Poliitiline ajalugu - ristisõjad (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Ristisõjad

Ristisõjad Ristiusu kaitsmiseks ja paganate aladele levitamiseks ning kristlikku maailmakorda ohustavate hereetliste liikumiste vastu peetud sõjad. Enamasti nimetatakse ristisõdadeks Lääne-Euroopa feodaalide 1096-1270 Palestiinasse tehtud sõjakäike. Põhjendus ja võimalused ristisõjaks - Rooma paavstid tahtsid oma võimu all olevat ala suurendada idapoolsete riikide arvel, milleks oli saabunud soodne aeg. Bütsantsi keisririigi olukord muutus välisvaenlaste tõttu üsna täbaraks: põhjast ründasid petseneegrid, läänest käisid rüüsteretkedel normannid, lõunast ähvardasid türklased-seldzukid. Keiser Alexios I oli Rooma

Ajalugu

8

doc

Ristisõjad

RISTISÕJAD Mida nimetatakse ristisõdadeks ? Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.­13. sajandil ( 1096- 1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine muhamedlastes, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Ristisõdade põhjused. Lääne-Euroopas oli palju maavaldusetta rüütleid, kes lootsid saada maad ning kelle lpolnud rahu ajal väärilist tegevust. Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja need ei lubanud sinna enam palverändureid

10.klassi ajalugu

2

doc

Ristisõja põhjused ja eellugu

See suundus Konstantinoopoli alla. Kulisside tagant juhtisid seda retke Veneetsia doodz, Prantsuse kuningas ja paavst Innocentius III, kes kõik olid eri põhjustel huvitatud Bütsantsi langetamisest. 1204.a toimus paleepööre ja basileuse tapmine. Sellele vastati aga Konstantinoopoli vallutamisega, kuhu Bütsantsi provintsid lõid Ladina keisririigi. Bütsantsile tähendas 4.ristisõda suurt tagasilööki 4sajandist alates. Impeerium ei saavutanud kunagi oma endist hiilgust. *Viimased ristisõjad Innocentius III järeltulija Honorius III kutsus ellu viienda ristisõja(1217 ­ 1221). Selle eesmärgiks oli vallutada Damietta linn Niiluse deltas ja vahetada töö Jeruusalemma vastu. Lõppkokkuvõttes ei saavutanud sõdijad midagi. 1219.a õnnestus linn küll vallutada kuid 1221.a tuli linn muhamedlastele tagasi anda. Kuuendat ristisõda(1228 ­ 1229) juhtis Saksa-Rooma keiser Friedrich II, kellel õnnestus välja kaubelda Jeruusalemm ja samuti ka 10-aastane vaherahu

Ajalugu

4

doc

Kõrgkeskaeg

aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millest sai X- XII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik Lääne- Euroopas. XI- XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid( Gregorius VII, Innocentius III) rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kui ka ilmalikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku võimu esindajatega, eeskätt Saksa- Rooma keisritega. Paavstivõimu tugevnemisega kaasnes ristisõja idee, mis avaldus muu hulgas soovis vabastada moslemite käest Kristuse püha haud Jeruusalemmas. 1099. aastal vallutasidki Lääne- Euroopa rüütliväed Jeruusalemma. Pühal Maal ehk Palestiinas tekkisid ristisõdijate riigid, mis püsisid kuni XIII sajandi lõpuni, mil moslemid ristisõdijad lõplikult välja tõrjusid. Sõjanduses oli endiselt esikohal rüütlivägi, mis osutus sageli lahingus siiski kohmakaks oma liigselt sirgjoonelise taktika ja ülemäära raske relvastuse tõttu

Ajalugu

4

odt

Ristisõdade ajastu

ristisõjaga (1147 ­ 1149) ­ osalesid Louis VII ja Konrad III (saksa) · algas Konradi väe lüüasaamisega 1147. Väike-Aasias · ühendväega Damaskuse piiramine ebaõnnestus täielikult · kristlaste suur nurjumine ­ nii sõjalises kui poliitilises mõttes · etteotsa tõusis Salah ad-Din ­ 1187. suvel purustas kristlaste väe ja hõivas Jeruusalemma · Jeruusalemma langemine sai 3. ristisõja ajendiks ­ (1189 ­ 1192) · kristlaste eesotsas - Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda · edu ei olnud · F uppus jõkke ­ tema väe võitlusvaim langes, P lahkus ühel hetkel Pühalt Maalt, kuna talle ei meeldinud Inglismaa kasvav mõju · R sai ühe rannariba ja kristlikele palveränduritele õiguse kolme aasta vältel Jeruusalemmas käia

Ajalugu

43

pdf

Keskaeg - Poliitiline ajalugu

Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati=

Keskaeg

3

docx

Põhjala ristisõjad, Ristisõjad Venemaal ja Lastesõda

Ristisõja kuulutas välja Prantsusmaal Rooma Katoliku Kiriku paavst Urbanus II. Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine. Teine ristisõda (1147-1149) Sõjas osalesid seldzukid, prantsuse ning saksa väed. Sõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Ristisõja kuulutas välja paavst Eugenius III, Samal ajal algas ka esimene Põhjala ristisõdadest, mille eesmärk oli pöörata paganaid ida-Euroopas kristlusesse. Need sõjad kestsid veel sajandite jooksul ning nende käigus vallutati ka Liivi- ja Eesti. Kolmas ristisõda (1189-1192) Pärast Teise ristisõja läbikukkumist oli ühendatud Süüria Seldzuki päritolu Zengidi dünastia alla. Zengidi dünastial oli aga konfliktFatiimide dünastiaga Egiptuses, mis lõppes Egiptuse ja Süüria alade

Ajalugu

1

doc

Ristisõjad - spikker

Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses ­ lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid ­ lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid ­ idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria ­ Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik ­ Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 ­ koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog ­ päiksejumal. Veles ­ karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog ­ tuulejumal. Mokosa ­ viljakusejumalanna. 980 ­ Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 ­ Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulgaariast võeti

Ajalugu

Kommentaarid (0)