Ühiskonaõpetus: Demokraatia kontrolltöö kordamine. (1)

Demokraatia tähendab rahvavõimu(rahvavalitsus, võimul on rahvas). Demokraatia kohta võib õelda, et see on kui ühiskondlikult korraldatud vabadus. Demokraatia võib olla nii otsene(rahvas osaleb otustamises otseselt) kui ka esindusdemokraatia (otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad.).
Monarhia - päritava võimuga riik, võim liigub perekonna liinis .
Absoluutne monarhia- kogu võim kuulub ühele valitsejale( islami maades nt. Bahrein, Katar , Kuveit).
Konstitutsiooniline monarhia- piiratud monarhia, kus valitseja jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga, ning tegutseb põhiseaduse raames(Norra,Rootsi,SB).
Vabariik- riigipeaks on president kes valitakse 4-5aastaks.
Demokraatia on levinuim valitsemiskorraldus , mis saab agluse vabadest üldrahvalikest valimistest, mille tulemusena moodustatakse rahvast esindav võimuorgan.
Dem. Riigi esmane tunnus on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt.
Teine tunnus on demokraatliku valitsuse kindlustamine kindlate põhimõtete järgi(dem. Riik on õigusriik).
Dem. Valitsemise põhimõtted on

Valitsemine käib seaduste järgi

Kõik inimesed k.a. president, saadikut, on seaduse ees võrdsed, nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule valitsejale.

Võim pole koondatud ühe isiku või konstitutsiooni kätte

Võim on avalik, tegevust on võimalik jälgida massimeedia vahendusel, ning kontrollida selleks loodud asutuste ja lehekülgede abil.

Eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest.

Poliitika on humaanne , seab esikohale inimese huvid, ning tagab inimväärse elu
Poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuse huve.
Mittdemokraatlikud

autoritaarne riik- rahvas ei saa osaleda valimises, erakonnad ja kodanikuorganisatsioonid puuduvad. Isevalitsejad lähtuvad omakasust ja ambitsioonidest. Kogu võim ühe isiku käes

Totalitaarne riik- rahvas on võimuloleva rühmituse tööriist. Valitsejate tohutute, ebareaalsete ning inimvaenulike plaanide elluviimiseks sunnitakse elanike tegutsema kindlaksmääratud viisil, riik planeerib, kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat. Kehtib range tsensuur . Välissuhtlus piiratud/keelatud. Puudub vaja ajakijrandus.Praegu Põhja-Korea, Kuuba.
Siirderiigid- loobunud mittedemokraatlikust siirderiigist, kui ei toimu ka kõik dem. komponendid.
Siirde periood- Algab esimestest vabadest valimistest
2.2
Demokraatlikus riigis on võim jagatud mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel. Seda nim võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Tähtsa osa omab kohalik omavalitsus .
Demokraatik valitsemine

võim ei ole koondatud ühe isiku või valitsuse kätte

võim on avalik ja kontrollitav

võim seisab rahvale võimalikult lähedal
Võimude lahusus- valitsemisasustuste omavaheline tööjaotus on pidurdusmehhanism mis takistab poliitilise võimu konsentratsiooni. Võim on lahutatud
a)seadusandlikuks( parlament , volikogud)
b) täidesaatev(valitsus)
c)kohtuvõim
President

määrab peaministri kandidaadi

teeb ettepaneku õiguskantsleri nimetamiseks

nimetab kohtunikud
Kõik need peab heaks kiitma riigikogu.
Valitsus vastutab riigi poliitika elluviimise eest ja annab aru parlamendile.
Tulenevalt presidendi ja parlamendi vahelisest võimujaotusest rakendatakse demokraatia põhimõtteid erinevalt:
Parlamentaarne demokraatia-(riigi poliitika keskmes on parlament koos valitsusega) rahvas valib parlamendi saadikud, enim kohti saanud partei moodustab valitsuse, kes annab aru parlamendile ja peab ka oma ettepanekute elluviimiseks saama nõusoleku parlamendilt. Alati kui valitakse uus parlament moodustatakse ka uus valitsus. Presidendi valib valdavad enamuses riikides parlament.
Presidentaalne demokraatia- rahvas valib nii parlamendi ja presidendi. Valitsuse paneb kokku president. Uus valitsus moodustatakse peale presidendi valimisi.
President juhib valitsust ning on sisuliselt peaminister , relvajõudude ülemjuhataja, esindab riiki rahvusvaheliselt. Parlamendi ülesandeks on seadusandlus(USA, Venemaa,
Prantsusmaa).
Föderaalriigid- piirkondadel on oma elukorraldamisel suurem vabadus(usa,saksamaa).
Unitaarriigid- kohaliku elu määrab keskvalitsuse poliitika.
Võimukontrollimine on vajalik, et

tagab ühisvara kasutamise rahva huvides

garanteerida riigi ja kodanike julgeolek.

Väldib riigivõimu kuritarvitamist.
Õiguskantsler- kontrollib põhiseadusi ja seaduste täitmist.
Riigikontroll - kontrollib majandust,riigivaraga ümberkäimist.
Kaitsepolitsei - kontrollib julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist.
Kontrollorganite moodustamisel ja nende võimupiiride ehk pädevuse määramisel lähtutakse sellest, et

kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest(parlament,valitsus) sõltumatud

riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ning vabastab parlament.

Riigikontrolör ja õiguskantsleri annavad aru parlamendile

Kontrollorganite töökorralduse määrab vastav seadus.
2.3
Konstitutsioon on riigi kõrgeim seadus, kõik teised peavad olema kooskõlas. 1992. eesti praegune põhiseadus. Konstitutsioon sätestab

riigi(valitsemise) eesmärgid

määratleb kodanikuõigused, vabadused ja kohustused

kirjeldab valitsemise struktuuri võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda.
Põhiseadust täiendavad mitmed õigusaktid/seadused, mis võetakse vastu parlamendi poolt. Seaduste elluviimiseks antakse neid puudutavatele asutustele täpsed kohustused(valitsuse määrused).