Poliitiline ajalugu - ristisõjad (0)

RISTISÕJAD
I ristisõda ( 1096 -1099)
Põhjendus ja võimalused. Kui seldžukid vallutasid Palestiina ei lubanud nad kristlastest palverändureid Jeruusalemma. Seetõttu otsustas paavst Urbanus II 1095 kutsuda kristlasi üles Püha Maad vabastama.
Sõjakäik :
Kõigepealt asusid 1096. aasta varakevadel kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale maale. Seldžukid piirasid retkel olijad ümber pärast seda kui nad olid ületanud Bosporose väina ning hävitasid viimased peaaegu täielikult.
1096. aastal asus teele ka feodaalide vägi (toimus rünnak ilma Heirich IV ja Philippe I osaluseta, sest viimased olid kirikuvande all) – 5000 rüütlit koos 30 tuhande jalamehega. Võitlusvõime ei olnud meestel ühtne ja teel Jeruusalemma tegeldi rüüstamisega. Siiski jõuti kohale ja pärast viienädalast piiramist vallutati püha linn Jeruusalemm (15. juuli 1099). Järgnesid tohutud tapatalgud.
Ristisõdijate riigid
I ristisõja tulemusena ja Jeruusalemma langemise järel vallutasid ristisõdijad suure osa Vahemere idarannikust. Vallutatud aladel moodustati ristisõdijate riigid. Tähtsaim neist oli Jeruusalemma kuningriik , mis hävis sisemise nõrkuse ja troonitülide pärast 1187. aastal, kui kaovad ka kõik teised ristisõdijate tugipunktid.
Väiksemad vasallriigid on Antiookia vürstkond, Edessa ja Tripolise krahvkond.
Vaimulikud rüütliordud
Need ristisõdijate riigid olid pidevalt ohustatud muhameedlaste poolt. Need ristisõdijad, kes olid andnud tõotuse ristisõtta minna, tulid pärast sõda tagasi kodumaale . Oli vaja püsivat sõjalist jõudu kohalepeal, selleks loodi Palestiinas kohalikud rüütliordud. Rüütliordude nimes seisneb tihti sõna „hospidal“. See tuleneb sellest, et neis hoolitsetakse tihti haigete palverändurite eest. Hiljem kujunesid need sõjalisteks organisatsioonideks. Teiseks lähtekohtadeks sõjaliste ordude tekkimisel on munklus . Kui munkade töö on palvetamine , jumalateenistuse pidamine, lugemine ja kirjutamine, siis vaimulik rüütliordu on samasugune ordu, mis on andnud kuulekuse ja kasinuse tõotuse, kuid kelle ülesanne on kaitsta ristirahvast. Neid rüütliordusid oli terve rida. Olulisemad nende hulgast oli Templiordu (koosnes prantslastest, loodi 1118 . aastal), johaniitide ordu (itaallastest koosnev, loodud 1130. aastal) ja Saksa ordu ehk Teutooni ordu (koosnes sakslastest, loodud 1198. aastal). Seega olid nende ordu liikmed nii rüütlid kui ka mungad korraga.
II ristisõda (1147-1149)
XI sajandi lõpul Esimese ristisõjaga saavutatud edu ei püsinud kaua. Peagi õnnestus seldžukkidel osa kaotatud aladest tagasi võtta. Ristiusuliste jagatud Edessa krahvkond näiteks võeti ära. Püha Bernardi õhutusel hakati valmistuma uueks ristisõjaks.
II ristisõda toimus Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa- Rooma keiser Konrad III juhtimisel. Teekond ei kujunenud kergeks, suhtumine ristisõdijatesse oli muutunud vaenulikuks ja tihti suleti linnaväravad. Sõdijad vastasid rüüstamistega ning suure hädaga jõuti Väike-Aasiasse, kuid said seal peagi hävitava kaotuse osaliseks , koju pöörduti väeriismetega.
Tulemus: vähenes huvi Püha maa saatuse vastu.
III ristisõda (1189- 1192 )
1187. aastal oli Jeruusalemm ja teised tugipunktid vallutatud muhameedlaste poolt. See oli läänemaailmale ähvardavaks märgiks. Paavst õhutas relvi haarama ja valeusuliste vastu sõtta minema.
Ristisõdijate vägesid juhatasid Saksa- Rooma keiser Friedrich I Barbarossa , Prantsuse kuningas Philippe II August, Inglise kuningas Richard Lõvisüda . Friedrich liikus maateid pidi pühale maale, kuid uppus jõkke ning ei jõudnud kohale.
Inglased ja prantslased , kes tulid mereteed pidi, jõudsid kohale suuri kaotusi kandes, ent vallutada seda ei suudetud. Egiptuse sultani Saladiniga lepiti kokku, et Jeruusalemma võidakse edaspidi külastada. Seega lõppes kolmas ristisõda moraalse kaotusega, sest lepiti valeusulistega kokku.
IV ristisõda (1202-1204) ja Konsantinoopoli vallutamise põhjused
Ristisõdijad olid Prantsusmaa ja Flaami aadlikud
Innocentius III korraldas retke . Selleks, et Pühale Maale minna, lepiti kokku Veneetsia kaupmeestega, kes lubasid sõdijad meritsi kohale viia. Veneetslased esitasd aga tingmuse: kõigepealt tuleb vabaneda kaupmehi kibutavatest mereröövlitest. Nii vallutatigi Zara linn, mida peeti mereröövlite punktiks ( kusjuures ka seal oli katoliiklasi). Seejärel suutsid venteeslased veenda, et pole vahet, kas sõdida Pühal Maal või hoopis Konstantinoopoli vastu.
Neljanda ristisõja käigus vallutati Konstantinoopol (1204. aastal). Miks nii läks, on põhjendatud erinevalt. Usuti, et vallutades aidati üks troonikandidaat Konstantinoopilis võidule, kuid samuti oli tähtis rahanduslik aspekt. See trooni kandidaat pidid tasuma abi eest, aga polnud millega maksta, seega linn laastati.
Tulemus: Veneetsia mõjuvõim suureneb Vahemerel veelgi, Bütsantsi ajutine likvideerimine kuni 1261. aastani (Ladina keisririik 1204-1261). Soov pidada ristisõdu Idamaades hakkas vaibuma, leiti ka teisi maid ja rahvaid, kelle vastu mõõga ja ristiga minna (sh eestlased).
V ristisõda (1217-1221)
Austria ja ungari väed ühinesid Jeruusalemma kuninga vägedega, et võtta tagasi Jeruusalemm.
1217 üritati rünnata Damaskuse , Nabuluse ja Beisani linnu ning Tabori mäe kindlust.
1218 jaanuaris Ungari väed lahkusid
1218 tungiti Egiptusesse
1219 nov. vallutati Egiptuselt Damietta linn.
1221 ristisõdijate väed taandusid Damiettast
VI ristisõda ( 1228 -29)
Kirikuvande all olev keiser Friedrich II sõidab Akkonisse ja saab vastavalt lepingule Epigtuse sultaniga tagasi Jeruusalemma, Petlemma ja Naatsareti. Ei toimunud ühtegi lahingut. Enamus Jeruusalemmast läks kristlaste kätte. 1244. aastal pärast piiramisi saavutasid moslemid jälle Jeruusalemmas võimu.
VII ristisõda ( 1248 -54)
Prantsusmaa kuninga Louis IX korraldatud ristisõda Egiptusesse 1248-1254. Väljuti Lõuna-Prantsusmaa sadamast ja saadi lüüa marsruudil Kairosse. Kuningas Louis vangistastati, tema vabastamiseks maksti suur lunaraha.
VIII ristisõda 1270
Viimane peamine katse saada Püha maad tagasi leidis aset 1270. aastal, kui kuningas Louis IX püüdis araablasi rünnata Tunises, ingnoreerides oma nõuandjaid. Kuna tegemist oli aasta kõige kuumema aastaajaga, siis armeed laastasid haigused. Samuti suri kuningas ise.
The numbering of crusades is problematical. The Eighth Crusade is sometimes counted as the Seventh, if the Fifth and Sixth Crusades are counted as a single crusade. The Ninth Crusade is sometimes also counted as part of the Eighth.
Ristisõjad väljaspool Vahemeremaid ja hiliskeskajal
Ristisõdade alla käisid kõik sõjad kristlaste ja paganate/ketserite vahel.

vendide ristisõjad 1147-1185

1147 kui Clarivaux abt Bernard värbas II ristisõtta sõjamehi andis ta õiguse pidada lääneslaavlaste vastu ristisõda nii kaua kuni nood on kas kristlased või tapetud . 1147 toimuski üks ristiretk Taani ja Saksimaa juhtimisel, see kukkus haledalt läbi. 1160ndaist-1181 sõdis Heinrich Lõvi vendidega, samal ajal tegi seda ka Taani kuningas Valdemar I, kuna Valdemar oli edukam , toetus Heinrich vahel slaavlastele Taani vastu.
Need hilisemad sõjad olid ilma paavstliku õnnistuseta. 1171 paavst andis bulla ristisõjaks Läänemere idakalda rahvaste vastu.
2) 1198 paavsti bulla Liivimaa ristisõja kohta. Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa vallutamine 1198 – 1230 .
3) 1217 preislaste vastase ristisõja bulla. Preisimaa ristisõda 1230-1283 Saksa Ordu vallutas preislased.
4) ristisõjad leedulaste ja venelastega kestsid edutult keskaja lõpuni.
5) Põhja-Prantsusmaa vallutas Lõuna-Prantsusmaa albilaste ristisõjaga (katarite vastu), mis lõppes ametlikult Pariisi rahulepinguga (1229)
Ristisõjad türklaste vastu: 15. sajand kuni 17 sajand: sakslased ja ungarlased kaitsesid Balkanit türklaste eest. Ka enne Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 korraldati edutu ristisõda türklaste vastu.
Reconquista (718-1492)
710. aastal vallutasid araablased Hispaania . 718. aastal loodi kristlik Astuuria kuningriik, kust hakatakse Hispaaniat tagasi vallutama. 1008-1082 oli Hispaania muhameedlaste vahel kodusõdade ajajärk. 1031 hakkas kristlaste poolt aktiivne islamiriikide allutamine.
1147 saab reconquista paavstilt ristisõja tunnustuse. 1154 Hispaania moslemite riigid liideti Almohaadide võimu alla. 1212 võit Navas de Tolosa lahingus saab Almohaadide võimule Hispaanias saatustikuks. 1236 kristlased vallutasid kõik moslemi riigid va. Granada . 1492 vallutati Granada ning Reconquista sai ametilkult lõppenuks
Reconquista viidi läbi palgasõdurite ja rüütlite, eelkõige prantslate abiga. Tulemuseks suur usuline vaimustus ja ind ristiusustada kasvab, eelkõige ilmeb see Ameerikas.