Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KESKAEG (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks võib nimetada Karl Martelli aega Euroopa ajaloos murranguliseks?
  • Mille poolest erinesid mungaordu liikmed rüütliordu liikmetest?
  • Keskaja rüütliordusid ja mungaordusid?
  • Miks tekkis pärisorjus?
  • Millised olid talupoja koormised isanda ees?
  • Mil viisil levis ristiusk keskajal ja milliseid ülesandeid kirik täitis keskajal?
  • Millal ja kuidas tekkis Kirikuriik?
  • Millest oli tingitud paavstivõimu langus varakeskajal?
  • Millised muutused kaasnesid ristiusu kirikus aastal 1054?
  • Miks puhkes tüli paavstivõimu ja valitsejate vahel kõrgkeskajal?
  • Millega oli seotud suur skisma 1378-1417 ja kuidas see lahenes?
KESKAEG
1.Keskaja perioodid koos sajanditega, algus, lõpp, üks tunnus vähemalt!
varakeskaeg 476-XI saj(suur rahvasteränne), kõrgkeskaeg XI-XIII saj (kõrge elanikkonna kasv), hiliskeskaeg XIV-XV saj (üleminek rahamajandusele), Varauuseg XVI(Kolumbus avastas Ameerika.)
2.Keskaja seisused ja nende ülesanded
Kuningas -> suurfeodaalid (hertsog, krahv ), ->keskmised feodaalid (parun), ->väikefeodaalid(rüütel)
3.Millest oli tingitud feodaalkorra kujunemine, selgita mõistet
Karl Martelli sõjaväereformist, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele
4.Miks võib nimetada Karl Martelli aega Euroopa ajaloos murranguliseks?
Tänu tema sõjaväe reformile pandi alus feodaalkorrale.
5.Selgita, mida tähendas põhimõte „minu vasalli vasall ei ole minu vasall“
see tähendas seda et nt kuningal ei olnud võimu tema vasalli vasallide üle.
6.Millised olid senjööri ja vasalli vastastikused kohustused
vasall senjöör
annab sõjalist abi senjöörile eeskostet vasallile
rahalist abi kaitset kohtus
nõu ülalpidamist
7.Mõisted: naturaalmajandus , feodaalkord, feodaal , feood , aadel
Naturaalmajandus-rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel.
`Feodaalkord-ühiskonnakorraldus, kus feodaalide maal, harivad põldu talupojad jne
Feood-maatükk
Feodaal-maaomanik
Aadel-suursuguste sõjameeste seisus.
8.Mille poolest erinesid mungaordu liikmed rüütliordu liikmetest?
Mungaordu liikme olid nii mungad kui ka rüütlid.
9.Nimeta keskaja rüütliordusid ja mungaordusid?
Rüütliordud--> Saksa ordu, mõõgavendade ordu, templiordu
Mungaordud--> Benediktlased , dominiiklased, tsisterlased , frantsiklased
10.Miks tekkis pärisorjus? Selgita mõistet.
Pärisorjus-talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust kus talupoeg kuulus isandale koos maaga.
Euroopas tekkis pärisorjus varakeskajal peale orjandusliku korra üleminekut feodalismile
11.Millised olid talupoja koormised isanda ees?
Pidi andma peaaegu pool enda saagist isandale
Kohustus teha mõisapõllul tööd
12Miks kasvas katoliku kirik tähtsus Rooma impeeriumi langedes?
Katolikus kirikus nähti ühendavat jõudu.
13.Mil viisil levis ristiusk keskajal ja milliseid ülesandeid kirik täitis keskajal?
Misjonäridega-nad levitasid ristiusku ja pöörasid inimesi kristlasteks.
Pealesurmine-risitsõjad 11-13 saj.
Teostas kirikukümnist.
Tegi usupuhastust.
14.Millal ja kuidas tekkis Kirikuriik ?
766 pKr- Itaalia aladel, kui Pippin Lühike aitas paavstil vabaneda langobardidest.
15.Millest oli tingitud paavstivõimu langus varakeskajal?
Valistsejad läänistasid kiriku maid ja seadsid oma vasalle kõrgetele kiriklikele ametikohtadele, kes aga ei olnud huvitatud kiriku usuasjadest.
16.Millised muutused kaasnesid ristiusu kirikus aastal 1054 ? Iseloomusta ida- ja läänekirikut.
Kirikulõhe. Kirik jagunes kaheks: Katoliku kirik ja Õigeusu kirik.
Katoliku kirik: kõrgeim võim rooma paavst , vaimulik ei tohi astuda abiellu, püha vaim lähtub nii isast kui pojast.
Õigeusu kirik: Kõrgeim võim konstantinoopoli patriarhil, preestrite abielu on tavapärane, püha vaim lähtub jumalast kui ka isast.
17.Miks puhkes tüli paavstivõimu ja valitsejate vahel kõrgkeskajal?
Kirik arvas , et keiser saab võimu jumalalt ainult paavsti vahendusel, keiser sellega ei lepi.
18.Mõisted: inkvisitsioon , ketser , Avignoni vangipõlv
Inkvisitsioon- kohus ketserite väljaselgitamiseks.
Ketser- paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane.
Avignoni vangipõlv- 1378- vaenutsevad kardinalid valisid kaks paavsti: üks Rooma, teine Avignoni, kumbki ei tunnustanud teineteist.
19.Millega oli seotud suur skisma 1378-1417 ja kuidas see lahenes?
Katoliikluse lõhenemine kaheks ja lõpuks kolmeks kirikuks, millel kõigil oli oma paavst.
See oli seotud katoliikluse lõhenemisega, algul kaheks ja hiljem kolmeks, millel kõigil oli oma paavst.
KESKAEG #1 KESKAEG #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Reinart Loidap Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keskaja kordamine
4
docx

Keskaja kordamine

KESKAEG X klass Keskaja dateering ja 3 perioodi-lääne-rooma riigi algus476a.pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feodaalidele maid ja tiitleid;kuni

Ajalugu
Euroopa kesk- ja varauusaeg
13
odt

Euroopa kesk- ja varauusaeg

Euroopa kesk- ja varauusaeg Keskaja alguseks peetakse tavaliselt Ida-Rooma kokkuvarisemist aastal 476, mil germaanlased vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhted Rooma põlise elanikkonnaga

Ajalugu
Euroopa poliitiline kaart keskajal-linnad-kultuur
20
doc

Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värstiriigid (suurim Kiievi) mongolit

Ajalugu
Keskaja algus ja lõpp-Periodiseering
9
doc

Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

hakkab kujunema diplomaatia. Keskaeg ­ ei olnud kasutusel keskajal. Esimest korda kasutavad seda humanistid 15 saj. Humanistid huvitusid antiikkultuurist, püüdsid ajalugu etappidesse jagada. Keskaeg on ainult Euroopa kontekstis. Keskajal kujuneb tänapäevane Euroopa. Muiste vabadusvõitlus (Eestis) lõppes 13 saj (1227) ­ tõi eestisse võõra korra, ristirüütlite võimu, Liivi orduriik (laguneb 16 saj ­ Liivi sõda ­ Eestis lõpeb keskaeg). Eesti keskaeg jääb hiliskeskaega. Keskaja ruumiline piiritlemine ­ 1. katoliiklus religioonina 2. ühiskondlik korraldus ­ feodalism (keskaeg ehk feodaaltsivilisatsioon) Feodalism ­ kuningad vajasid selleks et võidelda välisvaenlastega tugevat sõjaväge. Sõjaväeteenistuse eest jagati maad, millega tuli endale varustuse jms ostmiseks raha teenida. Maa mida jagati ­ lään. Feodalismiga polnud kokkupuudet vaimulikel ja linnakodanikel

Ajalugu
ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA
14
docx

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

13.s  Paavstivõimu hiilgeaeg Innocentius III ajal (1198 – 1216). aj  Inkvisitsioonikohtu loomine võitlemaks ketserluse ja nõidumise vastu.  Mõõgavendade ordu loomine (tegutses 1202 – 1236).  Frantsisklaste ja dominiiklaste kerjusmungaordude loomine.  Ristisõda Prantsusmaal ketserliku katarite liikumise mahasurumiseks. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 2  Mongolite sissetung Kesk-Aasiasse, Lähis-Itta ja Vene vürstiriikidesse.  Pariisi ülikoolis tegutses teoloogiaprofessorina skolastik Aquino Thomas (1225 – 1274).  1291.a. – moslemid vallutasid Akra - viimase ristisõdijate tugipunkti Lähis-Idas. 14

Ajalugu
AJALUGU - konspekt ja isikud
4
odt

AJALUGU - konspekt ja isikud

ning ilukirjandust, ning antiikkirjandust.Ümberkirjutamistööd tegid mungad -skriptooriumis.Kloostrielanike toidu ja riietuse erinevused sõltusid samuti ordust.Tavaliselt oli munkadel ja nunnadel üks või kaks õhemat riiet suveks ja üks või kaks paksemat rüüd talveks.Ordureeglist olenemata magati kas üksikongis või ühises magamisruumis- dormitooriumis. 13.Suhtumine sõjapidamisse kõrgkeskajal. Rekonkista käik ja tulemused -Kahtlemata oli keskaeg sõdaderohke ajajärk ja lahinguid peeti palju,aga nendes osalenud rüütlite ja ka langenute arv jäi enamasti väikeseks. Keskajal muutusid relvad ja nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni.Sõdimine,turniirid ja jaht olid suure osa ülemkihi- feodaalide peamine tegevus ning meelelahutus.Sellepärast pöörati relvadele eriti suurt tähelepanu. Rekonkista- Bürenee ps. tagasi vallutamine araablastelt.Muutus suhtumine sõtta.Majanduslikkudel eesmärkidel mõistis kirik sõjapidamise hukka

Ajalugu
Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega
4
doc

Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega?

KESKAJA MÕISTE 1. Kust pärineb keskaja mõiste? Millist hinnangut see algselt kandis? Kuidas hinnatakse keskaega tänapäeval? Valgustusajal tähistati sellega antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Selle all mõisteti ,,pimedat" aega antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna. ALGUS LÕPP *viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma *Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku keisririigi likvideerimine hävingut *Rooma riigi kaheks jagamine *Ameerika

Ajalugu
Antiikaja kordamisküsimused
4
docx

Antiikaja kordamisküsimused

1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, mis sündmustega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. 476 algas Lääne-Rooma riigi lagunemisega ja lõppes umbes 1500, kui 1) avastati Ameerika ja hakkasid toimuma maadeavastamised; 2) protestantlik reformatsioon kui hakkas murenema Rooma kiriku võim Lääne-Euroopas; 3) Bütsantsi riigi kokkuvarisemine, kui hävis viimane jäänuk antiiksest Rooma keisririigist. Varakeskajal (u 475-1000) toimus germaanlaste riigid. Kujunes välja uus võimukorraldus ­ feodaalkord. Kõrgkeskajal (u 1000-1300) taastub Lääne-Euroopas linnaelu ning algab uuesti rahvaarvu kasvamine. Areneb põllumajandus, kaubandus ning käsitöö. Arenesid ülikoolid, gildid ja tsunftid. Seni segadustes virelenud Lääne-Euroopa muutub oluliselt tugevamaks ja võimsamaks. Hiliskeskajal (u 1300-1500) tekkisid eeldused varauusajale üleminekuks ­ hakati üha enam kasutama püssirohtu, arenesid tugeva keskvõimuga riigid, arenes majandus ja toimu

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun