II maailmasõda (0)

Q: Miks puhkes II maailmasõda?

Vastus leiad õppematerjalist: II maailmasõda

Q: Kes selles kõige rohkem süüdi oli?

Vastus leiad õppematerjalist: II maailmasõda

Q: Millised olid Hitleri sammud sõjaks valmistumisel?

Vastus leiad õppematerjalist: II maailmasõda

Q: Millised olid Hitleri plaanid?

Vastus leiad õppematerjalist: II maailmasõda

Q: Kuidas hinnata Lääneriikide Inglismaa Prantsusmaa käitumist sõja eel?

Vastus leiad õppematerjalist: II maailmasõda

Q: Millised riigid liideti Saksamaaga veel enne sõja algust?

Vastus leiad õppematerjalist: II maailmasõda

Q: Mis oli MRP sisu avalik ja salajane?

Vastus leiad õppematerjalist: II maailmasõda

Q: Kuidas on MRP seotud Eesti ajalooga?

Vastus leiad õppematerjalist: II maailmasõda

Q: Millise sündmusega ja millal algas II maailmasõda?

Vastus leiad õppematerjalist: II maailmasõda

Q: Millal ja kuidas sõda lõppes?

Vastus leiad õppematerjalist: II maailmasõda

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks puhkes II maailmasõda?
Kes selles kõige rohkem süüdi oli?
Millised olid Hitleri sammud sõjaks valmistumisel?
Millised olid Hitleri plaanid?
Kuidas hinnata Lääneriikide Inglismaa Prantsusmaa käitumist sõja eel?
Millised riigid liideti Saksamaaga veel enne sõja algust?
Mis oli MRP sisu avalik ja salajane?
Kuidas on MRP seotud Eesti ajalooga?
Millise sündmusega ja millal algas II maailmasõda?
Millal ja kuidas sõda lõppes?
Miks puhkes Talvesõda?
Miks ei suutnud venelased seda võita?
Miks tabas Saksamaa kallaletung NSV Liitu täiesti ootamatult?
Kus toimusid II maailmasõja suurimad ja otsustavad lahingud?
Miks sekkus sõtta USA?
Kuidas see mõjutas sõja käiku?
Millised sündmused sõjas tähistasid murrangut Saksamaa ja ta liitlaste kahjuks?
Milliste riikide inimkaotused ja miks II maailmasõjas olid suurimad?
Keda võib pidada II maailmasõja suurimaks võitjaks?
Millised olid II maailmasõja a negatiivsed tagajärjed?
Kuidas on need isikud seotud II maailmasõjaga?
Kuidas on järgnevad kohanimed läinud II maailmasõja ajalukku?

II MAAILMASÕDA

Miks puhkes II maailmasõda? Kes selles kõige rohkem süüdi oli?

I MS ebaõiglased tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov; osade võitjate pettumus (Jaapan, Itaalia) – ei saanud mida tahtsid
Diktatuuride teke, demokraatia nõrgenemine: dikt . Riikidel kergem sõda alustada (pole kellegi nõusolekut vaja)
Saksa natside välispoliitilised plaanid
NSVL ambitsioonid – maailmarevolutsiooni plaan – väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada
Sõjatööstuse areng – relvi vaja realiseerida
Rahvasteliidu nõrkus – puudus riiike ohjeldav jõud
Lääneriikide lepituspoliitika – olla rahumeelne diktaatorite suhtes. 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tšehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana.

Saksamaal oli suur süü sõja algamisel.

Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida?
EI. Kaotajariikide viha, maailmarevolutsiooniplaanid, lepitamispoliitika mitte toimimine – saksale järele andmine, Rahvasteliidu nõrkus jne

Millised olid Hitleri sammud sõjaks valmistumisel?

Tühistada Versailles leping
Suur-Saksamaa loomine
Võitjatele kättemaksmine
Atlandi ookeanist Uuraliteni Euroopa vallutamine

Millised olid Hitleri plaanid? Saksamaa põhivaenlased?
vallutada Tšehhoslovakkia ning Poola.

Kuidas hinnata Lääneriikide (Inglismaa, Prantsusmaa) käitumist sõja eel? Millega nad seda põhjendasid?

Millised riigid liideti Saksamaaga veel enne sõja algust?
Austria ja Tšehhoslovakkia

Mis oli MRP sisu (avalik ja salajane)? Hitleri ja Stalini tegelikud plaanid?
See oli mittekallaletungileping ehk riigid olid kohustatud säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingu salajases protokollis piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas.

Kuidas on MRP seotud Eesti ajalooga ?
baaside loomine-hiljem okupatsioon

Millise sündmusega ja millal algas II maailmasõda? Millal ja kuidas sõda lõppes?
ALGUS
1. septembril 1939. aastal ründas Sksm Poolat (Sksm süüdistas Poolat enda ründamises)
3. septembril 1939. aastal kuulutasid SB ja Pr Sksm-le sõja („kummaline sõda“)
17. septembril 1939. aastal tungis Poolale kallale NSVL
SÕJA LÕPP
2. september 1945.a Jaapan kirjutas alla kapituleerumisaktile

Millised riigid olid II maailmasõjas:

Saksamaa liitlased? – Itaalia, Jaapan, Soome, Ungari, Rumeenia , Bulgaaria , Slovakkia jt (11 riiki)
Saksamaa vaenlased e. teise poole liitlased? - Suurbritannia , Prantsusmaa Nõukogude Liit, USA jt (kokku 61 riiki).
erapooletud? – Rootsi (kuigi varustas Hitlerit), Iirimaa (pooldasid Hitlerit, viha inglaste vastu), Hispaania , Portugal (lennuväed, sadamad Hitlerile), Šveits ( pangad ), Türgi

Miks puhkes Talvesõda? Miks ei suutnud venelased seda võita?
Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus Molotov -Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri alla.
Sõda leidis aset sajandi külmimal talvel, mistõttu sõda peeti eriti Nõukogude poole jaoks väga rasketes tingimustes. Punaarmee kaotused olid soomlastega võrreldes mitu korda suuremad.

Miks tabas Saksamaa kallaletung NSV Liitu täiesti ootamatult?
MRP-ga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit teineteist mitte rünnata, kuid kumbki ei kavatsenud tegelikkuses seda sätet täita. Algul puudutas see eelkõige Nõukogude Liitu, kes plaanis oodata ära, mil Saksamaa ja Suurbritannia on omavahelistes lahingutes ehk nõrgestanud ja sekkuda Saksamaa vastu sõtta suure propagandakäraga "Euroopa vabastajana". Selle tulemusena hakkas Saksamaa aduma Nõukogude poolt lähtuvat ohtu ning hakkas senini Inglismaa vastu kavandatud sõja plaanimise asemel kavandama sõda Nõukogude Liiduga. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa ootamatult kallale Nõukogude Liidule, ennetades arvatavat Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra. Kuna ei Nõukogude Liit ega ka Saksamaa ei olnud kumbki valmistunud kaitseks, vaid ainult ründeks, sai tohutu eelise 1941. aasta suvel see, kes ründas esimesena. Seepärast hõivas Saksamaa suure osa NSV Liidu Euroopa osast, sealhulgas ka Baltimaad . Saksamaa rünnakutempo rauges alles 1941. aasta lõpul talve saabudes, mil neil ei õnnestunud vallutada ei Moskvat ega ka Leningradi . 1941. aasta lõpus toimus Moskva all esimene murdelahing, millega Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema.

Kus toimusid II maailmasõja suurimad ja otsustavad lahingud?
Idarindel

Miks sekkus sõtta USA? Kuidas see mõjutas sõja käiku?
USA sekkus sõtta peale Pearl Harbori rünnakut,kus hävitati USA sõjatehnikat ja kus hukkusid paljud ameerika sõdurid...Inglismaa sai tugeva liitlase võiks öelda sama mis IMSi kohta ,et USA pani paika jõu vahekorrad aitas kaasa Hitleri vastase koalitsiooni võitmisele

Millised sündmused sõjas tähistasid murrangut Saksamaa ja ta liitlaste kahjuks?
Midway merelahing
Juuni 1942
USA merevägi purustas suurema osa Jaapani lennukikandjaid. See võimaldas haarata ameeriklastel enese kätte initsiatiiv õhus ning alustada Vaikse ookeani saarestike tagasivallutamist ning Jaapani saarte lauspommitamist.
Stalingradi lahing (1942-1943)
17. juuli 1942.a
19. november 1942.a
2. veebruar. 1943.a
17. juulil 1942.a algas Stalingradi lahing. NSVL väed olid neli kuud pidanud kaitselahingut ning 19. novembril alustasid nad vastupealetungi
Stalingradi lahingu algus
Vastupealetung
Saksa väed kapituliseerusid
El-Alameini lahing 1942 – 1943
Põhja-Aafrika, Egiptus
Novembris läksid brittide väed El-Alameinis pealetungile ning see oli edukas
1943. aasta mais olid Itaalia-Saksa väed sunnitud alistuma (USA tuli appi)

Selgita näidete abil väidet: II maailmasõda oli totaalne sõda
kui IMSi inimkaotused põhinesid rindel olnud meestest siis IIMSis olid paljud neist aga tsiviilelanikud...samuti pidid okupeeritud maade rahvad sõdima siis okupeeritud maa poolt(Saksa või NSVL)
*sõjaline tegevus
*ei piirdu ainult euroopaga
*Jaapan-Hiina seal kandis ka sõjategevus

Pariisi rahukonverents – osalised, kokkulepped, tähtsus?
Osalised: Inglismaa peaminister Loyd George, Prantsuse peaminister Clemenceaux ( radikaal sotsialist, hüüdnimi Tiiger), Ameerika president Wilson , Itaalia peaminister Manuele Orlando
Kokkulepped: head küljed: püütakse korrastada segipaisatud maailma, koostada püsivad rahulepingud , luuakse Rahvasteliit , mille eesmärk oli sõdasid ära hoida, püüti panna alus riikidevahelisele koostööle
halvad küljed: saksamaast lõigati ära maa-alad, mis olid peamiselt asustatud sakslastega, reparatsioonide suurust ja maksetähtaega ei suudetud kindlaks määrata, tekitati Poola koridor, kaotajaid ei kaasatud läbirääkimistele
vigade põhjused: võitjad lähtusid omakasust ja kättemaksusoovist, iga võitjariik soovis oma positsiooni tugevdada ja mõjuvõimu suurendada, puudus kogemus rahvusvaheliseks koostööks ja Rahvasteliit jäi Prantsusmaa ja Inglismaa kontrolli alla,võitjad ei olnud valmis olema sallivad ja tegema koostööd
puudused: ei suudetud lahendada esimese maailmasõjani viinud probleeme. Ei suudetud luua süsteemi, mis oleks taganud lepingute täitmise. Puudusid võimalused lepingu rikkujate karistamiseks
Tähtsus: püsivate rahutingimuste väljatöötamine, Versailles süsteemi loomine

Milliste riikide inimkaotused (ja miks) II maailmasõjas olid suurimad?
Arvuliselt olid kõige suuremad kaotused N. Liidul – seitse miljonit hukkunud sõjaväelast ja seitse miljonit tsiviilisikut. Viimastest hukkus enamus repressioonide läbi ja sunnitöölaagrites.
Sakslased kaotasid üle 4 miljoni sõjaväelase lahingutes, 3,3 miljonit liitlaste vangilaagrites ning ligi 700 000 tsiviilelaniku õhurünnakutes. Kuid suhtarvudes võttes oli sõjas osalenud riikidest kõige suuremad kaotused Poolal, kes kaotas üle 20% oma elanikkonnast, ehk 6 miljonit inimest, kusjuures ligi poole ohvritest moodustasid juudid.

Keda võib pidada II maailmasõja suurimaks võitjaks? Suurimaks kaotajaks? Põhjenda.

Millised olid II maailmasõja: a) negatiivsed tagajärjed? b) positiivsed tagajärjed?
Negatiivsed: * suured inimohvrid (NSVL kannatas kõige rohkem, Sks, Jaapan, Poola) II maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit; haavata sai 35 miljonit ning 3 miljonit jäi teadmata kadunuks .
* Sks kui riigi purustamine (tükeldati ära, tervik kadus , kujunes kaks erinevat poolt)
*Idabloki kujunemine –raudne eesriie , eraldatus
Positiivsed: * Sks ja Itaalia demokraatlikuks, Jaapani modernseerimine (president, parlament ), USA autoriteedi kasv

I ja II maailmasõda: sarnasused ja erinevused (põhjused ja ajend , sõdivad pooled ning neutraalsed riigid, sõjategevuse piirkonnad, sõdimisviisid, tagajärjed)
I ms
II ms
Põhjused
Suurriikide imperialistlik poliitika
Kaotajariikide kättemaksusoov
Sõdivad pooled
Antant, Keskriigid
Teljeriigid + Hitlerivastane koalitsioon
Neutraalsed riigid
Rootsi, Iirimaa, Hispaania, Portugal, Šveits, Türgi
Sõjategevuspiirkonnad
Aafrika, Jaapan, Idarinne
Sõdimisviisid
I ms kasutatud relvad - aatompomm
Tagajärjed
Majanduskriis
Tohutud inimkaotused

Seleta mõisted:

Suur-Saksamaa – Hitleri plaan koondada kõik sakslased ühte riiki, tagasi nõuda saksa alad
Lepituspoliitika – poliitika, mida ajasid Lääneriigid: olla rahumeelne diktaatorite suhtes
Teljeriigid - Saksamaa liitlased
“kummaline sõda” - Lääne –ehk Prantsusmaa rindel valitses peaaegu täielik vaikus, Prantsuse-Briti sõjajõud ei võtnud ette ühtegi tõsisemat operatsiooni Sksm vastu
Välksõda – Saksamaa sõjastiil
Talvesõda ja Jätkusõda - Nõukogude Liidu sõda Soome vastu
Kolmikpakt - Sksm, Jaapani ja Itaalia leping üksteist aidata
okupatsioon
“ Barbarossa plaan” - Saksamaa alustab sõda NSVL-ga. Sõjaplaani nimi oli Barbarossa
Holokaust – juutide massiline tapmine
Atlandi harta – Usa ja inglismaa sõlmitud leping. Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja põhimõtted; mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted; mõlemad lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist; lubati taastada kõigi II maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus
Teine rinne - USA, Suurbritannia ja Kanada vägede poolt avatud rinne
Kapitulatsioon – Teine Ms lõppes Jaapani allaandmisega
Nürnbergi protsess - Kohtuprotsess Saksa faðistlike sõjakurjategijate vastu. Kokku oli kohtu all 21 kaebealust. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteos rahu vastu, b) sõjakuritegude s ja c) kuritegudes inimsuse vastu.

Kuidas on need isikud seotud II maailmasõjaga?

Jossif Stalin - viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma, vajaduse korral relva jõul. Selleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi.
Vjatšeslav Molotov - tõusis võimule Joseph Stalini toetajana, oli peamine Nõukogude Liidu Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastaja. Tema järgi sai soomlastelt Külma sõja ajal nime molotovi kokteil.
Georgi Žukov - 8. mai 1945 kirjutas alla Saksamaa kapitulatsiooniaktile.
Adolf Hitler - Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea
Joachim von Ribbentrop - Ribbentrop oli Saksamaa poliitik , välisminister. Hukati poomise läbi Nürnbergi tribunali otsuse kohaselt 16. oktoobril 1946
Erwin Rommel - juhatas 1940–1943 Saksa ekspeditsioonikorpust Põhja-Aafrikas ning paistis sealsetes kõrbetes silma osava väejuhina, mistõttu teda nimetati Kõrberebaseks.
Neville Chamberlain - lepituspoliitika ajaja
Winston Churchill - hitleri vastane. osales mitmel Jalta Teherani jpt konverentsidel IIMSi ajal
Bernard Montgomery - Briti välimarssal (feldmarssal) ning üks olulisemaid liitlasvägede väejuhte II maailmasõja päevil.
Franklin Delano Roosevelt - Oli suureks abiks Teise maailmasõja lõpetamisel
Harry Truman - Augustis 1945 andis Truman käsu heita Jaapanile kaks tuumapommi.
Dwight Eisenhower - USA sõjaväelane ja poliitik, liitlasvägede ülemjuhataja IIMSi ajal ning NATO loomisel selle esimene ülemjuhataja ning 34.president
Douglas MacArthur - Ta oli Jaapanile aatomipommi heitmise peamine pooldaja . USA armee kindralina juhtis ta Teise maailmasõja ajal USA relvajõude Vaikse ookeani sõjatandril.
Charles de Gaulle - Prantsuse sõjaväelane ja riigimees,kes juhtis vägesid ning oli hiljem korduvalt Prantsusmaa president
Carl Gustaf Emil Mannerheim - Talvesõja ajal oli Mannerheim Soome kaitsejõudude juhataja

Kuidas on järgnevad kohanimed läinud II maailmasõja ajalukku?

Pearl Harbor - 7. detsembril 1941 korraldas Jaapani keiserlik merevägi Pearl Harbori mereväebaasile üllatusrünnaku, hävitades suure osa Vaikse Ookeani Laevastikust ja sundides Ameerika Ühendriike astuma Teise maailmasõtta.
El- Alamein - Briti väed lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed ning sundisid neid 1943.a. Põhja-Aafrikast lahkuma .
Stalingrad - lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel.
Teheran - Lääneriigid ei kavatse NSVLiga sõdida baltimaade pärast, küll aga tuleks 2-3 aastat peale sõja lõppu viia läbi rahva hääletus, kus otsustatakse kas Eesti soovib olla iseseisev või kuuluda NSVLi koosseisu. Teherani konverentsil otsustati, et teine rinne avati poolteist aastat enne sõja lõppu
Normandia – Teise rinde avamine
Jalta - Otsustati luua ÜRO,kooskõlastati sõjajärgne maailmakorraldus ja Saksamaa purustamine-Stalin,Roosevalt,Churchill
Hiroshima ja Nagasaki – Jaapani linnad, mille hävitasid tuumapommid

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 99 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

99 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Hey Õppematerjali autor

Kordamisküsimuste vastused II maailmasõja kohta.

1. Miks puhkes II maailmasõda? Kes selles kõige rohkem süüdi oli?
• I MS ebaõiglased tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov; osade võitjate pettumus (Jaapan, Itaalia) – ei saanud mida tahtsid
• Diktatuuride teke, demokraatia nõrgenemine: dikt. Riikidel kergem sõda alustada (pole kellegi nõusolekut vaja)
• Saksa natside välispoliitilised plaanid
• NSVL ambitsioonid – maailmarevolutsiooni plaan – väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada
• Sõjatööstuse areng – relvi vaja realiseerida
• Rahvasteliidu nõrkus – puudus riiike ohjeldav jõud
• Lääneriikide lepituspoliitika – olla rahumeelne diktaatorite suhtes. 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tšehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana.

Saksamaal oli suur süü sõja algamisel.
2. Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida?
EI. Kaotajariikide viha, maailmarevolutsiooniplaanid, lepitamispoliitika mitte toimimine – saksale järele andmine, Rahvasteliidu nõrkus jne
3. Millised olid Hitleri sammud sõjaks valmistumisel?
• Tühistada Versailles leping
• Suur-Saksamaa loomine
• Võitjatele kättemaksmine
• Atlandi ookeanist Uuraliteni Euroopa vallutamine

4. Millised olid Hitleri plaanid? Saksamaa põhivaenlased?
vallutada Tšehhoslovakkia ning Poola.

isikud, mõisted

2 maailmasõda hitler stalin

Sarnased õppematerjalid

doc

II Maailmasõda

Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail (Hitler sooritas enesetapu 30. aprillil). NB! 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus (=andis tingimusteta alla). Sõda Jaapaniga aga jätkus. USA heitis aatompommid 6. augustil 1945 Hiroshima linnale ja 9. augustil Nagasakile. (9. augustil alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu). NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti vastu (=kirjutati alla) 2. septembril 1945. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud. · 28. novembrist 1. detsembrini 1943 toimus Iraani pealinnas Teheranis Teherani konverents. Osalesid W. Churchill (Inglismaa), F. D. Roosevelt (USA) ja J. Stalin (NSVL). Teherani konverentsil otsustati: 1) USA ja Inglismaa avavad teise rinde 2) NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu 3) USA ja Inglismaa olid nõus tunnustama NSVLi 1941. aasta piirides (st. ka Baltikumi okupeerimist

20. sajand maailmas

doc

Teine maailmasõda - põhjused, käik, tulemused

TEINE MAAILMASÕDA PÕHJUSED 1. Saksamaa soov kätte maksta Versille'i süsteemi eest - 1/8 Skms territooriumist läks naaberriikide käsutusse, kõrged reparatsioonid 2. Lääneriikide lepituspoliitika 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. 3. Majanduskriisi tagajärjel said paljude riikide etteotsa diktaatorid (nt Hispaania), kelle eesmärgiks oli tihti uute alade vallutamine. Majandusraskustest tuldi sageli välja just tänu sõjatööstuse arendamisele. 4. NSVL soov viia läbi maailmarevolutsioon Stalin soovis NSVL piire laiendada (sotsialismi ideede maailma viimine) 5. Rahvaste Liidu nõrkus RL-il polnud otsustusmehhanismi ja puudusid ka s

Ajalugu

docx

AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED: II MAAILMASÕDA

aasta suvel, jätkas ka järgnevatel aastatel vallutatud alade hõivamist. Kui kapituleerumiseettepanekud lükati tagasi, otsustas USA kasutada tuumapomme. Neid heideti Hiroshimale ja Nagasakile. Umbes 260 000 inimest sai surma. Sellega jaapanlaste vastupanu oli sellega murtud. 2. septembril 1945.aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjaväe Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud. 17. Miks otsustas USA Kasutada Jaapani vastu tuumarelva? Kas see oli sinu arvates õige? Selgita. USA otsustas Jaapani vastu kasutada tuumapommi kuna teisiti ei olnud enam võimalik vastu hakata. Ei, see ei olnud õige, kuna see nõudsi tohutult suurel hulgal inimelus. 18. Kuidas aitas NSV Liit kaasa Jaapani purustamisele? NSV Liit astus samuti sõtta Jaapani vastu. 19. Kes olid? Millega jäädvustasid end ajalukku?

Ajalugu

docx

II maailmasõda

Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. MRP(1939)-saksa ja NSV kokkuvarisemine. 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles mittekallaletungipakt. Lisaprotokolliga jaotati ida-euroopa ära. See lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, moodustas lennuväe ja pakt tähendas uut maailmasõda. sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud. Saksa oli veel nõrk -sõdivad pooled –teljeriigid ja liitlased; muudatused selles ning kui teised riigid poleks ainult protestiga piirdunud, oleksid osas; hitlerivastane koalitsioon ja konverentsid- saksa väed taandunud. Samuti astus saksamaa välja rahvaste Teheran,Jalta ja Potsdam:millal=aasta ,kes ja mida otsustati liidust ning loobus locarno lepingu täitmisest. Teine agressor oli 1

Ajalugu

doc

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda. Teine maailmasõda. Hitleri-vastane koalitsioon 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine. 1930-ndaid aastaid iseloomustab: 1. Versaille´i rahulepingu kokkuvarisemine: Saksamaa kehtestad üldise sõjaväe kohustuse (1935), Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1935), Saksamaa sõjaväe viimine Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas:

Ajalugu

docx

II Maailmasõda 1933-1943

IV. TEINE MAAILMASÕDA Kontrolltöö nr 6. 18. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1. Mis toimus antud kuupäeval? 1933. a. 30. jaanuar Adolf Hitler sai Saksamaa kantsleriks 1935. a. märts Luftwaffe loomine 1935. a. juunis Anglo Saksa laevastiku kokkulepe 1936. a. märtsis Natsisaksamaa okupeeris Reinimaa 1938. a. 13. märts Austria ühendamine Saksamaaga 1938. a. 29.-30. september Müncheni Konverents 1938. a. 30. september Inglise-Saksa Ühisdeklaratsioon 1939. a. 14. märts Saksa-Poola mittekallaletungi leping(vist) 1939. a. 23. märts Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler 2. Mida tähendab: ``ansluss`` - saksa k. ühendamine, liitmine, annekteerimine) tähendab Austria liitmist Saksamaaga sudeedisakslane Sudeedid, kes kultuuri poolest tundsid tegelikult ennast

Ajalugu

docx

Teine maailmasõda konspekt

Teises maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit inimest, haavata sai 35 miljonit ning ligikaudu 3 miljonit inimest jäi teadmata kadunuks. 2. Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holokaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne). 3. Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile. 4. Kiirenes teaduslik-tehniline areng. 5. Muutus Euroopa poliitiline kaart – likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel. 6. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaailma liidriks. 7. Vastavalt 1945 San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon), mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (vt ka õpik lk.36). 8

11.klassi ajalugu