EESTIMAA KESKAEG (0)

EESTIMAA KESKAEG
ristisõda- Ristisõjad toimusid Euroopas 1036-1291.a. Need olid katoliku kiriku organiseeritud ja Rooma paavsti poolt heaks kiidetud eesmärgid eesmärgiga kaitsa või levitada ristiusku.
Liivimaa ristisõda- 1198-1920.a. paganlike liivlaste vallutamine ja ristiusustamine . Ristisõdijatest Riia peapiiskopkonna Mõõgavendade orduga ühinesid veel saksa kaupmehed et tagada endale Liivimaale paremad kauplemisvõimalused.
Mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vennad, kristlik sõjaline ordu. Tegutses 1202-1237.a. Eesmärk kaitsta Riia peapiiskopkonda ning levitada ristiusku sõjalisel teel.
liivlased- Ajalooline rahvus Eesti ja Läti aladel. Väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid.
Ümera lahing- Liivimaa ristisõja, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste vahel. Toimus 1210.a.
Madisepäeva lahing- Sakala vanema Lembitu eestvõttel Eestimaa põhimaakondadest kokku kogutud suur malev kohtus ristisõdijate eliitväega. Lahing lõppes eestlaste kaotusega 1217 .a.
Lindanise lahing- 1219. aasta juunis Liivimaa ristisõja lahing, kus revalased ja harjulased ründasid Tallinas Taani kuninga väge. Pärast eestlaste edukat algust nad põgenesid Taani väe ülekaalu tõttu.
Vana-Liivimaa- 13-16. saj Eesti ja Läti alad.
kümnis- Ehk kirikukümnis, kogu Euroopas kirikule korjatud maks. Umbes üks kümnendik saagist.
hinnus - Kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maa kasutuse eest maksma. Hinnus oli väiksem maks kui kümnis.
adramaa- Talumaa , mida jõuti üles harida ühe adraga. 12-13.saj
Maapäev- Toimusid Valgas ja Volmaris 15 sajandi algusest kuni Liivi sõjani. Vana-Liivimaa maaisandate ja nende seisuste (linnade ja vasallide ) nõupidamine.
rüütelkond- Teatud piirkonna aadelkonna seisuslik ühendus. Baltikumis olid rüütelkondadeks vasallide koondised ning nende esindajatel oli õigus käia Maapäevadel.
Smolino vaherahu - Kuueaastane vaherahu Liivimaa ja Moskva vahel, millega lõpetati ametlikult Liivimaa-Moskva sõda. Vaherahuga kinnitati asjade sõjaeelne olukord ning enam ei üritanud Liivimaa kordagi Moskva-poolset ohtu sõjalisel teel kõrvaldada.
adratalupoeg- adrikuid oli Eestimaa talupoegade hulgas kõige arvukamalt , kuid nendevaheline maa suurus ja jõukus kõikus suuresti. Nende maa suurust ja majanduslikku võimekust mõõdeti adramaades . Alates 15.saj muutusid adratalupojad sunnismaisteks.
üksjalg- enamasti adratalupoegade teine või hilisem järglane, kes pidi isakodust lahkuma . Nad harisid üles uued maad, mis ei olnud väga viljakad . Nende maksukohustused olid väiksemad kui adratalupoegadel.
maavaba- Maavabadel talupoegadel polnud tavalisis adratalupoja kohustusi. Nad olid isiklikult vabad ning said oma talu läänikirjaga lääniisandalt. Pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma lääniisandale maksu.
vabatalupoeg- Vabatalupojad polnud küll isiklikult vabad, kuid neil ei olnud otsest isandat, kellele nad töötama pidid. Nad maksid rahamaksu, et end kohustustest vabaks saada.
teokohustus - Teokohustus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi oma töövahenditega mingi osa nädalast mõisa jaoks tööd tegema. Nii tasus ta enda all kasutuses oleva talumaa eest.
loonusandam - Talupoja poolt maaisandale tasutav naturaalrent. Talupoeg andis ära kindla osa oma saagist, mis tavaliselt tasuti teraviljaga.
Sunnismaisus- Üks pärisorjuse põhitunnuseid, kus talupoeg oli aheldatud maa külge ning tal puudus elukohavalik. Mõisnikud vahetasid või müüsid omavahel sunnismaiseid talupoegi maast lahus.
Pärisorjus- Talupoegade maaisandast ja kohustustest täielikult sõltuv aste. Talupoegi võis müüa maast ja perekonnast lahus. Kehtis ka surnud käe õigus.
Linnaõigus- Õigusnormide kogumik.Valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja normid. Määratleti linna omavalitsus , territoriaalne ulatus, kaitserajatiste ehitamise õigus, patronaadiõigus kirikute üle. Esimesene sai õiguse Tallinn ehk Lübecki linnaõiguse 1248. a.
„Linnaõhk teeb vabaks“- Kui oma isanda juurest põgenenud talupojal õnnestus linnas end varjata üks aasta ja üks päev, siis sai ta vabaks inimeseks ja mõisnikul ei olnud enam õigust teda tagasi nõuda.
raad - Juhtis linna elu. Rae suurus olenes linna suurusest.
raehärra- Rae liige, kelle staatus oli eluaegne. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linna piires. Valiti kaupmeeste seast ja iga raehärra pidi täitma mingit raeametit.
tsunft - Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik.
gild - Kaupmeeste või tsunftide ühendus. Juhtis oldermann.
šedööver- Meistritöö, mis tuli tsunftil valmistada, et saada meistriks.
Suurgild- Kaugkaupmehi ühendav gild. Liikmed olid peamiselt jõukad kaupmehed. Käsitöölistest kuulusid sinna kullassepad.
Mustpeade Vennaskond- Vallaliste kaupmeeste ja kaupmehesellide ühendus. Kui mustpea abiellus, sai tast Suurgildi liige.
Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit ehk kaubanduslik ja poliitiline liit. Juhtlinnaks oli Lübeck. Eesti linnadest kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu.
kirikukihelkond - Territoriaalne kogudus , mida teenisid koguduspreestrid. Igal kihelkonnakirikul oli oma kaitsepühak.
toomkapiitel - Kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium , mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost , kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan . Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine.
kerjusmungad - Katoliku mungaordude liikmed, kelle kloostreil puudub varandus , elavad annetustest. Põhitegevuseks jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine.
reformatsioon- Ehk usupuhastus , mille algatas Martin Luther 1517.a. Eesmärgil levitada kristilikku usku. Eestisse ehk siis Tallinna jõudis usupuhastus läbi Riia 1523.a.
pildirüüste- Tallinnas 1524.a. Mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid. Sama sündis teistes Eesti linnadeski.