Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail (Hitler sooritas enesetapu 30. aprillil). NB! 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus (=andis tingimusteta alla). Sõda Jaapaniga aga jätkus. USA heitis aatompommid 6. augustil 1945 Hiroshima linnale ja 9. augustil Nagasakile. (9. augustil alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu). NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti vastu (=kirjutati alla) 2. septembril 1945. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud. · 28. novembrist 1. detsembrini 1943 toimus Iraani pealinnas Teheranis Teherani konverents. Osalesid W. Churchill (Inglismaa), F. D. Roosevelt (USA) ja J. Stalin (NSVL). Teherani konverentsil otsustati: 1) USA ja Inglismaa avavad teise rinde 2) NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu 3) USA ja Inglismaa olid nõus tunnustama NSVLi 1941. aasta piirides (st. ka Baltikumi okupeerimist
TEINE MAAILMASÕDA PÕHJUSED 1. Saksamaa soov kätte maksta Versille'i süsteemi eest - 1/8 Skms territooriumist läks naaberriikide käsutusse, kõrged reparatsioonid 2. Lääneriikide lepituspoliitika 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. 3. Majanduskriisi tagajärjel said paljude riikide etteotsa diktaatorid (nt Hispaania), kelle eesmärgiks oli tihti uute alade vallutamine. Majandusraskustest tuldi sageli välja just tänu sõjatööstuse arendamisele. 4. NSVL soov viia läbi maailmarevolutsioon Stalin soovis NSVL piire laiendada (sotsialismi ideede maailma viimine) 5. Rahvaste Liidu nõrkus RL-il polnud otsustusmehhanismi ja puudusid ka s
aasta suvel, jätkas ka järgnevatel aastatel vallutatud alade hõivamist. Kui kapituleerumiseettepanekud lükati tagasi, otsustas USA kasutada tuumapomme. Neid heideti Hiroshimale ja Nagasakile. Umbes 260 000 inimest sai surma. Sellega jaapanlaste vastupanu oli sellega murtud. 2. septembril 1945.aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjaväe Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud. 17. Miks otsustas USA Kasutada Jaapani vastu tuumarelva? Kas see oli sinu arvates õige? Selgita. USA otsustas Jaapani vastu kasutada tuumapommi kuna teisiti ei olnud enam võimalik vastu hakata. Ei, see ei olnud õige, kuna see nõudsi tohutult suurel hulgal inimelus. 18. Kuidas aitas NSV Liit kaasa Jaapani purustamisele? NSV Liit astus samuti sõtta Jaapani vastu. 19. Kes olid? Millega jäädvustasid end ajalukku?
Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. MRP(1939)-saksa ja NSV kokkuvarisemine. 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles mittekallaletungipakt. Lisaprotokolliga jaotati ida-euroopa ära. See lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, moodustas lennuväe ja pakt tähendas uut maailmasõda. sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud. Saksa oli veel nõrk -sõdivad pooled –teljeriigid ja liitlased; muudatused selles ning kui teised riigid poleks ainult protestiga piirdunud, oleksid osas; hitlerivastane koalitsioon ja konverentsid- saksa väed taandunud. Samuti astus saksamaa välja rahvaste Teheran,Jalta ja Potsdam:millal=aasta ,kes ja mida otsustati liidust ning loobus locarno lepingu täitmisest. Teine agressor oli 1
Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda. Teine maailmasõda. Hitleri-vastane koalitsioon 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine. 1930-ndaid aastaid iseloomustab: 1. Versaille´i rahulepingu kokkuvarisemine: Saksamaa kehtestad üldise sõjaväe kohustuse (1935), Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1935), Saksamaa sõjaväe viimine Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas:
IV. TEINE MAAILMASÕDA Kontrolltöö nr 6. 18. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1. Mis toimus antud kuupäeval? 1933. a. 30. jaanuar Adolf Hitler sai Saksamaa kantsleriks 1935. a. märts Luftwaffe loomine 1935. a. juunis Anglo Saksa laevastiku kokkulepe 1936. a. märtsis Natsisaksamaa okupeeris Reinimaa 1938. a. 13. märts Austria ühendamine Saksamaaga 1938. a. 29.-30. september Müncheni Konverents 1938. a. 30. september Inglise-Saksa Ühisdeklaratsioon 1939. a. 14. märts Saksa-Poola mittekallaletungi leping(vist) 1939. a. 23. märts Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler 2. Mida tähendab: ``ansluss`` - saksa k. ühendamine, liitmine, annekteerimine) tähendab Austria liitmist Saksamaaga sudeedisakslane Sudeedid, kes kultuuri poolest tundsid tegelikult ennast
Teises maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit inimest, haavata sai 35 miljonit ning ligikaudu 3 miljonit inimest jäi teadmata kadunuks. 2. Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holokaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne). 3. Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile. 4. Kiirenes teaduslik-tehniline areng. 5. Muutus Euroopa poliitiline kaart – likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel. 6. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaailma liidriks. 7. Vastavalt 1945 San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon), mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (vt ka õpik lk.36). 8
Teises maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit inimest, haavata sai 35 miljonit ning ligikaudu 3 miljonit inimest jäi teadmata kadunuks. 2. Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holokaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne). 3. Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile. 4. Kiirenes teaduslik-tehniline areng. 5. Muutus Euroopa poliitiline kaart – likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel. 6. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaailma liidriks. 7. Vastavalt 1945 San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon), mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (vt ka õpik lk.36). 8
Kõik kommentaarid