Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Dominicus - dominiiklaste ordu rajaja (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Dominicus , dominiiklaste ordu rajaja
Referaat
Kõik saab kusagilt alguse...
Püha Dominicus, astronoomide kaitsepühak, nägi esimest päevavalgust ebatavalises perekonnas aastal 1170 Caleruegas Vana- Kastiilia kiltmaal Hispaanias, mis paneb koheselt huvitama püha mehe elukäigust. Mõni aeg enne oli ta ema unes nägemuse saanud, et pojal helendab laubal täht ning ta kõrval on kirju koer, tõrvik hambus. Sellest lähtudes vanemad otsustasidki, et lapsest saab valgustaja , kes toob pimedusse valgust. Ja tõepoolest, suureks sirgudes sai Domingo Guzmanist ehk Dominicusest ketserite õudusunenägu ning kristliku ordu rajaja.
Dominicus õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat, mis oli soodsaks eelduseks tulevasele tööle. Kogu oma elu pühendas Dominicus võitlusele ketserluse vastu, otsis ka isiklikult nende eestvedajaid ja kui tõeteele jumalasõna kuulutamisega ei saadud, võttis ette vastavad piinamised ja karistused, et hinge põrgust päästa või lõplikult hukata, et too teisi ei ahvatleks. Parimaks näiteks siinkohal võiks tuua aastad 1203 ja 1205, kui koos oma piiskop Diegoga siirdus kuningas Alfonso VIII ülesandel Põhja-Saksamaale. Seal silmas ta kaht Õhtumaad ähvardavat ohtu: Lõuna-Saksamaal katarite hereesia ja Põhja- Saksmaal paganlikud kumaanid. Dominicus ja Diego läksid Rooma ja palusid paavst Innocentius III luba teha nende paganate seas misjonitööd, kuid paavst keeldus. Diego ja Dominicus algatasid uued misjonimeetodid: nagu Jeesus ja apostlid läksid nad jalgsi teele ning kerjasid endale elatist, kuulutasid Evangeeliumi. Temast on ajaloosse jäänud kui jumalakartliku mehe pühadus, kuid võttes arvesse seda, et tänapäeva kirjeldused ja mälestused Pühast Dominicusest on säilinud vaid kolmandate silmade läbi, võib ainuüksi vastuhakust paavstile ja julmusest ketserite vastu mõista, et tegelikkuses polnud ta vaikne ega vaga midagi – lihtsalt parema maine loomiseks on legende kaunistatud ja ta mässumeelset natuuri mahendatud imetegudega.
Tulvavee vastu
Sellegipoolest, eluajal oli Dominicus vägev mees, kelle omapäisust paavst küll heaks ei kiitnud, kuid imekombel iga kord andestas. 1207 rajas Dominicus nunnakloostri, jätkates oma tegevust Toulouse'i ja Vahemere vahelises piirkonnas. Seitse aastat hiljem rajati juba kerjusmunkade ordu, kuid tööd nad erandina ei teinud, veetes päevad vestluste vallas. Sellest tuli ka nende alge nimetus jutuvestjate ordu, mis alles 15. sajandist on tuntud kui dominiiklaste ordu, et ennast vähegi pühakuga seostada. Ordu liikmed kandsid valget rüüd ja selle peal musta kapuutsiga mantlit - „mustad mungad ”oli väga tabav hüüdnimi, mis andis aimu mitte ainult riietuse stiilist, vaid ka tolleaegsest hügieenist, mis pea kõikides kerjusmungaordudes levis. Dominicuse põhimõtted olid seotud pühendunud õppimis- ja misjonitööga, vaesuse austamisega. Paavst Innocentius III soovitas tal ja tema vendadel vastu võtta mõne juba kehtiva ordureegli, et oma ülemvõimu kindlustada – sai valitud Augustinuse reegel. Ordu ladinakeelne väljend domini canes tähendab tõlkes „ Issanda koerad”, mis kujuneski dominikaanide hüüdnimeks.
Kõige kuulsam legend Püha Dominicusega seoses on Maarja ilmumine Maarja psaltri palve peale pühale Dominicusele abiks võitluseks ketserlusega. Sealt on alguse saanud nn Roosipärg – kogumik palveid, mis pidavat aitama kurja vastu. Tänapäevaks on Dominicusel kujunenud kaks palet: malbe jumalakartlik pühak, kes tegi kõik, et valgus hõlmaks kogu maailma, ja halastamatu kalk katoliiklane, kes kasutas Maarja soosingut oma eluviha väljendamiseks ketserite peal, kes polnud alati süüdigi. Enamik kinnipeetutest ja rängalt hukatutest olid valel ajal vales kohas. Kuid viimast fakti mitte aktsepteerides, pühitses paavst Püha Dominicuse 3. juulil 1234. aastal pühakuks. Enne seda oli Dominicus 6. augustil 1221 Bolognas surnud. Kuid nagu lausus kord Publius Vergilius Maro, „Aeg möödub, igavik jääb.“ – Püha Dominicuse olemus on jätnud kristlikku kultuuri ümbersulatamatu pitseri.
Kasutatud kirjandus:
http://www.catholic-forum.com/saints/golden247.ht m
http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/puehakud/munkluse_rajajad/pFCha_dominicus.php
http://www.neitsimaarja.ee/pyhakud-ja-pyhad/august/dominicus
http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/vergilius
Dominicus - dominiiklaste ordu rajaja #1 Dominicus - dominiiklaste ordu rajaja #2 Dominicus - dominiiklaste ordu rajaja #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Alice Edel Õppematerjali autor
"Püha Dominicus, astronoomide kaitsepühak, nägi esimest päevavalgust ebatavalises perekonnas aastal 1170 Caleruegas Vana-Kastiilia kiltmaal Hispaanias, mis paneb koheselt huvitama püha mehe elukäigust. Mõni aeg enne oli ta ema unes nägemuse saanud, et pojal helendab laubal täht ning ta kõrval on kirju koer, tõrvik hambus. Sellest lähtudes vanemad otsustasidki, et lapsest saab valgustaja, kes toob pimedusse valgust. Ja tõepoolest, suureks sirgudes sai Domingo Guzmanist ehk Dominicusest ketserite õudusunenägu ning kristliku ordu rajaja." - I lõik

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Referatiivse töö-Ristiusu pühakud ja nende kujutamine kunstis PÜHAK DOMINICUS
6
doc

Referatiivse töö, Ristiusu pühakud ja nende kujutamine kunstis PÜHAK DOMINICUS

Ristiusu pühakud ja nende kujutamine kunstis PÜHAK DOMINICUS Referatiivse töö koostaja: 2008/2009 1 - Sisukord: 1. Pühaku lugu 2. Kujutamine kujutavas kunstis 3. Kokkuvõte 4. Kasutatud kirjandus 2 - 1. PÜHAKU LUGU Domingo Guzman (Dominicus) sündis aastal 1170 Hispaanias. Ta õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat. Kogu oma elu pühendas Dominicus võitlusele ketserluse vastu. 1206

Kunstiajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun