. – 16. Saj, selle iseloomulikud tunnused on vertikaaljoon ja teravkaar . Tähtsaimad ehitised Kirikud, kloostrid , linnused (Tallinna Linnamüür ). Kujutav kunst . Kunst tihedalt seotud religiooni ja kirikuga . Kunstiesemeid heitliku ajaloo tõttu säilinud üsna vähe. Hermen Rode tiibaltar Niguliste kirikus.
Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Hollandisse. Transiitkaubandus. Idakaubandus: Jõukus sõltus kontrollist idakaubanduse üle. Ordu muretses, et kauplemise käigus satub Venemaale riiki sõjaliselt tugevdavat kaupa. 1539 keelati vene ja välismaa kaupmeeste vaheline otsekauplemine, seda võis teha vaid liivimaalaste vahendusel. Linna õigused: Lübecki, Riia, Saare-Lääne piiskopiõigus. Rae ülesanded: Heakord ja kaitse. Linna huvide kaitse. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Kirikud, koolid ja hoolekanne. Kohtuvõim. Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline rivaalitsemine. Mõlemad soovisid saada juhtivaks jõuks Liivimaal, kellele teine alluma peaks. Ordu soovis, et peapiiskopid ja toomhärrad oleks ordu liikmed ja alluksid ordu juhtkonnale. Peapiiskopid nägid ordut vaid sõjalise organisatsioonina ja üritasid nõuda ordudlt vasallitruudust. Danzigi konverents: Ordu inkorporeeris Riia peapiiskopkinna, piiskopkonnad vabanesid kohustusest sõja korral ordule alluda. Maapäevad: Üleliivimaaline seisuste kooskäimine, kus otsustati tähtsamaid Liivimaad puutudavaid asju. Konsensuse nõude tõttu ei jõutud tihti kokkuleppele. Pärisorjus: Pidid tegema mõisa põllul tööd ja mida rohkem tekkis mõisu seda rohkem arvasid mõisnikud et neil on õigus tööle sundida. Siis sunnismaisus ja lõpuks müüdi talupoegi maast lahus. Talurahva usund: Ka vee l13. Ja 14. Sajand teada vastuseisu kristlusele. Ristiusu juurdumist maailmapilti soodustas selle segunemine eelkristlike uskumuste ja kommetega, nt pühakutekutus. Jätkati ohverdamist, nõidumist, ennustamist jms. Kabelite ehitamine muistsetesse kultuskohtadesse. Kirikupühad sulasid kokku vanade tähtpäevadega. Gooti stiil: kunstistiil Euroopas 12. – 16. Saj, selle iseloomulikud tunnused on vertikaaljoon ja teravkaar. Tähtsaimad ehitised Kirikud, kloostrid, linnused (Tallinna Linnamüür). Kujutav kunst. Kunst tihedalt seotud religiooni ja kirikuga. Kunstiesemeid heitliku ajaloo tõttu säilinud üsna vähe. Hermen Rode tiibaltar Niguliste kirikus
. Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Hollandisse. Transiitkaubandus. Idakaubandus: Jõukus sõltus kontrollist idakaubanduse üle. Ordu muretses, et kauplemise käigus satub Venemaale riiki sõjaliselt tugevdavat kaupa. 1539 keelati vene ja välismaa kaupmeeste vaheline otsekauplemine, seda võis teha vaid liivimaalaste vahendusel. Linna õigused: Lübecki, Riia, Saare-Lääne piiskopiõigus. Rae ülesanded: Heakord ja kaitse. Linna huvide kaitse. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Kirikud, koolid ja hoolekanne. Kohtuvõim. Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline rivaalitsemine. Mõlemad soovisid saada juhtivaks jõuks Liivimaal, kellele teine alluma peaks. Ordu soovis, et peapiiskopid ja toomhärrad oleks ordu liikmed ja alluksid ordu juhtkonnale. Peapiiskopid nägid ordut vaid sõjalise organisatsioonina ja üritasid nõuda ordudlt vasallitruudust. Danzigi konverents: Ordu inkorporeeris Riia peapiiskopkinna, piiskopkonnad vabanesid kohustusest sõja korral ordule alluda. Maapäevad: Üleliivimaaline seisuste kooskäimine, kus otsustati tähtsamaid Liivimaad puutudavaid asju. Konsensuse nõude tõttu ei jõutud tihti kokkuleppele. Pärisorjus: Pidid tegema mõisa põllul tööd ja mida rohkem tekkis mõisu seda rohkem arvasid mõisnikud et neil on õigus tööle sundida. Siis sunnismaisus ja lõpuks müüdi talupoegi maast lahus. Talurahva usund: Ka vee l13. Ja 14. Sajand teada vastuseisu kristlusele. Ristiusu juurdumist maailmapilti soodustas selle segunemine eelkristlike uskumuste ja kommetega, nt pühakutekutus. Jätkati ohverdamist, nõidumist, ennustamist jms. Kabelite ehitamine muistsetesse kultuskohtadesse. Kirikupühad sulasid kokku vanade tähtpäevadega. Gooti stiil: kunstistiil Euroopas 12. – 16. Saj, selle iseloomulikud tunnused on vertikaaljoon ja teravkaar. Tähtsaimad ehitised Kirikud, kloostrid, linnused (Tallinna Linnamüür). Kujutav kunst. Kunst tihedalt seotud religiooni ja kirikuga. Kunstiesemeid heitliku ajaloo tõttu säilinud üsna vähe. Hermen Rode tiibaltar Niguliste kirikus.
Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Hollandisse. Transiitkaubandus. Idakaubandus: Jõukus sõltus kontrollist idakaubanduse üle. Ordu muretses, et kauplemise käigus satub Venemaale riiki sõjaliselt tugevdavat kaupa. 1539 keelati vene ja välismaa kaupmeeste vaheline otsekauplemine, seda võis teha vaid liivimaalaste vahendusel. Linna õigused: Lübecki, Riia, Saare-Lääne piiskopiõigus. Rae ülesanded: Heakord ja kaitse. Linna huvide kaitse. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Kirikud, koolid ja hoolekanne. Kohtuvõim. Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline rivaalitsemine. Mõlemad soovisid saada juhtivaks jõuks Liivimaal, kellele teine alluma peaks. Ordu soovis, et peapiiskopid ja toomhärrad oleks ordu liikmed ja alluksid ordu juhtkonnale. Peapiiskopid nägid ordut vaid sõjalise organisatsioonina ja üritasid nõuda ordudlt vasallitruudust. Danzigi konverents: Ordu inkorporeeris Riia peapiiskopkinna, piiskopkonnad vabanesid kohustusest sõja korral ordule alluda. Maapäevad: Üleliivimaaline seisuste kooskäimine, kus otsustati tähtsamaid Liivimaad puutudavaid asju. Konsensuse nõude tõttu ei jõutud tihti kokkuleppele. Pärisorjus: Pidid tegema mõisa põllul tööd ja mida rohkem tekkis mõisu seda rohkem arvasid mõisnikud et neil on õigus tööle sundida. Siis sunnismaisus ja lõpuks müüdi talupoegi maast lahus. Talurahva usund: Ka vee l13. Ja 14. Sajand teada vastuseisu kristlusele. Ristiusu juurdumist maailmapilti soodustas selle segunemine eelkristlike uskumuste ja kommetega, nt pühakutekutus. Jätkati ohverdamist, nõidumist, ennustamist jms. Kabelite ehitamine muistsetesse kultuskohtadesse. Kirikupühad sulasid kokku vanade tähtpäevadega. Gooti stiil: kunstistiil Euroopas 12. – 16. Saj, selle iseloomulikud tunnused on vertikaaljoon ja teravkaar. Tähtsaimad ehitised Kirikud, kloostrid, linnused (Tallinna Linnamüür). Kujutav kunst. Kunst tihedalt seotud religiooni ja kirikuga. Kunstiesemeid heitliku ajaloo tõttu säilinud üsna vähe. Hermen Rode tiibaltar Niguliste kirikus.
Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Hollandisse. Transiitkaubandus. Idakaubandus: Jõukus sõltus kontrollist idakaubanduse üle. Ordu muretses, et kauplemise käigus satub Venemaale riiki sõjaliselt tugevdavat kaupa. 1539 keelati vene ja välismaa kaupmeeste vaheline otsekauplemine, seda võis teha vaid liivimaalaste vahendusel. Linna õigused: Lübecki, Riia, Saare-Lääne piiskopiõigus. Rae ülesanded: Heakord ja kaitse. Linna huvide kaitse. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Kirikud, koolid ja hoolekanne. Kohtuvõim. Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline rivaalitsemine. Mõlemad soovisid saada juhtivaks jõuks Liivimaal, kellele teine alluma peaks. Ordu soovis, et peapiiskopid ja toomhärrad oleks ordu liikmed ja alluksid ordu juhtkonnale. Peapiiskopid nägid ordut vaid sõjalise organisatsioonina ja üritasid nõuda ordudlt vasallitruudust. Danzigi konverents: Ordu inkorporeeris Riia peapiiskopkinna, piiskopkonnad vabanesid kohustusest sõja korral ordule alluda. Maapäevad: Üleliivimaaline seisuste kooskäimine, kus otsustati tähtsamaid Liivimaad puutudavaid asju. Konsensuse nõude tõttu ei jõutud tihti kokkuleppele. Pärisorjus: Pidid tegema mõisa põllul tööd ja mida rohkem tekkis mõisu seda rohkem arvasid mõisnikud et neil on õigus tööle sundida. Siis sunnismaisus ja lõpuks müüdi talupoegi maast lahus. Talurahva usund: Ka vee l13. Ja 14. Sajand teada vastuseisu kristlusele. Ristiusu juurdumist maailmapilti soodustas selle segunemine eelkristlike uskumuste ja kommetega, nt pühakutekutus. Jätkati ohverdamist, nõidumist, ennustamist jms. Kabelite ehitamine muistsetesse kultuskohtadesse. Kirikupühad sulasid kokku vanade tähtpäevadega. Gooti stiil: kunstistiil Euroopas 12. – 16. Saj, selle iseloomulikud tunnused on vertikaaljoon ja teravkaar. Tähtsaimad ehitised Kirikud, kloostrid, linnused (Tallinna Linnamüür). Kujutav kunst. Kunst tihedalt seotud religiooni ja kirikuga. Kunstiesemeid heitliku ajaloo tõttu säilinud üsna vähe. Hermen Rode tiibaltar Niguliste kirikus.
Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Hollandisse. Transiitkaubandus. Idakaubandus: Jõukus sõltus kontrollist idakaubanduse üle. Ordu muretses, et kauplemise käigus satub Venemaale riiki sõjaliselt tugevdavat kaupa. 1539 keelati vene ja välismaa kaupmeeste vaheline otsekauplemine, seda võis teha vaid liivimaalaste vahendusel. Linna õigused: Lübecki, Riia, Saare-Lääne piiskopiõigus. Rae ülesanded: Heakord ja kaitse. Linna huvide kaitse. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Kirikud, koolid ja hoolekanne. Kohtuvõim. Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline rivaalitsemine. Mõlemad soovisid saada juhtivaks jõuks Liivimaal, kellele teine alluma peaks. Ordu soovis, et peapiiskopid ja toomhärrad oleks ordu liikmed ja alluksid ordu juhtkonnale. Peapiiskopid nägid ordut vaid sõjalise organisatsioonina ja üritasid nõuda ordudlt vasallitruudust. Danzigi konverents: Ordu inkorporeeris Riia peapiiskopkinna, piiskopkonnad vabanesid kohustusest sõja korral ordule alluda. Maapäevad: Üleliivimaaline seisuste kooskäimine, kus otsustati tähtsamaid Liivimaad puutudavaid asju. Konsensuse nõude tõttu ei jõutud tihti kokkuleppele. Pärisorjus: Pidid tegema mõisa põllul tööd ja mida rohkem tekkis mõisu seda rohkem arvasid mõisnikud et neil on õigus tööle sundida. Siis sunnismaisus ja lõpuks müüdi talupoegi maast lahus. Talurahva usund: Ka vee l13. Ja 14. Sajand teada vastuseisu kristlusele. Ristiusu juurdumist maailmapilti soodustas selle segunemine eelkristlike uskumuste ja kommetega, nt pühakutekutus. Jätkati ohverdamist, nõidumist, ennustamist jms. Kabelite ehitamine muistsetesse kultuskohtadesse. Kirikupühad sulasid kokku vanade tähtpäevadega. Gooti stiil: kunstistiil Euroopas 12. – 16. Saj, selle iseloomulikud tunnused on vertikaaljoon ja teravkaar. Tähtsaimad ehitised Kirikud, kloostrid, linnused (Tallinna Linnamüür). Kujutav kunst. Kunst tihedalt seotud religiooni ja kirikuga. Kunstiesemeid heitliku ajaloo tõttu säilinud üsna vähe. Hermen Rode tiibaltar Niguliste kirikus.
Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Hollandisse. Transiitkaubandus. Idakaubandus: Jõukus sõltus kontrollist idakaubanduse üle. Ordu muretses, et kauplemise käigus satub Venemaale riiki sõjaliselt tugevdavat kaupa. 1539 keelati vene ja välismaa kaupmeeste vaheline otsekauplemine, seda võis teha vaid liivimaalaste vahendusel. Linna õigused: Lübecki, Riia, Saare-Lääne piiskopiõigus. Rae ülesanded: Heakord ja kaitse. Linna huvide kaitse. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Kirikud, koolid ja hoolekanne. Kohtuvõim. Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline rivaalitsemine. Mõlemad soovisid saada juhtivaks jõuks Liivimaal, kellele teine alluma peaks. Ordu soovis, et peapiiskopid ja toomhärrad oleks ordu liikmed ja alluksid ordu juhtkonnale. Peapiiskopid nägid ordut vaid sõjalise organisatsioonina ja üritasid nõuda ordudlt vasallitruudust. Danzigi konverents: Ordu inkorporeeris Riia peapiiskopkinna, piiskopkonnad vabanesid kohustusest sõja korral ordule alluda. Maapäevad: Üleliivimaaline seisuste kooskäimine, kus otsustati tähtsamaid Liivimaad puutudavaid asju. Konsensuse nõude tõttu ei jõutud tihti kokkuleppele. Pärisorjus: Pidid tegema mõisa põllul tööd ja mida rohkem tekkis mõisu seda rohkem arvasid mõisnikud et neil on õigus tööle sundida. Siis sunnismaisus ja lõpuks müüdi talupoegi maast lahus. Talurahva usund: Ka vee l13. Ja 14. Sajand teada vastuseisu kristlusele. Ristiusu juurdumist maailmapilti soodustas selle segunemine eelkristlike uskumuste ja kommetega, nt pühakutekutus. Jätkati ohverdamist, nõidumist, ennustamist jms. Kabelite ehitamine muistsetesse kultuskohtadesse. Kirikupühad sulasid kokku vanade tähtpäevadega. Gooti stiil: kunstistiil Euroopas 12. – 16. Saj, selle iseloomulikud tunnused on vertikaaljoon ja teravkaar. Tähtsaimad ehitised Kirikud, kloostrid, linnused (Tallinna Linnamüür). Kujutav kunst. Kunst tihedalt seotud religiooni ja kirikuga. Kunstiesemeid heitliku ajaloo tõttu säilinud üsna vähe. Hermen Rode tiibaltar Niguliste kirikus.
Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Hollandisse. Transiitkaubandus. Idakaubandus: Jõukus sõltus kontrollist idakaubanduse üle. Ordu muretses, et kauplemise käigus satub Venemaale riiki sõjaliselt tugevdavat kaupa. 1539 keelati vene ja välismaa kaupmeeste vaheline otsekauplemine, seda võis teha vaid liivimaalaste vahendusel. Linna õigused: Lübecki, Riia, Saare-Lääne piiskopiõigus. Rae ülesanded: Heakord ja kaitse. Linna huvide kaitse. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Kirikud, koolid ja hoolekanne. Kohtuvõim. Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline rivaalitsemine. Mõlemad soovisid saada juhtivaks jõuks Liivimaal, kellele teine alluma peaks. Ordu soovis, et peapiiskopid ja toomhärrad oleks ordu liikmed ja alluksid ordu juhtkonnale. Peapiiskopid nägid ordut vaid sõjalise organisatsioonina ja üritasid nõuda ordudlt vasallitruudust. Danzigi konverents: Ordu inkorporeeris Riia peapiiskopkinna, piiskopkonnad vabanesid kohustusest sõja korral ordule alluda. Maapäevad: Üleliivimaaline seisuste kooskäimine, kus otsustati tähtsamaid Liivimaad puutudavaid asju. Konsensuse nõude tõttu ei jõutud tihti kokkuleppele. Pärisorjus: Pidid tegema mõisa põllul tööd ja mida rohkem tekkis mõisu seda rohkem arvasid mõisnikud et neil on õigus tööle sundida. Siis sunnismaisus ja lõpuks müüdi talupoegi maast lahus. Talurahva usund: Ka vee l13. Ja 14. Sajand teada vastuseisu kristlusele. Ristiusu juurdumist maailmapilti soodustas selle segunemine eelkristlike uskumuste ja kommetega, nt pühakutekutus. Jätkati ohverdamist, nõidumist, ennustamist jms. Kabelite ehitamine muistsetesse kultuskohtadesse. Kirikupühad sulasid kokku vanade tähtpäevadega. Gooti stiil: kunstistiil Euroopas 12. – 16. Saj, selle iseloomulikud tunnused on vertikaaljoon ja teravkaar. Tähtsaimad ehitised Kirikud, kloostrid, linnused (Tallinna Linnamüür). Kujutav kunst. Kunst tihedalt seotud religiooni ja kirikuga. Kunstiesemeid heitliku ajaloo tõttu säilinud üsna vähe. Hermen Rode tiibaltar Niguliste kirikus.
Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Hollandisse. Transiitkaubandus. Idakaubandus: Jõukus sõltus kontrollist idakaubanduse üle. Ordu muretses, et kauplemise käigus satub Venemaale riiki sõjaliselt tugevdavat kaupa. 1539 keelati vene ja välismaa kaupmeeste vaheline otsekauplemine, seda võis teha vaid liivimaalaste vahendusel. Linna õigused: Lübecki, Riia, Saare-Lääne piiskopiõigus. Rae ülesanded: Heakord ja kaitse. Linna huvide kaitse. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Kirikud, koolid ja hoolekanne. Kohtuvõim. Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline rivaalitsemine. Mõlemad soovisid saada juhtivaks jõuks Liivimaal, kellele teine alluma peaks. Ordu soovis, et peapiiskopid ja toomhärrad oleks ordu liikmed ja alluksid ordu juhtkonnale. Peapiiskopid nägid ordut vaid sõjalise organisatsioonina ja üritasid nõuda ordudlt vasallitruudust. Danzigi konverents: Ordu inkorporeeris Riia peapiiskopkinna, piiskopkonnad vabanesid kohustusest sõja korral ordule alluda. Maapäevad: Üleliivimaaline seisuste kooskäimine, kus otsustati tähtsamaid Liivimaad puutudavaid asju. Konsensuse nõude tõttu ei jõutud tihti kokkuleppele. Pärisorjus: Pidid tegema mõisa põllul tööd ja mida rohkem tekkis mõisu seda rohkem arvasid mõisnikud et neil on õigus tööle sundida. Siis sunnismaisus ja lõpuks müüdi talupoegi maast lahus. Talurahva usund: Ka vee l13. Ja 14. Sajand teada vastuseisu kristlusele. Ristiusu juurdumist maailmapilti soodustas selle segunemine eelkristlike uskumuste ja kommetega, nt pühakutekutus. Jätkati ohverdamist, nõidumist, ennustamist jms. Kabelite ehitamine muistsetesse kultuskohtadesse. Kirikupühad sulasid kokku vanade tähtpäevadega. Gooti stiil: kunstistiil Euroopas 12. – 16. Saj, selle iseloomulikud tunnused on vertikaaljoon ja teravkaar. Tähtsaimad ehitised Kirikud, kloostrid, linnused (Tallinna Linnamüür). Kujutav kunst. Kunst tihedalt seotud religiooni ja kirikuga. Kunstiesemeid heitliku ajaloo tõttu säilinud üsna vähe. Hermen Rode tiibaltar Niguliste kirikus.
Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Hollandisse. Transiitkaubandus. Idakaubandus: Jõukus sõltus kontrollist idakaubanduse üle. Ordu muretses, et kauplemise käigus satub Venemaale riiki sõjaliselt tugevdavat kaupa. 1539 keelati vene ja välismaa kaupmeeste vaheline otsekauplemine, seda võis teha vaid liivimaalaste vahendusel. Linna õigused: Lübecki, Riia, Saare-Lääne piiskopiõigus. Rae ülesanded: Heakord ja kaitse. Linna huvide kaitse. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Kirikud, koolid ja hoolekanne. Kohtuvõim. Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline rivaalitsemine. Mõlemad soovisid saada juhtivaks jõuks Liivimaal, kellele teine alluma peaks. Ordu soovis, et peapiiskopid ja toomhärrad oleks ordu liikmed ja alluksid ordu juhtkonnale. Peapiiskopid nägid ordut vaid sõjalise organisatsioonina ja üritasid nõuda ordudlt vasallitruudust. Danzigi konverents: Ordu inkorporeeris Riia peapiiskopkinna, piiskopkonnad vabanesid kohustusest sõja korral ordule alluda. Maapäevad: Üleliivimaaline seisuste kooskäimine, kus otsustati tähtsamaid Liivimaad puutudavaid asju. Konsensuse nõude tõttu ei jõutud tihti kokkuleppele. Pärisorjus: Pidid tegema mõisa põllul tööd ja mida rohkem tekkis mõisu seda rohkem arvasid mõisnikud et neil on õigus tööle sundida. Siis sunnismaisus ja lõpuks müüdi talupoegi maast lahus. Talurahva usund: Ka vee l13. Ja 14. Sajand teada vastuseisu kristlusele. Ristiusu juurdumist maailmapilti soodustas selle segunemine eelkristlike uskumuste ja kommetega, nt pühakutekutus. Jätkati ohverdamist, nõidumist, ennustamist jms. Kabelite ehitamine muistsetesse kultuskohtadesse. Kirikupühad sulasid kokku vanade tähtpäevadega. Gooti stiil: kunstistiil Euroopas 12. – 16. Saj, selle iseloomulikud tunnused on vertikaaljoon ja teravkaar. Tähtsaimad ehitised Kirikud, kloostrid, linnused (Tallinna Linnamüür). Kujutav kunst. Kunst tihedalt seotud religiooni ja kirikuga. Kunstiesemeid heitliku ajaloo tõttu säilinud üsna vähe. Hermen Rode tiibaltar Niguliste kirikus.
Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Hollandisse. Transiitkaubandus. Idakaubandus: Jõukus sõltus kontrollist idakaubanduse üle. Ordu muretses, et kauplemise käigus satub Venemaale riiki sõjaliselt tugevdavat kaupa. 1539 keelati vene ja välismaa kaupmeeste vaheline otsekauplemine, seda võis teha vaid liivimaalaste vahendusel. Linna õigused: Lübecki, Riia, Saare-Lääne piiskopiõigus. Rae ülesanded: Heakord ja kaitse. Linna huvide kaitse. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Kirikud, koolid ja hoolekanne. Kohtuvõim. Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline rivaalitsemine. Mõlemad soovisid saada juhtivaks jõuks Liivimaal, kellele teine alluma peaks. Ordu soovis, et peapiiskopid ja toomhärrad oleks ordu liikmed ja alluksid ordu juhtkonnale. Peapiiskopid nägid ordut vaid sõjalise organisatsioonina ja üritasid nõuda ordudlt vasallitruudust. Danzigi konverents: Ordu inkorporeeris Riia peapiiskopkinna, piiskopkonnad vabanesid kohustusest sõja korral ordule alluda. Maapäevad: Üleliivimaaline seisuste kooskäimine, kus otsustati tähtsamaid Liivimaad puutudavaid asju. Konsensuse nõude tõttu ei jõutud tihti kokkuleppele. Pärisorjus: Pidid tegema mõisa põllul tööd ja mida rohkem tekkis mõisu seda rohkem arvasid mõisnikud et neil on õigus tööle sundida. Siis sunnismaisus ja lõpuks müüdi talupoegi maast lahus. Talurahva usund: Ka vee l13. Ja 14. Sajand teada vastuseisu kristlusele. Ristiusu juurdumist maailmapilti soodustas selle segunemine eelkristlike uskumuste ja kommetega, nt pühakutekutus. Jätkati ohverdamist, nõidumist, ennustamist jms. Kabelite ehitamine muistsetesse kultuskohtadesse. Kirikupühad sulasid kokku vanade tähtpäevadega. Gooti stiil: kunstistiil Euroopas 12. – 16. Saj, selle iseloomulikud tunnused on vertikaaljoon ja teravkaar. Tähtsaimad ehitised Kirikud, kloostrid, linnused (Tallinna Linnamüür). Kujutav kunst. Kunst tihedalt seotud religiooni ja kirikuga. Kunstiesemeid heitliku ajaloo tõttu säilinud üsna vähe. Hermen Rode tiibaltar Niguliste kirikus.
Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Hollandisse. Transiitkaubandus. Idakaubandus: Jõukus sõltus kontrollist idakaubanduse üle. Ordu muretses, et kauplemise käigus satub Venemaale riiki sõjaliselt tugevdavat kaupa. 1539 keelati vene ja välismaa kaupmeeste vaheline otsekauplemine, seda võis teha vaid liivimaalaste vahendusel. Linna õigused: Lübecki, Riia, Saare-Lääne piiskopiõigus. Rae ülesanded: Heakord ja kaitse. Linna huvide kaitse. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Kirikud, koolid ja hoolekanne. Kohtuvõim. Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline rivaalitsemine. Mõlemad soovisid saada juhtivaks jõuks Liivimaal, kellele teine alluma peaks. Ordu soovis, et peapiiskopid ja toomhärrad oleks ordu liikmed ja alluksid ordu juhtkonnale. Peapiiskopid nägid ordut vaid sõjalise organisatsioonina ja üritasid nõuda ordudlt vasallitruudust. Danzigi konverents: Ordu inkorporeeris Riia peapiiskopkinna, piiskopkonnad vabanesid kohustusest sõja korral ordule alluda. Maapäevad: Üleliivimaaline seisuste kooskäimine, kus otsustati tähtsamaid Liivimaad puutudavaid asju. Konsensuse nõude tõttu ei jõutud tihti kokkuleppele. Pärisorjus: Pidid tegema mõisa põllul tööd ja mida rohkem tekkis mõisu seda rohkem arvasid mõisnikud et neil on õigus tööle sundida. Siis sunnismaisus ja lõpuks müüdi talupoegi maast lahus. Talurahva usund: Ka vee l13. Ja 14. Sajand teada vastuseisu kristlusele. Ristiusu juurdumist maailmapilti soodustas selle segunemine eelkristlike uskumuste ja kommetega, nt pühakutekutus. Jätkati ohverdamist, nõidumist, ennustamist jms. Kabelite ehitamine muistsetesse kultuskohtadesse. Kirikupühad sulasid kokku vanade tähtpäevadega. Gooti stiil: kunstistiil Euroopas 12. – 16. Saj, selle iseloomulikud tunnused on vertikaaljoon ja teravkaar. Tähtsaimad ehitised Kirikud, kloostrid, linnused (Tallinna Linnamüür). Kujutav kunst. Kunst tihedalt seotud religiooni ja kirikuga. Kunstiesemeid heitliku ajaloo tõttu säilinud üsna vähe. Hermen Rode tiibaltar Niguliste kirikus.