Vana-Liivimaa (0)

Ajalugu. 1) L��nemaa anti Riia piiskopile, mis pani aluse Saare-L��ne piiskopkonnale. �lej��nud h�ivatud alad v�ttis ordu endale. 2) a)Balduni katse paavsti �lemv�im taastada. Mis ei �nnestund. Leedulased koos semgalitega nad Saue lahingus h�vitasid. b)Ta oli roomast saadetud esindaja, kes pidi paavsi �lev�imu taastama, aga lahkus ilma midagi muutmata. Modena Wilheim tuli Baltimaile korda looma. c) Mille j�rgi sai Taani ordult tagasi Harju- ja Virumaa ( neist moodustati nn. Eestimaa hertsogkond, mille hertsogiks oli Taani Kuningas). J�rva j�i ordule m��ndusega, et sinna �htki kindlusti ei ehitata. 3) a) Saarlasid j�tkasid vastupanu mituk�mmend aastat. Need l� ppes iga kord mitte tingimusteta allaandmise, vaid lepinguga. 1236 .nda aasta vastuhaku j�rel oli saaremaa mitu aastat j�lle vaba, sest uus alistumisleping s�lmiti alles 1241.ndal aastal. Saarlased ristiti ja n�ustusid maksu maksma. b) J��lahingus v� itis Vene v�ed, Aleksander Nevski juhtimisel. Nevski vallutas ajutiselt Tartu linna (leedulaste lepingu alusel). 1268ndal aastal tungis Virumaale suur Vene v�gi. c)1260ndal aastal sai Ordu Durme lahingus leedulastelt raskelt l��a, kuid suutis sellegipooelst aasta hiljem karistada saarlasi ja heita 1267. aastal alla kurelased. Nendes lahingutes l�id kaasa ka eestlased. Tulemused:S�lmiti Aleksander Nevskiga liiduleping, �ks tagaj�rg oli r��steretk L��nemaale (1263). d) Nevski kohtas tagasiteel orduv�ge ja purustasid sellegi. Langes ordu-meister Otto von Luttenberg, kes maeti Karuse kirkikusse. 4) V�ib nimetada l�petamata s�dade ajaj�rguks. Polnud teada, kes j��b peale - kas piiskopid v�i ordu, kas ordu v�i Leedu, kas Liivimaa v�i Venemaa. L� puni polnud s�ditud seega s�da, mis pidi otsustama, kas peale j��vad v��rvallutajad v�i p�lisrahvad. 5) Toimus 1343-1345. P�hkida v��ras v�im minema ja alistuda Rootsi kuningale , tehes seda suhteliselt tugevalt positsioonilt ja omadel tingimustel. Algas 23. aprillil 1343 . H�vitati peale m�isate ja kirikute ka Padise klooster, kus tapeti 28 munka. J�rgnevalt koguneti kokku ja valiti endale neli kuningat e. juhti. �lest�usnud harjulased piirasid sisse Tallinna ja l�kitasid saadikud Turusse abiv�ge kutsuma. Paralleelselt toimusid s�ndmused L��nemaal.Piirati sisse kohalik pealinn-Haapsalu. 14.mail toimus S�jam�el vihane lahing kus �lest�usnute v�gi laiali pilluti ja v�idetavasti 3000 eestlast surma sai. 4 p�eva hiljem tulid esimesed abiv�ed Viiburist, see j�rel Turust. Paraku pidid nad kohe ka tagasi purjetama, kuna Ordumeister oli juba Haapsalu all. Suvel tegid �lest�usu harjualsed, ja nende eeskujul t�usid juulis �les ka saarlased. Saarlased piirasid sisse P�ide ordulinnuse, mis alistuma sunniti. Liivi ordu v�gedest j�i v� heks ja abi paluti Saksa Ordu k�rgmeistrilt Preisis. Nad tungisid Harjumaale ja laastati maa. 1344.veebruaris oli Saaremaa aeg. Suurte kaotustega h�vitati saarlaste linnus ja tapeti nende juht Vesse . Tulemused: Eestlased tegid t�sise j�upingutuse kuid, alal j��di. 1346ndal aastal m��s Taani Kuningas Eesimaa hertsogkonna 19 000 L��beki marga eest Saksa ordule, kes selle j�rgmie aastal Liivi ordule edasi andis. Harju-Viru vasallide laiu �igusi see ei k�rpinud, need laienesid edaspidi veelgi. 6) a) Ristis�jaga vallutatud Eestit ja L�tit nimetati keskajal l�hidalt Liivimaaks, t�nap�eval nimetame teda selguse m�ttes Vana-Liivimaaks. b) P�hja-Eesti oli Taani valduses. Saare-L��ne piiskopkond omas Saaremaad, Hiiumaad ja L��nemaad. Kagu-Eesti oli Tartu piiskopkonna all. Ja �le j��nd oli Ordu valdus. c) Ordumeister- juhtis ordut, vasall - l��nimees, maah�rra k�est maavalduse (l��ni) saanud isik, keda seob maah�rraga truudusevanne, l��n- maavaldus , mis on antud vasallile kasutada ja p�randada, kuid mis ei ole tema t�ielik omand,foogt-juhtis v�ikest haldus�ksust, komtuur- juhtis v�ikest haldus�ksust, stift- kus peapiiskopil oli t�ie�iguslik v�rst, di�tsees- piiskopide vaimulik v�imkond, d)Toomh�rrad- valitses piiskopkonda nn toomh�rradest koosneva toomkapiitliga. Piiskopkonnad - Saare-L��ne piiskopkond ja Tartu piiskopkond Piiskopid- Tartu piiskop oli iseseisvam kui Saare-L��ne piiskop. Peapiiskop pesitses Riias. e) Eesti suurim linn li Tallinn ja palju ei j��nud maha ka Tartu, v�iksemade olid Rakvere, Haapsalu ja Paide. T�htsamad linnad kuulusid Hansa Liitu. Sinna kuulusid Vana-Liivimaalt: Tartu,Tallinn,P�rnu ja Viljandi. f) Kuigi Ordu oli k�ige tugevam, ei omanud ta kunagi valitsevat positsiooni. Rohkelt s�du on olnud Liivimaal. Ordu proovis l�bi viia seadust, et k�ik piiskopid ja toomh�rrad peaksid �htlasi olema ka ordu liikmed. Loodi orduvastane liit, mida juhtis Dietrich Damerow. Ordu autoriteedile andis l��gi, kaotus Poola ja Leedu �hisv�gedele, mis kuulutas terve Saksa ordu j�rk-j�rgulise allak�igus algust. g)Seal oli esindatud 4 pool: piiskopid, ordu, vasallkonnad ja linnad. K�ik tuli teha �ksh��lselt. K�ike sagedamini j�uti meelele talupoegade karmima ohjeldamise osas.