Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kloostrid keskajal (0)

1 Hindamata
Punktid
Kloostrid keskajal #1
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MaAnNnNiI Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
odt

Kloostrid Tallinnas

KLOOSTRID ÜLDAJALUGU 4. sajandi keskpaiku rajas Püha Basil, Cesaria piiskop esimesed kloostrid. U 540 rajas Püha Benedictus Mont Cassini kloostri Napoli lähedal ja pani kirja reeglistiku, mis sai lääne kloostrielu aluseks. Kindel Ida kloostri plaan tekkis 5. sajandil Süürias Püha Simeoni kloostri eeskujul. 9. sajandil fikseeris Lääne kloostri ehitusplaani Püha Galle´i klooster Shveitsis. Ainult kartusiaanid (Chartreux) tegid oma muudatusi, kuna Püha Bruno tahtis luua kõrbesse eremiitidele eritingimused eraldi kongidega, kust väljuti vaid teenistuse ajaks.

Kunstiajalugu
thumbnail
19
doc

Pirita kloostri minevik ja tänapäev

.................................................................................. 4 1. Püha Birgitta .......................................................................................................................... 6 1.1. Elulugu ja ordu asutamine................................................................................................6 1.2. Ordude levik.....................................................................................................................7 2. Kloostrid keskajal................................................................................................................... 8 2.1. Kloostrite tähtsus keskaegses ühiskonnas........................................................................8 2.2. Elukorraldus kloostris keskajal........................................................................................ 8 2.3. Ametid keskaja kloostris :......................................................................................

Ajalugu
thumbnail
9
docx

Keskaeg Eestis

1937. aastani vanim Tallinna vabatahtliku tuletõrje üksus ­ mustpeade komando. 8) Liivimaal püüti kohaneda reformatsioonijärgse usulõhega ning lisaks muutusid maaisandate seas üha ilmsemaks uusaegsele territoriaalvõimule omased tunnused, nagu bürokraatliku võimuaparaadi kujunemine, valitseja võimu kasv ja tema isiku rõhutamine. Viimased kaks põhjustasid vastuolusid seisustega, mis olid eriti ilmsed 1520.­30. aastatel. #"Linnaõhk teeb vabaks" oli keskajal põhimõte, et kui maalt linna põgenenud sunnismaine talupoeg suutis ennast linnas 1 aasta ja 1 päeva peita, siis polnud mõisnikul enam õigust talupoega maale tagasi tuua. Linnakodanikele olid maalt tulnud talupojad vajalikud, sest nad tahtsid odavat tööjõudu, ega andnud seetõttu põgenikke meelsasti välja. 9) Keskaegne linn algas eeslinnast. Linna südame ümber oli all-linn, seda ümbritsesid eeslinnad, Keskaeg mis sulasid kokku linnalähedaste küladega

Ajalugu
thumbnail
20
pptx

Keskaegsed kloostrid hariduse andjana. Dominiiklased.

Keskaegsed kloostrid hariduse andjana. Dominiiklased. Koostajad: Kerli Karuks, Eret Niinemets  Varakeskajal olid kloostrid hariduskeskused ja peamised kirjaoskajad olid vaimulikud  hariduse eesmärgiks oli õpetada hirmu tundma Jumala ees  Kloostrite juures suured kirikud  Kloostrid asusid linnades  kloostrikool tegeles tulevaste vaimulike ettevalmistamisega Dominiiklased  Esimesed dominiiklased tulid siia õige varakult koos Taani kuninga väega  Tallinnasse asusid dominiiklased 1229, Tartusse 1300, mõnevõrra hiljem ka Narva  Oskasid hästi eesti keelt, olid seetõttu maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed  Tegelesid hariduse andmisega  Nõudsid munkadelt eesti (kohaliku) keele oskamist

Ajalugu
thumbnail
6
rtf

keskaeg: Mungaordud Eestis

Kloostrid ehitasid nad tavaliselt linna rahvarohketesse piirkondadesse,et rahvaga tihedalt suhelda. Dominikaanlased tegelesid kõikjal misjoniga, seega on arusaadav, et nende ordu oli üks esimesi, mis alustas tegevust ka Eestis. Nende jõudmist Liivimaale vaid kümmekond aastat pärast ordu teket võib pidada Modena Wilhelmi tegevuse tulemuseks. Wilhelm oli ise kohtunud Püha Dominicusega ning paistis silma eriti agara ordu toetajana. Nii Tallinna kui ka Riia dominiiklaste kloostrid rajati 1220. aastate lõpul ­ 1230. aastate algul just tema algatusel. Kuigi need esialgsed kloostrid ei jäänud püsima, ei loobunud ordu keerulistest poliitilistest oludest hoolimata misjonitegevusest Liivimaal ning alates 13. sajandi keskpaigast tegutsesid Tallinna ja Riia dominiiklaste kloostrid juba järjepidevalt. 1300. aasta paiku jõudsid dominiiklased kloostri rajamiseni ka Tartus.. Dominiiklased tundsid hästi eesti keelt ning olid seetõttu maarahva ja

Ajalugu
thumbnail
12
docx

Kirikute ja kloostrite teke ning tegevus keskaegses Eestis

Kirikute ja kloostrite teke ning tegevus keskaegsel Eesti- ja Liivimaal Kirikud Maahärrad ja nende vasallid asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Tehtu juures säilis provintsluse, ääreala maik, seda ka paljukiidetud Eesti gootika puhul. Kogu kultuurielu tähtsam kujundaja oli katololiiklik ristiusk, mis 13. sajandil elas üle tervendusprotsessi. Franciscus lõi kerjusmunkluse, tema ordu sanktrioneeriti Innocetius III poolt Ümera lahinguga samal aastal (1210). Ordu rajaja kuulutati pärast surma pühakuks. Franciscuse õpetus tähendas loobumist maisest varast, piiritut ja omakasupüüdmatut armastust Jumala, looduse ja inimese vastu

Kultuuriajalugu
thumbnail
18
pptx

Elu nunnakloostris

läbi tegema umbes pool aastat kestva katseaja, mille vältel võis uustulnuk ehk nooviits loobuda oma kavatsustest ja tagasi pöörduda ilmalikku ellu. Nunnad kloostris • Kloostrites elatakse kindlate seaduste järgi ülema abti juhatusel. • Nunnadelt nõuti täielikku kuulekust kloostrit juhtivale abtile või abtissile. Hügieen • Kloostrites ei pööratud kuigi palju tähelepanu hügieenile, mistõttu ei olnud klooster puhas paik. Ordud nunnakloostris • Ordud - keskajal olid mungad ja nunnad koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendusesse – vaimulikesse ordudesse. Tavaliselt on vaimulik ordu saanud nime oma rajaja järgi või selle paiga järgi, kuhu asutati ordu esimene klooster. Ordud pakkusid äraelamisvõimalust väga paljudele inimestele. Kloostrimüüride vahel leidis eluaseme müstika, askeesiga liituv harras palvetamine ja meditatsioon, mille kaudu püüti saavutada osadust Jumalaga. Müstikud nägid

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Tallinna Püha Miikaeli klooster

(1999). Building archaeology investigations in the Cistercians St.Michael's Nunnery in Tallinn. ­ Rmt: Arheoloogilised välitööd Eestis 1998. Tamla, Ü. Tallinn: Muinsuskaitseinspektsioon, 73- 87. 4. Tamm, J., Toos, G., Kalman, J., Mäll, J. (1997). The construction- archaeological investigations in the Cistercian St.Michael's Convent in Tallinn. ­ Rmt: Arheoloogilised välitööd Eestis 1998. Tamla, Ü. Tallinn: Muinsuskaitseinspektsioon, 130- 142 5. Tamm, J. (2002). Eesti keskaegsed kloostrid. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 6. Tamm, J. (2009). Tallinna Püha Miikaeli klooster: ehitus- ja uurimislugu. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 9

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun