teistes aga säilis demokraatia ? Diktatuur on õigusevastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (diktaator) või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta.Diktatuur jaguneb kaheks:autoritaarne ja totalitaarne.Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimised, erakonnad ja kodanikuorganisatsioonid.Rahva harimatus, passiivsus ja allaheitlikus lubavad ise- valitsejal lähtuda omakasust või ambitsioonidest. Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks.Valitseja tohutute, ebareaalsete ning sageli ka inimvaenulike plaanide realiseerimiseks sunnitakse elanikke tegutsema täpselt kindlaks määratud viisil.Totalitaarne diktatuur oli Natsi-Saksamaal ja NSV liidus, siiani on see Põhja-Koreas. Fasistlik diktatuur kehtestati, sest Mussolini õpetus õigustas diktaatorliku riigi loomist, kus
pakkumise suhte tulemusena. Turumajanduse põhiomadus on, et investeeringute ja toodetud kaupade jaotuse üle otsustamine käib läbi turu. Turumajanduse all mõistetakse vahel ka vabaturumajandust, kuid tegelikult võib olla mõeldud hoopis laissez-faire'i või vaba turu anarhismi. - Turg Turumajanduse aluseks on eraomandus ning selle alusel toimiv konkurents. Tootja, kes lähtub omakasust, on konkurentsi tõttu sunnitud juhinduma tarbijate vajadustest ja püüab turule tuua neid kaupu ja teenuseid, mis rahuldaksid tarbija vajdusi kõige paremini. - Ettevõtte Ettevõte on seadusandlikult ja korralduslikult vaadeldav kui iseseisev, eraldatud varaga iseseisva isikuna tegutsev majandusüksus - Allikad Majandus 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Majandus 2. http://entsyklopeedia
Võib-olla kasutas ta teda lihtsalt ära. Samas räägib sellisele järeldusele vastu tõdemus, et Kleopatra ei hoolinud moraalinõuetest ja sünnitas lapse, kelle isaga abielus ei olnud. Kuigi Kleopatra oli valitsejanna, pidi tal selleks teoks ikka parajalt julgust olema. Tema rahvas oleks ju võinud ta niimoodi hukka mõista, et ta poleks enam valitseda saanud, aga ometi ta sai. Kleopatra suhe Marcus Antoniusega algas samuti omakasust Kleopatra püüdis tõestada, et pole kunagi Antoniuse vaenlasi toetanud. Oma ilu ja tarkusega õnnestuski tal Antoniust veenda. Mida ta selleks mängu pani, võib ainult oletada. Kas ta hiljem armus Antoniusesse? Ilmselt küll, sest ta sünnitas ju lapsed, ja jälle enne, kui temast sai Marcus Antoniuse naine. Ajalugu teab vaid, et Antonius armastas tõesti Kleopatrat ja nende lapsi, sest ta ei suutnud ilma nendeta olla. Ta pühendas ka vallutatud maad Kleopatrale ja oma lastele
head küljed: püütakse korrastada segipaisatud maailma, koostada püsivad rahulepingud, luuakse Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõdasid ära hoida, püüti panna alus riikidevahelisele koostööle halvad küljed: saksamaast lõigati ära maa-alad, mis olid peamiselt asustatud sakslastega, reparatsioonide suurust ja maksetähtaega ei suudetud kindlaks määrata, tekitati Poola koridor, kaotajaid ei kaasatud läbirääkimistele vigade põhjused: võitjad lähtusid omakasust ja kättemaksusoovist, iga võitjariik soovis oma positsiooni tugevdada ja mõjuvõimu suurendada, puudus kogemus rahvusvaheliseks koostööks ja Rahvasteliit jäi Prantsusmaa ja Inglismaa kontrolli alla,võitjad ei olnud valmis olema sallivad ja tegema koostööd puudused: ei suudetud lahendada esimese maailmasõjani viinud probleeme. Ei suudetud luua süsteemi, mis oleks taganud lepingute täitmise. Puudusid võimalused lepingu rikkujate karistamiseks 2
lugu ning nii on väga raske elada. Sellepärast arvan, et iga inimene peaks olema mõistlikult egoistlik. Heas inimeses tohiks egoismi olla täpselt nii palju - või õigemini nii vähe -, et oskaks vahet teha "halval" ja "heal" egoismil ning muidugi olema "hea egoist". Mina arvan, et "halb" egoism koosneb isekusest, enesearmastusest ja omakasupüüdlikkusest. Selliste omadustega isikud seavad kõige kõrgemale just oma huvid ja hoolivad vaid omakasust ning ühiskonda paremuse poole ei vii. "Hea" egoism koosneb minu arvates enesealalhoiuinstinktist ja soovist teistest kaugemale jõuda ning on seega edasiviivaks jõuks. On ju just see veidi egoistliku alatooniga soov - teistest parem olla ja kaugemale jõuda - see, mis tagab inimese arengu.
paratamatu osa meie elust- olgu selleks siis koolikiusamine või riigi tasandil kasutatav vägivald. Tegemist on kui katkematu nõiaringiga, sest inimene kipub oma halbu läbielamisi enda sees hoidma ning tundub, et elu läheb edasi vaid siis, kui kõiki inimesesi koheldakse võrdselt. Millest on aga vägivald alguse saanud ning miks see meie igapäevaelus edasi püsib? Õpitakse juba mänguväljakul, et tugevam jääb ellu- nii on ka elus. Seega saab kõik alguse omakasust: püütakse varjata oma isiksuse puudujääke teist inimest solvates või võideldakse oma unistuste täitumise nimel. On teada tuntud tõde, et laps on kodu peegel, kuid „õige“ kasvatuse ja „õigete“ väärtushinnangute üle annab vaielda. Kindlasti pole kodusel kasvatusel aktsepteeritav vägivalla kasutamine, kuid kahjuks peavad paljud lapsed just selle keskel üles kasvama. Kuidas saakski siis neilt lastelt nõuda probleemide tsiviliseeritud lahendamist, kui
kontrollida selleks loodud asutuste ja lehekülgede abil. e) Eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest. f) Poliitika on humaanne, seab esikohale inimese huvid, ning tagab inimväärse elu Poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuse huve. Mittdemokraatlikud a) autoritaarne riik- rahvas ei saa osaleda valimises, erakonnad ja kodanikuorganisatsioonid puuduvad. Isevalitsejad lähtuvad omakasust ja ambitsioonidest. Kogu võim ühe isiku käes b) Totalitaarne riik- rahvas on võimuloleva rühmituse tööriist. Valitsejate tohutute, ebareaalsete ning inimvaenulike plaanide elluviimiseks sunnitakse elanike tegutsema kindlaksmääratud viisil, riik planeerib, kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat. Kehtib range tsensuur. Välissuhtlus piiratud/keelatud. Puudub vaja ajakijrandus.Praegu Põhja- Korea, Kuuba.
piisavalt rahul ning leppinud sellega, mis on, ega tunne vajadust liigset kära tekitada. Teisalt aga võib selline passiivsus Eesti ühiskonna ning ka riigi arengut pärssida: protestid on viis, mil teha oma arvamused ning soovid selgelt kuuldavaks ning anda rahulolematuse väljendamisega võimupositsioonil olijatele motivatsioon midagi muuta, kuna tekib hirm populaarsuse ning seeläbi positsiooni kaotamise ees. Kui seda aga ei juhtuks, jäävad vajalikud muutused olemata, kuna omakasust ning olemasoleva süsteemi mugavustest loobuda ei soovita. Põnev oli ka lugeda, millistel teemadel peamised protestid toimuvad. Aktiivsete ning ohtlike kliimamuutuste ning Greta Thunbergi Fridays For Future valguses arvasin, et just keskkonnateemalised meeleavaldused kõige sagedasemad on. Siiski olid need 15% registreeritud aktsioonidest teisel kohal. Üle veerandi aga moodustasid hoopis protestid Ukrainas toimuva sõja vastu
abil oleks saanud probleeme teadvustada ja lahendada. Puudus näiteks ka võimalus selleks, et sõjas osalenud riikide juhid oleksid saanud üksteisega vajaduse korral kiirelt kohtuda. Tõsisemalt hakati rahvusvaheliste organisatsioonide loomisega tegelema alles pärast sõda 1919. Aastal, kui loodi Versailles' rahuleping. On aga teada, et lepingu loomisel ei olnud suurriigid veel valmis vastu võtma piisavalt küpseid otsuseid, mille abil oleks saanud konflikte vältida. Lähtuti ikka veel omakasust. Teatavasti viiski Versailles' lepingu punktide ülekohus maailma järgmisesse sõtta. Järelikult ei oleks ükski rahvusvaheline organisatsioon veel suutnud olla lepitajaks. Lähtuvalt sellest, et 20. sajandi maailm oli imperialistlik ning oldi vaid varanduse ja uue territooriumi saamisel väljas, ei püüdnud ka riigid ise teha koostööd, et eesolevaid ohte vältida. Juba 1882. aastal kirjutasid Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia alla Kolmikliidu moodustamise lepingule ning 1904
Rahulolematu inimene poleks aga kindlasti enam kuigi optimistlik. Sellepärast arvan, et inimeses peaks olema ka natukene egoismi. Heas inimeses tohiks egoismi olla täpselt nii palju - või õigemini nii vähe -, et oskaks vahet teha "halval" ja "heal" egoismil ning muidugi olema "hea egoist". Mina arvan, et "halb" egoism koosneb isekusest, enesearmastusest ja omakasupüüdlikkusest. Selliste omadustega isikud seavad kõige kõrgemale just oma huvid ja hoolivad vaid omakasust ning ühiskonda paremuse poole ei vii. "Hea" egoism koosneb minu arvates enesealalhoiuinstinktist ja soovist teistest kaugemale jõuda ning on seega edasiviivaks jõuks. On ju just see veidi egoistliku alatooniga soov - teistest parem olla ja kaugemale jõuda - see, mis tagab inimese arengu. Inimese arenedes aga areneb inimkond ja inimkonna arenedes kogu ühiskond. Paremasse homsesse jõudmiseks peab aga kogu aeg toimuma pidev areng.
seoses religiooni ja poliitikaga Saksamaal. Seda riiki iseloomustab 16. sajandil anarhia nii poliitiliselt korralduselt kui ka moraaliprintsiipide arusaamadelt. Kuna Lucien Fevbre on ise prantslane, võiks väita, et teos on kirjutatud neutraalsest vaatepunktist, oma emotsioone arvesse võtmata. Samuti ei ole käsitlus Lutherist religioosne, kuigi just katoliku kiriku langemine on siin keskseks teemaks. Võim saksamaal oli jagunenud mitmete institutsioonide vahel, kes kõik lähtusid omakasust. Erinevate ühiskonnakihtide vahel esinesid tugevad vastuolud ning linnas valistes kaupmeeste mentaliteet ja linnakodanlus. Katolik kirik seda aga heaks ei kiitnud. Kuna Lutherit ei katolik kirik ega ka muud usuõpetused ei rahuldanud, hakkas ta looma uut usuõpetust. Nõnda kirjutaski ta 1517ndal aastal välja oma ideedel põhinevad 95 teesi, legendi järgi naelutas need Wittenbergi linnakiriku uksele, tegelikult saatis Mainzi peapiiskopile. Need veendumused rahuldasid Saksamaa vajadusi.
Enne peaks mõtlema ehk on mõni muu lahendus olemas, mitte kohe tegutsema selle nimel, et kellekile haiget teha. Nad olid ju ühtehoidev ja armastav perekond. Eks muidugi igal inimesel on selle loo kohapealt oma vaatenurk ja arvamus, kuid minu arvamus selle koha sotsiaaltöötajast jäi siiski negatiivne. Ja ei pidanud ta ju ka kinni sotsiaaltöötaja eetika koodeksist. On juhtunud ka olukordi kus oma ametikohta ja võimekust kasutatakse lähtuvalt omakasust. Nt selleks, et lahendada puuetega inimeste muresid andes neile toetusi pannakse see hoopis oma tasku ja mõeldakse minigi täiesti absurdne vabandus. Me ei tee ju elus tööd selle nimel, et abivajajatelt midagi ära võtta vaid ikka selleks, et neid aidata. Kokkuvõtteks võiksingi välja tuua selle, et iga enda tööd armastav inimene suhtub sellesse aupahklikult ja teeb seda heameelega. Sotsiaaltöötaja käitub vastavalt eestika koodeksile ja oma heale südamele
Suhtlemist vaadeldakse vahendina oma eesmärgi saavutamisel. Sellist käitumist nimet. instrumentaalseks käitumiseks ehk käitumist eesmärgi nimel (töökollektiiv, õppegrupp). 20. Ühiskond ja kogukond. Ka ühiskond on grupp. Kogukonnas tunnevad in. üksteist põlvkondade jooksul, ollakse omavahel mitteametlikult seotud, ühised esivanemad, elatakse läheduses. Ühiskonnas on suhted rohkem erilised, sotsiaalsed sidemed on vabatahtlikud, käitumises lähtutakse rohkem omakasust (instrumentaalne käitumine). Tänapäeval toimub üleminek kogukonnalt ühiskonnale. Paljud on selle üle kurvad, kuid ka kogukonnal on omad puudused. Kogukond piirab in. vabadust ja loovust, individuaalsust. Esimesena põgenevadki kogukonnast just noored. 21. In- ja outgrupid. In- grupp on see kuhu kuulume "meie" ja out-grupp on see, kuhu kuuluvad "nemad". "Nendevahelised" suhted on sageli vaenulikud. See jaotus on seotud etnotsentrismiga või arusaamaga, et meie grupp on parim.
kes teostab seda läbi vabade valimiste. Riigivõim toimin sesdustest lähtuvalt ning austades inim- ja kodanikuvabadusi Eesti, Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia kas monarhia võib olla ka demokraatia kui on absoluutne monarhia siis ei, konstitutsiooniline siis ja Demokraatia ohud Demokraatia kulukus.(kampaania) Automaaatsed eelistused- Noored on vaadetelt mässumeelsemad ning eakad konservatiivsemad. Väline sekkumine- Mõni välisriik rahastab omakasust lähtudes teatud parteisid. Võimude lahususe poliitiat ei suudeta järjekindlalt tagada. Ebademokraatlikud organisatsioonid (nt armee) omavad suurt ühiskondlikku kontrolli riigivõimu üle. Õigusriigi tunnused Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes.
Hobbes'i materialism oli jahmatav.(3) 3.2. Inimese olemus on hirm. ,,Inimene on inimesele hunt" (homo homini lupus est). Hobbesi kogemus kodusõdadega lõhestatud maailmast, ütleb, et inimene on inimesele hunt. See ei ole Hobbesile moraalitaotlus, vaid lihtsalt loodusliku seisundi kirjeldus. Inimesed kisuksid üksteist lõhki, kui neil puuduks aru, mis ütleb, et on üks asi, mis on nende kõikide huvides-see on rahuolukorras on igaüks enesekeskne ja suhtub maailma lähtudes omakasust. Inimene on isekas ja vägivaldne, sest tema põhiajeks on enese alalhoid. Võim pillutab meid, meie soov valitseda valitseb meid, kuid lõppude lõpuks on asi vaid soovis olemas olla. Tahame end alal hoida, vajame võimu. Põhjuseks on inimliku olukorra põhiolemus, millest kellelgi pole pääsu. Inimene ei ole oma olemuselt ühiskondlik olend, seltsinguline loom ega rühma lige. Kuna teised inimesed võivad su hävitada, võisteldakse, võidetakse kuulsust,
aluseks on Enamasti esinevad eelnimetatud majandussüsteemid koos Turumajanduse elementidega paralleelselt toimib tugev tootmisvahendite eraomandus ning valitsussektor, st riik sekkub majandusellu rohkem/vähem. konkurents. Omane arenenud riikidele Tootja, kes küll lähtub omakasust, on sunnitud Alati on kaupu/teenuseid, mille nõudmist-pakkumist konkurentsi tõttu juhinduma tarbijate turg ei reguleeri, tootmise eest peab hea seisma vajadustest ning püüab seepärast turule tuua valitsus just neid hüviseid, mis rahuldaksid tarbijat kõige Turg lahendab põhiküsimused vaid osaliselt paremini, kasutades samal ajal säästlikult oma Tsiviliseeritud ja humaanne inimühiskond ei saa lubada
Manuele Orlando Kokkulepped: head küljed: püütakse korrastada segipaisatud maailma, koostada püsivad rahulepingud, luuakse Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõdasid ära hoida, püüti panna alus riikidevahelisele koostööle halvad küljed: saksamaast lõigati ära maa-alad, mis olid peamiselt asustatud sakslastega, reparatsioonide suurust ja maksetähtaega ei suudetud kindlaks määrata, tekitati Poola koridor, kaotajaid ei kaasatud läbirääkimistele vigade põhjused: võitjad lähtusid omakasust ja kättemaksusoovist, iga võitjariik soovis oma positsiooni tugevdada ja mõjuvõimu suurendada, puudus kogemus rahvusvaheliseks koostööks ja Rahvasteliit jäi Prantsusmaa ja Inglismaa kontrolli alla,võitjad ei olnud valmis olema sallivad ja tegema koostööd puudused: ei suudetud lahendada esimese maailmasõjani viinud probleeme. Ei suudetud luua süsteemi, mis oleks taganud lepingute täitmise. Puudusid võimalused lepingu rikkujate karistamiseks
korraldust, mille vahendusel turul osalejad (müüjad ja ostjad) suhtlevad ning kus kujunevad nii kaupade ja teenuste hinnad kui ka ostetavad-müüdavad kogused. Turg on majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turul osalejad suhtlevad ning kujundavad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused. Turg kui majanduse toimimise viis on kujunenud aastasadade vältel. Turumajanduse kui majandussüsteemi aluseks on tootmisvahendite eraomandus ning konkurents. Tootja, kes küll lähtub omakasust, on sunnitud konkurentsi tõttu juhinduma tarbijate vajadustest ning püüab seepärast turule tuua just neid hüviseid, mis rahuldaksid tarbijat kõige paremini, kasutades samal ajal säästlikult oma tootmisressursse. Konkurents on majandussubjektide püüdlemine ühise eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Joonis 4. Majandustegevuse lihtsustatud ringkäik. . Näide 2. Kallel tahtis oma taskuraha eest minna nädalavahetusel vaatama “Leiutajate küla Lotte”
arvestamata jätmine. 13. Kuidas selgitavad neoklassikalised mudelid majanduse arengut? Uusklassikaline lähenemine _ Arengumaade mahajäämuse peamiseks põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi liigsest sekkumisest tingitudressursside ebaefektiivne paigutus _ Vabaturu teooria vaid turg on efektiivne ressursside paigutaja _ Ühiskondliku valiku teooria poliitikud, ametnikud, üksikindiviidid ja riik tervikuna lähtuvad vaid omakasust, mille tulemuseks on ressursside vale paigutus ning inimvabaduste piiramine. Seega, mida väiksem on valitsussektor, seda parem. _ Turusõbralik lähenemine arengumaade turgudel on palju häireid, mille kõrvaldamisel on oluline roll valitsuse turusõbralikul käitumisel Neoklassikaline kasvuteooria _ Rahvuslike turgude liberaliseerimine suurendab nii sise- kui välisinvesteeringuid ning kiirendab seega kapitali akumulatsiooni Kogutoodangu kasvu tingib:
# Ärge zestikuleerige üleliia ega tehke dramaatilisi näomoonutusi. Hiinlased ise ei vehi rääkimise ajal kätega ja neid ärritab iga kõneleja, kes seda teeb. # Hiinlasele ei meeldi, kui teda puudutab inimene, keda ta ei tunne. # Erisooliste vahelist kiindumust ei sobi avalikult välja näidata. # Osutage pigem kogu käega kui näpuga. # Hiinas tähendab viisakus ülimat alandlikkust ja enesehalvustamist. # Te suhtlete inimestega, kes seavad väärtused ja põhimõtted kõrgemale rahast ja omakasust. # Hiinlased võivad olla rahulikud ja vaiksed, ent kui nad solvuvad või tunnevad, et neid kasutatakse ära, võivad nad teid noomides väga häälekad olla ja ääretult emotsionaalseteks muutuda. # Hiinlased suhtuvad kõigisse leplikult, on järeleandlikud, hoiavad vaos oma emotsioone ja väldivad otsest vastuseisu. Nad naeratavad igas olukorras ja iga sündmuse puhul. # Hiina keeles kannab sõna ,,ise", ,,oma mina" negatiivset kõrvaltähendust ja vastab Läänes
nõuandjate ebasobivad ja väärad soovitused majanduse arenguteede valimisel. 13.Neoklassikalise mudelid selgitavad majanduse arengut Uusklassikaline lähenemine. Arengumaade mahajäämuse peamiseks põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi liigsest sekkumisest tingitud ressursside ebaefektiivsest paigutusest. Vabaturu teooria vaid turg on efektiivne ressursside paigutaja Ühiskondliku valiku teooria poliitikud, ametnikud, üksikindiviidid ja riik tervikuna lähtuvad vaid omakasust, mille tulemuseks on ressursside vale paigutus ning inimvabaduste piiramine. Seega, mida väiksem on valitsussektor, seda parem.Turusõbralik lähenemine arengumaade turgudel on palju häireid, mille kõrvaldamisel on oluline roll valitsuse turusõbralikul käitumise.Neoklassikaline lähenemine- Rahvuslike turgude liberaliseerimine suurendab nii sise- kui välisinvesteeringuid ning kiirendab seega kapitali akumulatsiooni.Kogutoodangu kasvu tingib tööjõu hulga ja kvaliteedi
nõuandjate ebaõiged ja väärad soovitused majanduse arenguteede valimisel. 13. Neoklassikalised mudelid: Uusklassikaline lähenemine: arengumaade mahajäämuse põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi liigsest sekkumisest tingitud ressursside ebaefektiivne paigutus. Vabaturu teooria: vaid turg on efektiivne ressursside paigutaja. Ühiskondliku valiku teooria: poliitikud, ametnikud, üksikindiviidid ja riik tervikuna lähtuvad vaid omakasust, mille tulemuseks on ressursside vale paigutus ning inimvabaduste piiramine. Seega mida väiksem on valitsussektor, seda parem. Turusõbralik lähenemine: arengumaade turgudel on palju häireid mille kõrvaldamisel on oluline roll valitsuse turusõbralikul käitumisel. Neoklassikaline kasvuteooria: Rahvusvaheliste turgude liberaliseerimine suurendab nii sise kui välisinvesteeringuid ning kiirendab seega kapitali akumulatsiooni. Kogutoodangu kasvu tingib:
Viies tase Miks? Kas koer on tõhus valvekoer? Miks? Pariisi rahukonverentsi head küljed, vead ja vigade põhjused: Head küljed Tehtud vead Vigade põhjused Puudused 1. Püüe korrastada sõja- 1. Territoriaalsed 1. Iga riik lähtus otsusest 1. Ei suudetud luua järgset maailma ja äralõiked Saksa- omakasust ega olnud val- süsteemi, mis oleks muuta ta taas maast olid asustatud mis vajalikuks koostööks taganud lepingu turvaliseks peamiselt sakslas-tega 2. Iga riik püüdis oma elluviimise ka sel juhul, 2. Lahendada riikide- 2. Reparatsioone ei positsioone tugevdada kas kui mõni riik eiranuks vahelised konfliktid, määratletud ei teiste arvel või teisi lepingut või asunuks
valminud hüviste kaudu. Majanduslik liberalism ründas väliskaubanduse piiranguid ja igasuguseid eeskirju, propageeris vabakaubandust. Liberaalset majandusteadust iseloomustavad järgmised iseloomujooned: • Minimaalne valitsuse sekkumine („hea valitsus on võimalikult vähe valitsust”). Majandus on isereguleeruv ja täistööhõiveline ilma valitsuse vahelesekkumiseta. Valitsus peaks tagama omandisuhete regulatsiooni, rahvusliku julgeoleku ning avalike kaupade pakkumise. • Omakasust juhitud majanduslik (ratsionaalne) käitumine. Inimloomusele on omane egoism, tootjad ja kaupmehed pakuvad kaupu ainult kasumi pärast, palgatöölised teevad tööd ainult selleks, et saada palka ja tarbijad ostavad kaupu ainult oma heaolu suurendamiseks. • Huvide harmoonia tekib seetõttu, et omakasust lähtuvad majanduses osalejad teenivad tahtmatult kogu ühiskonna huve. • Kõikide majandusressursside ja –tegevuste olulisus.
mõjul ja huvides. • Majanduslikke otsuseid suunab nõudluse ja pakkumise vahekord turul ja vabalt kujunev turuhind. • Erinevad turud (kauba-, tööjõu-, kapitaliturg jne) toimivad omavahel seostatult ning tasakaalustavad üksteist. • Riik saab rahva üldistes huvides tehtavaid majandusotsuseid realiseerida ainult kaudselt läbi seadusandluse. Turumajanduse kui majandussüsteemi aluseks on tootmisvahendite eraomandus ning konkurents. Tootja, kes küll lähtub omakasust, on sunnitud konkurentsi tõttu juhinduma tarbijate vajadustest ning püüab seepärast turule tuua just neid hüviseid, mis rahuldaksid tarbijat kõige paremini, kasutades samal ajal säästlikult oma tootmisressursse. Segamajandus ühendab endas mitme erineva majandustüübi jooni. Ressursside ja hüviste jaotuse otsustab esmajoones turg ning vähemal määral riik või traditsioonid. Kogu maailma majandus
mikrotasandi jäikus; hierarhia) Paindlikkus- probleemiks AS poliiitkate, ametnike, organisatsioonide stabiilsus, mis tähtsustab süsteemieesmärke avaliku huvi asemel(vaja kohati ka ajutisi organisatsioone ja kiiresti kohanduvaid üksusi). Dereguleerimineprobleemiks on AH konservatiivsusest tulenev reeglite ja piirangute rohkus(red tape);Osborneei saa raha varastada, ega kasutada. Neoklassikalise kriitika kriitika- · Lähtub inimese omakasust. · Hindab bürokraatia turumajanduslikke/turukonurentsi efektiivsuse kriteeriumi alusel. · Sellest tulenevalt kritiseerib kogu bürokraatiat ja toimimist ehk vastandab kahte ideaaltüüpi(turg/firmavs. valitsusbürokraatia) ja võrdleb neid lähtuvalt turu/firma eesmärkidest, ka kriteeriumidest. Tänapäeva vastus poliitökonoomilisele kriitikale-avalik haldus: · Oluline, sest puududutab kõiki inimesi
? 25. Võimu põhjendamine: 1) N.ö. sotsioloogiline-kirjeldav lähenemine: väidetakse, et ühiskonda mõjutavad mingid kindlad objektiivsed või subjektiivsed asjaolud, ning meie võimuses ei ole seda põhimõtteliselt muuta. Sel juhul käsitletakse ühiskonda permanentse võimuvõitlusena, mitte ratsionaalsete isikute tegevusena ühise kasu nimel.(Machiavelli). 2) Ratsionaalne-normatiivne lähenemine. Eeldab, et inimene on võimeline mõistlikeks poliitilisteks valikuteks, s.h. omakasust loobumiseks üldise kasu nimel. Siin on valdavaks normatiivsus: millist eesmärki peaks ühiskond järgima, ning kuidas seda saavutada? Hamptoni järgi: 1. Jumalik autoriteet. Siin palju võimalusi, kuid see seletus kõige vanem. 2. Loomulik autoriteet. Inimesed on ebavõrdsed, mõnele on loomuomane alluda (Aristoteles). 3. Autoriteet hüvest. Siia kuulub Platoni perfektsionism. Valitsema peab see, kes on kõige targem. 4. Nõusolekul baseeruvad teooriad
13. Kuidas selgitavad neoklassikalised mudelid majanduse arengut? Uusklassikaline lähenemine Arengumaade mahajäämuse peamiseks põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi liigsest sekkumisest tingitud ressursside ebaefektiivne paigutus. · Vabaturu teooria vaid turg on efektiivne ressursside paigutaja · Ühiskondliku valiku teooria poliitikud, ametnikud, üksikindiviidid ja riik tervikuna lähtuvad vaid omakasust, mille tulemuseks on ressursside vale paigutus ning inimvabaduste piiramine. Seega, mida väiksem on valitsussektor, seda parem. · Turusõbralik lähenemine arengumaade turgudel on palju häireid, mille kõrvaldamisel on oluline roll valitsuse turusõbralikul käitumisel Neoklassikaline kasvuteooria Rahvuslike turgude liberaliseerimine suurendab nii sise- kui välisinvesteeringuid ning kiirendab seega kapitali akumulatsiooni Kogutoodangu kasvu tingib:
institutsionaalsest korraldusest (institutional arrangements)1, mis võib olla majandusagentide endi teadlikult ja otseselt kujundatud.Ökonoomika kui meetod - VANAD PRINTSIIBID:Metodoloogiline individualism: vastust kõigile ühiskonna probleemidele otsitakse indiviidide tasandil (ka reeglid on indiviidide mitte jumala tehtud). Ratsionaalsuse (HO) eeldus: inimene üritab üldjuhul teha seda, mis talle tundub parim lähtub omakasust. Mida tähendab eeldus?*UUENDUS:Piiratud ratsionaalsus: inimene ei suuda (ega taha?) taotleda just parimat kõigist võimalustest. Avab tee oportunismile infoeeliste ärakasutamiseks, sh eksitamiseks, petmiseks - ja institutsioonideleHomo oeconomicus'e on võimeline iseseisvaks tegevuseks. Ta otsib ja leiab lahendusi, õpib ja leiutab, kuid ei ole kunagi täielikult informeeritud;*kujundab oma ootusi ka tuleviku suhtes ja on seega võimeline tegutsema
määramatust. Bravuuritseja - hoolimatu, järelemõtlematu, riskiv, enesekeskne, impulsiivne, lühiajalise perspektiiviga. Jaanalind - aeglane, vähe ambitsioonikas, konservatiivne, eemalehoidev, kartlik, ei ole võimeline probleemide ja konfliktidega toime tulema. Olupoliitik diplomaatiline, enesekeskne, ettevaatlik, pealiskaudne, salatseja, enda kasu peal väljas, võib olla nii poolt kui vastu, sõltuvalt omakasust. 9. Kirjelda Maslow' vajadustepüramiidi komponente ning selle aluseks oleva teooria põhiteese. Mille poolest erineb ERG teooria Maslow' omast? · Esmasel astmel on inimese füsioloogilised vajadused. Füsioloogilisteks vajadusteks on tarvidus toidu, vee, hapniku, tegevuse, puhkuse, une järele. · Teisel astmel paiknevad turvalisuse- ja kaitstusevajadus. Nende tähtsust hakkab inimene tunnetama pärast seda, kui ta organismi funktsioneerimine on tagatud
võrgustikust ning on tähenduseta sellest väljapool - rollid on käsitletavad vaid paarides või kombinatsioonides. G. H. Mead (1930ndad): sotsiaalses interaktsioonis indiviid seob oma tegevuse oma rollipartneriga. 13 E. Goffman (1950ndad): rollikäitumise läbi on võimalik partneriga manipuleerida. Ch. H. Cooley (1902): kuna inimene on sotsiaalne olend, siis ei või ta käituda omakasust lähtuvalt, ta arvestab teistega. Rollivõtmine on üldine ja erinevaid eesmärke taotlev protsess, milles inimesed konstrueerivad uusi sotsiaalseid tegevusi ja rolle ning etendavad vanu. Missuguse rolliga inimene end kõige rohkem samastab? Ralf Turner: tingimustegrupid, mis mõjutavad rolliga samastumist: 1. inimene tavatseb end samastada tugevamini rollidega, mis annavad talle selles olles suurima mõjuvõimu, mille esitamiseks ta on võimekaim ning, mis on talle kõige
väed kuskilt sinna viia ning Diocletianus jagas muutuste vajaduses väed piiriäärseteks ja liikuvaks sisearmeeks. Selleks vajati täiendavat sõjaväge, mis leiti sundvärbamise kaudu. Kuna see ei olnud elanikele väga meeltmööda palgati sõdureid ka germaanlaste seas, sõjavägi barbariseerus, mis hiljem Lääne-Roomale kätte maksis. Seda põhiliselt seetõttu, et vägedes oli suur osakaal barbaritel, kes sealset tsivilisatsiooni ei mõistnud ning omakasust lähtudes tegutsesid. Ristiusu legaliseerides olid kristlastel juba kirikud ning sealne piiskopkond, mis kujunesid pika aja jooksul lähipiirkonna kristlastest. Nende seast tähtsamate, peapiiskopkondade eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropolidid, kel oli suurem otsustusõigus. Algsele 4 peapiiskopkonnale lisandus 4 saj ka viies: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia ja Rooma + Konstantinoopol. Tähtsamaid asju arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kristluse legaliseerimisega kasvas
Pareto-efektiivne tasakaal (ühe osaleja seisundi paranemine toimub ainult teise osaleja arvel) Ühiskonnas muutub ainult see, mida, kuidas ja kellele toodetakse. Infoühiskonnas on peremeheks infoomanik. Inimene läheb tootmisest välja. Inimese hooleks jääb vaimne töö. Tavaliselt tehakse analüüsi ühe toote baasil. Mikromajanduslik mudel. Siin on kasutusel lihtsustatud inimmudel homo oeconomicus: ratsionaalselt käituv, majanduslikult mõtlev, tundetu, sõltumatu, egoistlik, omakasust lähtuv olend. ,,Turuhinnaga on kõik saadaval." Nõudluse ja pakkumise rist. Kõige parem, efektiivsem. Turu tasakaalu punkt. Nõudlust mõjutavad: Inimeste arv Inimeste keskmine sissetulek Inimeste vanuseline struktuur Elanikgrupi jaotumine rahalise sissetuleku järgi Mood Taas- ja asenduskaubad Kaaskaubad nt bensiini nõudlus sõltub sellest, palju autosid on Pakkumine: Sisendite hinnad Mood Taas ja asenduskaubad Pakkumise tase 2. loeng 12. sept 2011
Normatiivne kuidas asi peaks olema. Annab norme. Eesmärk uurida ja anda soovitusi, mida tuleks teha, et areng toimuks soovitud suunas. Ühiskonnateaduste eesmärk: seletada selleks, et kujundada. Abstraktsioon Ükski teooria ei hõlma objekti kogu keerukuses, tuleb piirduda nähtuste ja protsesside oluliste tunnustega. Majandusteoorias on kasutusel: · lihtsustatud inimmudel homo oeconomicus: ratsionaalselt käituv, majanduslikult mõtlev, tundetu, sõltumatu, egoistlik, omakasust lähtuv olend. · ceteris paribus printsiip: vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige olulisema teguri mõju resultaadi kujunemisele, eeldades, et teiste tegurite mõju jääb samaks. Majanduses ei ole miski jäädav, kõik muutub ja veel kiiresti. Seetõttu on analüüs kaheks jaotatud: staatiline (hetkeline) dünaamiline (kuidas selleni on jõutud, võrdlus). Majandusteadus püüab hoiduda staatilisest analüüsist, ei anna reaalset pilti arengust.
suhteliselt kulukad. Automaatsed eelistused. Noored on oma vaadetelt tavaliselt mässumeelsemad ning eakamad inimesed konservatiivsemad. Seetõttu on ühiskond, mille keskmine vanus on noor, ka poliitiliselt ebastabiilsem, sest kiputakse eelistama äärmuslasi või karismaatilistesi populistidest poliitikuid. Väline sekkumine. Mõni välisriik rahastab omakasust lähtudes teatud parteisid või poliitikuid, lootes nende võimule pääsemisel saavutada endale sobiva poliitika elluviimist. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 4 Võimude lahususe poliitikat ei suudeta järjekindlalt tagada. Üldised kodanikuvabadused on puudulikult või valikuliselt tagatud.
· Automaatsed eelistused. Noored on oma vaadetelt tavaliselt mässumeelsemad ning eakamad inimesed konservatiivsemad. Seetõttu on ühiskond, mille keskmine vanus on noor, ka poliitiliselt ebastabiilsem, sest kiputakse eelistama äärmuslasi või karismaatilistesi populistidest poliitikuid. · Väline sekkumine. Mõni välisriik rahastab omakasust lähtudes teatud parteisid või poliitikuid, lootes nende võimule pääsemisel saavutada endale sobiva poliitika elluviimist. · Võimude lahususe poliitikat ei suudeta järjekindlalt tagada. · Üldised kodanikuvabadused on puudulikult või valikuliselt tagatud. · Ebademokraatlikud organisatsioonid (nt armee) omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu või kontrolli riigivõimu üle.
tarbijad, konkurendid ja huvigrupid. Makrokeskkonna moodustavad kuus komponenti: majanduslik, juriidilis-õiguslik, demograafiline, kultuuriline, tehnoloogiline ja looduslik keskkond. 16. Milliseid enamlevinumaid edutamise vahendeid kasutatakse vahetusprotsessis? Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtust. Vahetuskontseptsioon on turunduses kesksel kohal. Turu vahetuse vorm Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. Suhte vahetuse vorm Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. Ümber jagava vahetuse vorm Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maksusüsteem on näide ümber jagavast vahetusest.
määramatust. Bravuuritseja - hoolimatu, järelemõtlematu, riskiv, enesekeskne, impulsiivne, lühiajalise perspektiiviga. Jaanalind - aeglane, vähe ambitsioonikas, konservatiivne, eemalehoidev, kartlik, ei ole võimeline probleemide ja konfliktidega toime tulema. Olupoliitik diplomaatiline, enesekeskne, ettevaatlik, pealiskaudne, salatseja, enda kasu peal väljas, võib olla nii poolt kui vastu, sõltuvalt omakasust. 5. Selgita, miks on loovmõtlemine organisatsioonis kasulik ja vajalik ja kuidas loovust kujundada. -10p Loovus on võime näha objekti või sündmust teisest vaatenurgast, näha uusi seoseid. Loovus on eelduseks innovatsioonile. Loovus on kaasaegsetele organisatsioonidele eluliselt vajalik, sest see võimaldab leiutada uudseid alternatiive olukordades, kus standardsed lahendused enam ei tööta. Loovmõtlemist takistavad: · negatiivne mõtlemine; eelarvamus, et ei olda loovad
sellest mudelist loobuda. Kui ei ole kooskõlas, siis tuleb püstitada uued hüpoteesid ja koostada uus mudel epiirilise materjali aluses Abstrsktsioon-valitakse huvipakkuv valdkond (nt mingi turg) ning lisaks sellele ka olulised seosed selles valdkonnas (nt hinna ja nõutava koguse seos) Majandusteoorias on kasutusel: Lihtsustatud inimmudel homo oeconomicus: ratsionaalselt käituv, majanduslikult mõtlev, tundetu, sõltumatu, egoistlik, omakasust lähtuv olend. Ceteris Paribus printsiip (muutuvad kaks asja mida uurime, kuid teised asjad on püsivad). Nt hinna tõustes nõutav kogus väheneb ceteris paribus. Protsesside pidevus Majpr seotus Tasakaalukäsitlus majandusteoorias Tasakaal on süsteemi rahulik seisund: • bilansiline tasakaal (nõudlus ja pakkumine on võrdse suurusega, riigieelarve tulud ja kulud on võrdsed); • Pareto-efektiivne tasakaal (ühe osaleja seisundi paranemine toimub ainult teise osaleja
suhtlevad ning kus kujunevad nii kaupade ja teenuste hinnad kui ka ostetavad-müüdavad kogused. Turg on majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turul osalejad suhtlevad ning kujundavad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused. Turg kui majanduse toimimise viis on kujunenud aastasadade vältel. Turumajanduse kui majandussüsteemi aluseks on tootmisvahendite eraomandus ning konkurents. Tootja, kes küll lähtub omakasust, on sunnitud konkurentsi tõttu juhinduma tarbijate vajadustest ning püüab seepärast turule tuua just neid hüviseid, mis rahuldaksid tarbijat kõige paremini, kasutades samal ajal säästlikult oma tootmisressursse. Konkurents on majandussubjektide püüdlemine ühise eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Joonis Majandustegevuse lihtsustatud ringkäik. Ülesanne 12. (rühmatöö) Arutlege, kuidas teie ise osalete joonisel 4 toodud ringkäigus. NÕUDLUS
Autonoomia auto ise nomos seadus (?) Autonoomsed tegutsejad konfliktis. Riigid (=) indiviidid. Põrkuvad nii üksikisikute kui ka tervete riikide huvid. Huvid. Riigi huvid ja indiviidi huvid on samuti konfliktis. Skeptitsism. 16. saj. Skeptitsism <-> loomuõigus. Objektiivse õiguse olemsolu (skeptikud küsisid)?M. Montaigne, antiikmõtleja Carneades : ei ole. - õigust pole olemas, igaüks juhindub omakasust. Lahendus- peabki juhinduma oma eesmärgist Montaigne: eesmärgiks on tabada rahu ja riigi stabiilsus. Valitsejal ja tavakodanikul on seetõttu erinevad moraalid.saj 16. sajI pool Machiavelli kuidas on riigijuhil kasulik käituda , et oma võimu säilitada ? 16.saj Iip: Raison d'etat teooriad. Ausus vs kasulikkus. BAROKK 1. sajand. Kuidas vastata skeptikutele? Mis oleks alus moraalifilosoofiale? Süstemaatika
Ratsionaalse valiku teooria Vahel eristatakse ka: Marksism Normatiivne lähenemine (poliitika filosoofias) Biheivorism ja ratsionaalne valik Biheiviorism: Olemas reaalne maailm, mida tuleb väärtusvabalt uurida Eesmärgiks avastada olulisi seaduspärasusi ja regulaarsusi inimeste poliitilises ja ühiskondlikus käitumises Ratsionaalse valiku teooria: Toimijad lähtuvad ennekõike enda isiklikest huvidest ja omakasust ja teevad selle alusel otsuseid Institutsionalism ja konstruktivism Institutsionalism: Kuidas institutsioonid mõjutavad inimeste toimimist, ühiskondlikke ja poliitilisi protsesse Interpretatiivne lähenemine ehk konstruktivism Kogu sotsiaalne reaalsus on konstrueeritud ja avaldub meile erinevate diskursuste kaudu Puudub objektiivne sotsiaalne reaalsus reaalsusi on mitmeid Praktiline pool paradigmad Biheiviorism:
Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada
– Uurida saab vaid inimeste nähtavat käitumist; samuti hoiakuid, väärtusi, jne. Eetilised/filosoofilised küsimused kõrvale jätta – Enamasti kasutavad statistilisi meetodeid (kvantitatiiv) – Näited: valimiskäitumine, poliit. kultuur, osalus, jne. – Kriitika: Kui väärtusvaba on ikka selline uurimine? Kui saame uurida vaid “nähtavat”, siis oluline jääb uurimata… • Ratsionaalse valiku teooria: – Toimijad lähtuvad ennekõike enda isiklikest huvidest ja omakasust ja teevad selle alusel otsuseid – Kontekst ja väärtused pole eriti olulised – oluline seletada kollektiivse toimimise ja otsustamise alusmehhanisme – Näited: rats. valik hääletuskäitumises, reformikavade valikul, jt. Institutisonalism ja konstruktivism • Institutsionalism: – Kuidas institutsioonid mõjutavad inimeste toimimist, ühiskondlikke ja poliitilisi protsesse – Institutsioonid: reeglid, normid, regulaarsed praktikad, jne.
jäi tagasi maksmata. Kohtus tõendati, et Bahama ÄÜu oli asutanud EEs elav isik, kes oli A lähisugulane. Kas A on rikkunud oma kohustusi ja kui, siis milliseid? Kui A on kohustusi rikkunud, kui suur on siis tema tekitatud kahju? 1) Ametisuhe →pole küsimust. 2) Rikkumine →kas on rikkunud mingit kohutust ja millist →§ 315 lg 1 (§ 187) hoolsuskohustus (lohakas kohustuste täitmine) ja lojaalsuskohustus (omakasust lähtudes ja ühingu huvide vastaselt) TsÜS § 35. Hageja peab tõendama asjaolusid, ei saa spekuleerida. Otsime huvide konflikti. Siin tuleb tõendada, et JL teadis, et teeb tehingu lähisugulasega. Kui vähe sai ta uurida ettevõtte tausta 70 000 €-se tehingu puhul? Pikaajalise suhte puhul vast ei tee kontrolli, aga täiesti uue partneriga? Ühingu huvides: osteti midagi, mida ühing sai oma tegevuses kasutada (nt ühing
ja mitte millestki muust tingitult. Töö ei ole õnn, töö eesmärk on saavutada jõudeaega, õnn on jõudeajas nauditavas. Nii nagu sõja eesmärgiks on rahu, on töö eesmärgiks nautida saavutatut... Moraalne voorus hõlmab ka tahtlikku valikut ning on suunatud kahe äärmuse vahel asuva keskmise järgimisele. Vooruslikke tegusid tehakse nende endi pärast, mitte tagajärgede pärast. Utilitaarset, omakasust lähtuvat moraalikäsitlust Aristotelesel ei ole. ,,Loomutäius on seega seadumus valida seda, mis on meie suhtes vahepealne, mille määrab loogiline arutelu, nii nagu määratleks mõistlik inimene. See on kahe pahe vahepeal, millest üks tuleb liigsest, teine puudulikkusest" (NE 39). Eetilisi loomutäiusi (millega seotud loomutäius liialdus puudus) Hirm - vaprus argus hulljulgus Au - eneseväärikus - uhkus - enesealandamine Viha - leebus - liigägedus - mitteägedus
140. Mis on metaeetika? Metaeetika on filosofeerimine eetika üle. Metaeetik on eetikaküsimuste suhtes neutraalne - ta ei ütle, mis on õige või väär, hea või halb. Mida me teeme, kui me esitame eetikaväiteid? "Ei ole ilus teisi lapsi kiusata!" "Inimene peab end pidevalt arendama." "Eksamil petmine ei ole õige." "Ei tohi kontrolltöö vastuseid maha kirjutada!" "Hea inimene on see, kes seab ühise hüve omakasust kõrgemale." Milline on eetikaterminite tähendus? Kas eetikaväited on tõesed? Kuidas õigustada eetikaväiteid? Väide Väitel on tõeväärtus ning ta sisaldab termineid, millel on tähendus. Kui väitel on tõeväärtus, siis võib ta olla kas tõene või väär. "Leib on laual"- "Leib on laual" on tõene parajasti siis kui leib on laual. Milline peab olema maailm, et see väide oleks tõene?
inimesed ümber kasvatada või nende geene manipuleerida. (Brrrr... vähemalt nii on seal kirjas) Esimesed 2 põhjust on seostatuvad idealistliku käsitlusega (Inimene on oma loomult hea, sõda saab ära hoida diplomaatia, RV õigus, RV organisatsioonid), kolmas realistlikuga 46 47 (inimene on loomult agressiivne, maailm on anarhiline, sõja hoiab ära vaid jõudude tasakaal,iga riik lähtb omakasust jne.) Ükski kolmest põhjusest ei seleta täielikult ära sõja põhjusi. Sõda on vältimatu, aga nende kolme lahenduse järgimine vähendab sõdade hulka. Kas sõda on õigustatav? Sõda olevat õigustatav järgmistel juhtudel: 1. Enesekaitse doktriin (igaüks võib ennast kaitsta vägivallaga vägivalla vastu) (St Augustine 345-430) ) Kriitika: kust maalt algab ja lõpeb enesekaitse? 2. On õigus kasutada vägivalda üleüldiste tõdede kaitseks (St. Ambrose 339-397) Kritika:
käitumisel vaid sellel, et lapsele on tegemine esmane. Esmase moraali tasemel ei ole laps võimeline asetuma teise kohale ega vaatama olukorda teise vaatenurgast. Mõned kurjategijad (nagu ka mittekuritegelikud noorukid ning isegi mõned täiskasvanud) asuvad ikka veel prekonventsionaalsel tasandil. Nende mõtlemist juhib hirm karistuse ees või mõtlevad oma tegude suurusest (1. staadium) või omakasust (2. staadium) need aga karakteriseerivad lapsikut mõtteviisi. Prekonventsionaalsed inimesed võivad õigustada koolis mahakirjutamist öeldes, et nad petsid “ainult natukene”, või siis et nad tahtsid saada head hinnet, et kõrgkooli sisse 56 saada; või siis nad hoiduvad petmisest, kuna neil on hirm vahele jääda. Harjumusliku moraali ehk konventsionaalne tasand
+ 1805/07 Napoleoni sõjakäik Euroopas, Venemaale. Jäi sellele algusele kindlaks. Tegemist romaaniga, kus üle 500 tegelase. Suur, mahukas, puuduvad konkreetsed peategelased. Üksikinimese mõju on kaduvväike, rahvamassid. Romaanis ülevaade Venemaa ühiskonnast. Eelkõige aadlikele keskendumine, vastandamiseks Vene ja Prantsuse vägede üldjuhid. Tolstoi peab inimese puhul oluliseks kuuluvust parve. Inimene, kes on üle isiklikust egoismist ja omakasust, väärtustab parveinimesi. Pere, sõprusring, kool, linn, riik, inimesed. Oluline teistega arvestamine. 3 tüüpi inimesed: 1. Parveinimesed- omakasupüüdmatud, saavad hästi läbi, loomulikud, igast seisusest võivad olla. 2. Egoistid- üksnes omakasu peal väljas. Edevus, tähelepanu. Paljud väiklased, ei salli ausust. 3. Kangelased teel- esijalgu pole leidnud õiget oma teed, tajuvad, et senine elu pole õige, soovivad midagi kõrget ja head korda saata. Suheldes parveinimestega muutuvad
annaabi.ee 
