Keskaeg eestis (0)

Sarnased õppematerjalid

4

odt

Keskaeg, läänistamine, kaubandus

* kaitsma kohtus * ülal pidama (maad andma) * kaitsma vasalli maavaldust ja vara 7. Talupoja kohustused isanda ees * koormiste kandmine * renti maksma * tegema teotööd isanda majapidamises e mõisas * olid sunnismaised ­ ei võinud elukohta vahetada ilma isanda loata * kui isandal oli põld, siis pidid nad seda harima * andma loonusrenti 8. 13. ja 14. sajandil toimus kaubavahetus põhiliselt kahel alal: Vahemere piirkonnas ja Põhja- ning Läänemerel. Ekspordiartiklid Eestis: 1.TERAVILI (Pärnu) 2.Kala, ehitus-ja hauakivid, karusnahk, lina, hülgerasv. Lääs->Ida: 1.Sool 2.Kalev, lõuend, heeringas 3.Vein, õlu, vürtsid Ida->Lääs: 1.Vaha, rasv 2.Mesi, kanep 3.Tökat, karusnahk, lina Eesti linnade väliskaubanduslik tähtsus seisnes nende soodsas asendis Lääne-Euroopa ja Venemaa- vahelistel kaubateedel. Hansa Liidu õitseaeg: 12.-16. sajand. Linnad Eestis: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu 9. Mõisted.

Ajalugu

8

docx

Keskaegne Eesti

Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja ­ Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond ­ saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond ­ muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik ­ peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja ­ Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed

Ajalugu

4

docx

Kordamisküsimused: Eesti keskaeg

(mõisted: Toomkapiitel, toomkirik, piiskop, kihelkond) Vana-Liivimaal oli valitsevaks katoliku kirik. Tekkisid kirikukihelkonnad (umbes 90). Piiskopkondade keskuseks oli toomkirik, mille juurde kuulus ka toomkool. Piiskopid olid nii maaisandad kui ka kristlikut maailmapildi kandjad/levitajad. Piiskopi nõukogu nimetati toomkapiitliks, mis koosnes toomhärradest ja osales piiskopkonna valitsemisel. 11. Nimeta keskaegsed kerjusmungaordud, kes tegutsesid Eestis. Nimeta nende poolt rajatud kloostreid? Milles seisnes vaimulike mungaordude tegevus. Kerjusmungaordud olid avatud linlastele. Põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, neil oli hea suhe kohalike talupoegadega ning neil polnud suuri maavaldusi. Nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist. Eesti tegutses 2 kerjusmungaordut: Dominiiklased ­ kloostrid Tartus ja Tallinnas; Frantsisklased ­ Tartus, Viljandis ja Rakveres.

Ajalugu

11

docx

Konspekt muistse Eesti kohta

ehitamine, teotöö • Talupojad 13.saj vabad - käisid sõjakäigul • Enim adratalupoegi (1-2 adramaad) • Niguliste tiibaltar - Bernt Notke • Michel Sittow • I eestikeelse katekismuse koostajad - Wanradt - Koell • Rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri - skraa • Kõrgeim vaimulike kolleegium, toomkiriku juures - toomkool • Kindlaksmääratud suurusega naturaalmaks - hinnas • Feodaalse killustumise ajajärk Eestis - ? • Käsitööliste organisatsioon keskaja linnas - tsunft • Linnade õigusliku korralduse alus - linnaõigus • Piiskopkonna peakirik - toomkirik • Väikeste riikide sõltumatu valitseja - maaisand

10.klassi ajalugu

1

docx

Keskaeg

leping, millega Eestimaa tagastati Taanile, 1343 ­ jüriöö ülestõus, mis lõppes eesti hertsogkonna müümisega Saksa ordule 1346 ­ taani kuningas loovutas oma valdused saksa ordu kõrgmeistrile, 1525 ­ esimene eesti keelne trükis, 1535 ­ wanradt koelli luterlik katekistmus, 1523 ­ usupuhastus jõudis liivimaale, 1517 ­ usupuhastuse algatamine martin lutheri poolt, 1227 ­ 1558 / 1561 ­ eesti keskaeg, 1242 ­ sakslaste ja novgorodlaste vahel, kus vürst Aleksandri eestvedamisel peatati lääne rüütlite ittatung ja kindlustati ortodoksi kiriku positsiooni Loode-Venemaal, 1421 ­ alustati Liivimaa maapäevade pidamisega, walter von plettenberg ­ liivimaa meister, kes sõlmis 1503a vaherahu venelastega, balthasar russow ­ tallinna pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor, simon wanradt ­ tallinna niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja, johann koell ­ tallinna

Ajalugu

3

docx

Eesti ajalugu kokkuvõttev ülevaade

Ristisõda. Dateeri aeg ja iseloomusta: Periodiseeri Eesti ajaloo erinevad ajastud: Kuni 10 000 ekr ­ jääaeg 10 000 ekr ­ 1208 pkr ­ muinasaeg: kivi-, pronksi-, rauaaeg. 1208 (1227) ­ 1558 (1517) pkr ­ Keskaeg 1208 ­ 1227 - muistne vabadussõda 1558 ­ 1900 pkr ­ uusaeg (1558 algas Liivi sõda Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) ­ tänapäev - lähiajalugu. Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 ­ 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke. Võideldi sakslaste, venelastega, taanlaste ja rootslastega (ka latgalite ja liivlastega). Eestlased kaotasid. Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12

Ajalugu

3

rtf

Eesti Keskaja konspekt

Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad ­ talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus raad- linna võimuorgan, magistraat. Bürgermeister - raadi juhatus. Sündik - jurist, kes tundis hästi seadust ning oli tähtsuselt sarnane bürgermeistriga Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures. Hansa liit- Põhja-Saksa

Ajalugu

2

doc

II Keskaeg

Eeesti ala jagunemine- Eestima Hertsogkond; Liivi Orduriik; Tartu piiskopkond; Saare-Lääne piiskopkond. ( Taani müüs oma alad orduvõimule) Ordu jagunes : komtuur- ja foogtkondadeks. Võõrvõimude ja eestlaste suhted : Eeesti vallutamise järel sõlmisid vallutajad maakondadega erladi lepingud Eestlaste kohustused : kümnis, hinnus, kirikukümnis, teotöö e mõisategu, vakus-maa jagati küladeks võitaludeks, sõjalised kohustused, linnuste ja kirikute ehitamine, puudus pärisorjus- talupojad olid isiklikult vabad, kirikukihelkonnad loodi. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS - Põhjused ­ Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Käik - Ülestõus ­ 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa v.a. Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale 4 ü

Ajalugu

Kommentaarid (0)