¤ Nimetamatus - ükski nimetus ei ole täpne, tühjuse mõiste ¤ oo-ütleja - seisuslike vaimulike valued ¤ Pratimoksa - munkade käitumisjuhend ¤ Sindhu - Induse jõgi ja selle alamjooksul asuvad piirkonnad ¤ Tekkimatuuuuu - nirvaana ¤ Vastaskallas, teine kallas - nirvaana ¤ Viis - esimesed viis, mis tuleb läbi lõigata on usk "mina" olemasolusse, kahtlused, kiindumus väärasse, himud ja pahatahtlikus. Järgmised viis, millest tuleb loobuda on iha kelada kuju omava olendina, iha elada kujuta olendina, upsakus, käsritus, nõemdus. "Viis", mida peab kujundama, armastama on usk, tarmukus, tähelepanelikkus, keskendumine ja mõistmine. "Viis", millest munk on vabanenud on himu, vihkamine, uhkus, nõmedus ja väärvaated. ¤ Virgumise koostisosad - meetutusvõime, seadmuste uurimine, tarmukus, rõõm, usaldamineeee, keskendumine ja võrdne suhtumine kõigisse. Väärikas e arhat - tema teod ei kanna enam ei positiivseid ega negatiivseid vilju. Dhammapada osad: 1
Avaldus peamiselt kirjanduses ja kujutavas kunstis. Muusikas valitseb 19.saj aga romantism. Romantikud ja heliloojad hakkasid koguma rahvamuusikat, rahvakunsti ning seda oma loomingus kasutama. Nad pidasid väga tähtsaks rahvusliku koloriiti. Erilist tähelepanu pöörasid romantikud isiksusele. Tihti on romantikute teoste peategelaseks mingi eriline inimene või kunstnik. Kunstniku käsitleti kõrge olendina, kellele oli tõde kõige kättesaadavam ja kelle missiooniks oligi tõe kuulutamine. Nad pidasid tähtsamaks tundeid. Nad ütlesid: MÕISTUS VÕIB EKSIDA, TUNDED MITTE KUNAGI. Romantikuid huvitas väga intuitsioon, inimeste tundeelu ja alateadvus. Mineviku tasakaaluka, mõistusliku ja distsiplineeritud inimese asemele tuleb nüüd tasakaalutu tundeinimene, keda iseloomustab ere kujutlusvõime a ülitundlikus. Romantikute meelisteemaks on armastus (õnnetu, ülistamine jne)
Analüütilise vaimufilosoofia algataja on RYLE (rmt. Concept of Mind, 1949) Miks vaimufilosoofia on populaarne? Seetõttu, et analüütilises filosoofias valitseb metafüüsika-vastane hoiak. Pandi tähele, et kuigi metafüüsiline oleva-seletus on teaduse ees taandunud, on metafüüsilis-religioosne inimese seletus ometi jõus. Vaatamata sellele, et avalikkusest on taandunud arusaam meie surematust hingest, mõistetakse ennast ikkagi eelkõige vaimse olendina. Olla teadvusel, mõtelda jne. — kõik see kuulub tavaintuitsiooni juurde. Mis vahekorras on vaim ja keha? • Dualism • Biheiviorism • Identsusteooria • Funktsionalism Sissejuhatus dualismi Dualism – seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu (või füüsilisi omadusi ja vaimseid omadusi) eri liiki entiteetidena. Keha surm ei kujuta veel teadvuse lakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. 2 Substantsidualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid
Kuradi mitu nägu Kuradit on tavaliselt kujutatud saba ja sarvedega olendina, kellel on kolmhark käes ja kes põrgus patuste hingede üle valitseb, kus ta neid omakorda piinab ja karistab halbade tegude eest. Saatan on ka justkui halb vaim, kes meelitab inimesi pattu tegema. Paljud raamatud räägivad sellest, kuidas inimesed oma hinge mingi suure varanduse eest saatanale müünud. Kuidas on aga saatanat kujutatud Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita"? Mis oli saatana eesmärk selles teoses?
(elab vees) ja kollane draakon, mida peetakse kõigi draakonite kuningaks. Kollane draakon koosneb neljast erinevast lohest, millest igaüks valitseb ühte merd põhja-, lõuna-, ida- ja läänemerd. Erinevaid eespool nimetatud tüüpe on kujutatud kõikjal: topsidel, gongidel, kruusidele, sööginõudel, Buddha troonil, käepidemetel, riietel ja kõigel mida üritati kaitsta või millele sooviti head või õnnistust. Hiina kunstis on pilt draakonist loodud kui siugja, pika nelja jalaga olendina. Erinevatest usunditest pärinevad ka kõiksugused uskumused, nagu et ,,draakonitel on küünised kui kotkal, sarved kui hirvel, peopesad kui tiigril, keha kui maol, jalad kui hobusel" jne. Usutakse ka, et kui draakoni pea on allapoole, siis see võib tähendada halba õnne. Tehakse ka tatoveeringuid, kuid arvatakse, et see isik peab olema piisavalt tugev, võimaks kanda draakoni nahka oma nahal. Kullast käepide draakoni peaga. Kullatud plasku draakoni graveerinuga.
oma tähelepanu mitte kosmose kui terviku teoreetilisele uurimisele, vaid inimesele. http://static.flickr.com/29/91526300_47b61d45b0_m.jpg 4 Ka renessansiaegne filosoofia oli humanistlik, kui tähelepanu pöördus jumalalt inimesele. Toonased mõtlejad ei olnud ateistid  jumalat peeti ikka maailma ja inimese loojaks  kuid inimene ei pidanud end enam maise olendina kõrgema jõu kõrval alaväärseks olevuseks. Itaalias alanud renessansi üks tuntumaid humaniste oli luuletaja Petrarca. Humanismi ideed levisid eelkõige ülikoolide ja raamatute vahendusel. 14. sajandi algul oli ülikoole vähe, üksnes Prantsusmaal, Itaalias ja Inglismaal. 1348 asutati Praha ülikool. 15. sajandi lõpuks oli aga Euroopas juba 65 ülikooli. 5
Tuntuim töö on ,,Tantsutund", kus maali keskel seisab õpetaja, kepp käes, tagaplaanil on tantsijatar peegli ees ja kõrval klaver, mille ees teised tantsijannad enda järjekorda ootavad. Esmapilgul jätab maal juhuslike, seoseta fragmentide mulje. Lähemal vaatlemisel võib märgata, et figuur mustas kujutab distsiplineerivat printsiipi, valged lehvivad laigud kehastavad aja rütmi, liikumist ja vabadust. Naine ei esine Degasi loomingus kauni ja meelelise olendina. Ta kujutab lauljannasid ja tantsijannasid haaravalt ja eluliselt, ilma ilustamata, grotesksetes poosides ja näitab armutult ka nende inetuid paksu mingikorra alla peidetud nägusid. Kuni isa surmani elas Degas majanduslikult kindlustatuna. Pärast selgus, et panga seis oli kehv. Degas loobus suurest osast oma varast, et päästa panka ja sattus rahalistesse raskustesse. Ta keskendus maalidele, mis tõid raha sisse. Eriti palju maalib ta akti.Töö- dele on
IR - ümberpööratud, mitte. 19. Induktsioon Üksikult üldisele liikuvtuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav. 20. Deduktsioon Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. 21. Ratsionalism on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. 22. Teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. 23. Empirism mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. 24. Panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus ehk jumal on kõiges. 25. Monism Teooria, mille kohaselt on olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb, selle kohaselt on olemas üks ja ainus substants. 26. Dualism Teooria, mille kohaselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust
tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust. * Sensualism - tunnetusteoreetiline suund, mis peab kõikide teadmiste allikaks aistinguid. * Stoitsism - Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. * Subjektiivne - Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. * Subjektivism  tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. * Substants - Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. * Teism - Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. * Transtsendentne - Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. * Utilitarism - Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus.
võimalikkuse) nõudeks. Inimene peab lähtuma sellisest käitumispõhimõttest, millest võiksid lähtuda ja peaksid lähtuma kõik. · Kategoorilise imperatiivi teine sõnastus on järgmine: "Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse." See tähendab, et võttes endale mingi õiguse, peab inimene mõistusliku olendina sellise õiguse andma ka teistele. Inimesed on moraalses mõttes võrdsed (võrdsete õigustega). Kategooriline imperatiiv määrab, mis on mõistusega olendi kohus. Eitades tegudes kategoorilist imperatiivi, lakkab inimene käitumast mõistusliku olendina. Kant tõi näiteks viis käitumispõhimõtet, mis põhinevad kategoorilisel imperatiivil ning on seega moraalselt kohustuslikud. Inimese kohus on: · olla aus · hoiduda enesetapust · aidata teisi · olla õnnelik
värviline puulõige. Jaapanlastelt õppis ta kehade liikumispoosid ekujutamist. Degasi maalides lõikab raam figuuri pooleks. Samuti asetab ta figuure ebaharilikesse perspektiividesse. Ainet valis ta moodsa suurlinna elust: naised tualetti tegemas, hobuste võidujooks, kohvikute elu, kabareed ja teater, eriti aga baletti.Kõigis töödes esineb ta pessimistliku j kritiseeriva vaatlejana. Naine ei esine tema töödes võluva meelelise olendina nagu Renoiri maalides, Degas näitab teda triviaalsetes poosides: pesu pesemas, minkimas, riietumas jne. Tema tööde võlu peitub oskuses suurepäraselt kujutada liikumist ja täiesti eriline värvivalik:külmade heledate toonide rakendamise oskus. ületamatu meister on ta ka valguse kujutamisel, harrastas pastelli. Monet on kõige järjekindlam impressionist, ja ka kõige tõelisem impressionist. Noorpõlves maalis ta figuuri ja zanripilte, hiljem pühendus täielikult maastikumaalile
Une argument otsustab, et meeleelundite kaudu tulevat teadmist ei saa kindlalt usaldada. Kui ma kujutlen ennast midagi nägevat, on teoreetiliselt võimalik, et Jumal (või paha vaim) põhjustab muljed. Kuri vaim petab, tekitab meelepetteid ja illusioone. Cogito, ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas! Midagi saab tõsikindlalt teada! Jumalike võimetega paha vaim saab mind eksitada ainult siis, kui mina olemas olen, olen olemas mõtleva olendina. Saan kahelda vaid olemas olles. Väljaspool kahtlust on enda olemasolu! 9. Jumala olemasolu Vaatleb Jumala ideed. Strateegia: tõestada Jumala olemasolu ja siis toetuda Jumala omadustele, näidata, et välismaailm on põhijoontes selline, nagu ta ilmneb. Jumal ei ole pettur! Jumala olemasolul on keskselt tähtis koht, kuid teda ei huvita Jumala olemasolu teoloogilistel põhjustel. Descartes esitab oma versioonid kosmoloogilisest ja ontoloogilisest jumalatõestusest:
paljuneksid. Seda tuli ka karjapoistel karjas teha, et loomad oleksid rahulikud ja sigineksid hästi. Murueide tütred olid himurad, kuid valvasid hoolikalt, et keegi metsarahvale paha ei tekitaks. Vetehaldjas- Vetehaldjas on veekogude, vihma, kõigi veetaimede ja kalade kaitsja. Ta on kogu maa hoidja ja kaitsja *maaisanda Mastoron' kirdi tütar, kes elab kaugel meres või ookeanis. Metsahaldjas- Metshaldjat on kujutatud inimesesarnase olendina. Harilikult olevat ta puude kõrgune, kuid võivat muutuda ka inimesepikkuseks. Siis ilmuvat ta sageli valgeis rõivais taadina. Metsas olevat tal pere ja palju vara. Nagu vetehaldjad, nii pidanud metshaldjadki kaks korda aastas pulmi. Siis tormanud nad suuri puid murdes tuulispeadena ringi. Nad meelitanud enda juurde inimesi, eriti lapsi. Metshaldjad eksitanud ka kariloomi või kandnud neid ühest kohast teise.
halvaks ei tulene sellest, kas miski oleks seda, vaid, et kultuurid vastavalt keskkonnale on hakanud kuidagi käituma ja hiljem on sellele antud hinnang, kuid need käitumised ongi tekkinud vastavalt sellele, millises keskkonnas inimene elab. Kultuuriti see eetika erineb ning oleneb inimvajadustest. Väärtuste peale mõtlemine ei ole oluline, sest see, kuidas me lõpuks käitume, on tekkinud evolutsiooni käigus. -) Inimene mõtleva olendina ei ole üldse oluline, sest inimene on oma keskkonna produkt. -) Mitmekesisuse tees: Moraalsed kombed ja veendumised on erinevates kultuurides täiel määral erinevad ja inimajaloo erinevatel etappidel võime leida igasuguseid moraalseid standardeid ning me ei saa öelda, et ükski neist oleks universaalne. * Emotivism: -) Tuleneb sõnast emovere, mis tähendab emotsionaalsust. -) Emotivismi areng jääb peamiselt 20. sajandi algusesse, sest sel ajal levis filosoofias
abistada. Üldine filosoofilises vaade inimesest on kui täielikult funktsioneeriv integreeritud isiksus. [4] Teiseks õenduse keskseks mõisteks on „tervis“. Nightingale teoorias kajastus osaliselt, et peale füüsilise tervise on inimesel ka vaimne pool ning sellepärast antakse õdedele kohustus lisaks keskkonnatingimuste parandamisele patsienti nõustada ja vajadusel rahustada. Inimesekäsitluse poole pealt kinnitas ta, et inimest vaadeldakse bioloogilispsühhosotsiaalse olendina, kes on füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse keskkonna mõjuväljas. [5] Virginia Hendersoni definitsioon põhineb indiviidi võimekusel funktsioneeride iseseisvalt vastavalt tema 14ndele komponendile. Õed peavad rõhutama tervise edendamist, ennetamist ja haiguste ravimist. Lisaks väidab ta, et hea tervis on väljakutse, mida mõjutab vanus, kultuuriline taust, füüsiline ja 2
õendusprintsiibid kasutusel tänapäevani. Vaatamata sellele, et mõnda Nightingale'i printsiipi on muudetud või üldse ümberlükatud meditsiini ja teaduse eelistuses, siis paljud kontseptsioonid tema teoorias ei ole mitte ainult jäänud kestma, vaid on kasutatud õdede üldiseks koordineerimiseks rohkem kui 150 aastat. (Qureshi, 2016) Õenduskesksed mõisted Nightingale'i teooria kohaselt vaadeldakse inimest, kui bioloogilis-psühho-sotsiaalse olendina, kes on füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse keskkonna mõjuväljas. Tervise ja keskkonna käsitlused Nightingale'i teoorias olid järgmised: tervena olemist ei defineerita, vaid seda vaadeldakse seisundina, mis antakse organismile looduse poolt, kui väliste tegurite mõjul võimalused ei hävine, halb õhk, vale valgus, müra ning igavus mõjuvad organismile laastavalt. Õendustegevuse ja väärtuste vaatepunktist on väga olulised range
Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab ja reprodutseerib. Rõhutatakse õpetaja aktiivsust, ta valib õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ja "tasustada" seda. Õppija passiivne vastuvõtja ja justkui ei vastuta õppimise eest. Õppimise käigus omandatud üksikud teadmised ja oskused ei loo üldisemaid mõtlemis- ja teadmiste käsitlemisoskusi. Õppijat ei nähta uusi tegevusi ja lahendusi pakkuva mõtleva olendina, vaid toiminguid ellu viiva mehhanismina. - Õpetaja aktiivne, õppija passiivne. B huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimine peamiselt üksikute valmisteadmiste, käitumismudelite vastuvõtmise ja säilitamisena. Rõhk välise käitumise kujundamisel. Omandatud üksikud teadmised ei loo üldisemaid mõtlemis- ja teadmiste käsitlemisoskusi. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi?
näiteks emotsionaalne tasakaal, füüsiline kui ka intellektuaalne suutlikkus, inimese vanus ja ka kultuuriline taust. Õdede osakaal selles on, et kuidas ennetada ja ravida haigusi ning tervist edendada. Seda kõike Hendersoni arvates peab indiviid suutma ise rahuldada [CITATION Aco191 l 1033]. Nightingale teoorias tuli välja ka, et lisaks patsiendi füüsilisele on ka vaimne tervis. Tema teoorias kinnitab ta, et inimkäsitluses vaadeldakse inimest kui bioloogilispsühhosotsiaalse olendina. Samal ajal olles füüsilise, sotsiaalse kui ka psüühilise keskkonna mõjuväljas. Sellest tulenevalt on ka õdede üheks töö ülesandeks patsienti nõustada ja kui on vajadust, siis ka rahustada ning olla toeks (Vesterdal, 2019). Watson oli teoreetik, kes aga lisas tervise mõistesse WHO elemendi. See tähendab kõrget tase üldises füüsilises, vaimse ja sotsiaalse funktsioneerimises. Samuti üldist adaptiivset hoolduse taset igapäevases
Üks sagedamini esinevaid inimeselaadseid veesüliteid on nn Green Man – mütoloogiline metsavaim, keda kujutatakse tammelehtege vahelt läbi piiluva näona (paganate kirikussemeelitamiseks. Suust ja näost võrsuvad oksad viitavad ka jumalikkusele). Draakoni või keelt näitava, õrritava sarvilise olendina kujutatakse reeglina Saatanit. Põhjus, miks kurjust tohtis kujutada nii fantaasiarikkalt ja mitmekõlgselt võis peituda selles, et jumalasõna kinnitusel teati kurjusel ja Saatanal olevat võimet muuta kuju ja võtta ükskõik missugust vormi. Ent kui heita hetkeks kõrvale kogu see keerukas, läbi aegade muutlik ja ülilaialdaselt tõlgendavat ning üleanalüüsitav sümboolika, siis ei saa üle ega ümber ühest lihtsast
Hakati väärtustama aega ja muutusid tugevasti eelmistel sajanditel kujunenud veendumused ja tõekspidamised. Tõusis perekonna ja kodu roll ühiskonnas, tähtsustati rohkem pere loomise rituaale. Abielus nähti jumala kingitust,kui taevaliku armastuse kooli ja pelgupaika kõlvatuse eest. Kuna abielu tähtsus tõusis, hakati vallalisust pidama vääraks. Perekonnamoraali tugevnemisega kadusid sellisest elust seksuaalsed ihad ja naist nähti sootu olendina. Muutus ka suhtumine lastesse, kõrgkihis hakati lapsi eraldama täiskasvanute elusfäärist lastetuppa, kuigi distsipliin püsis endiselt range. Eestiski eraldati lapsed argielust, mõisnike lapsed eraldati lastetuppa koos õpetajannaga, et laps lihtrahvalt halbu kombeid ei omandaks. Siiski ei põlatud ära Eestlastest amme. Eesti laps kasvas endist viisi vanemate keskel, nii oli see ka mujal talurahva ja linnakodanike hulgas.
müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. deism Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. polüteism Uks paljude jumalate olemasolusse. panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav.
ta siiski mitte kunagi tõelist filosoofilist sisuliselt selget materialismi käsitlust. Marxi materialism ei kristalliseeru filosoofiliseks tervikuks. Karl Marxi materialistlik ajalookäsitlus. Ta ei arenda materialistlikku ajalookäsitlust süstemaatiliselt. Selle tuum on ühiskondliku evolutsiooni idee. Ta tahab individualiseerida seaduspärasused, mis määravad inimühiskonna arengut. Seletus peab olema naturaalne ja realiteetidele tuginev, peab käsitlema inimest looduliku olendina. Seletus peab olema materialistlik. Ajaloo ülim määrav jõud on majanduslikud tegurid. Karl Marxi teooria ühiskondlik-majanduslikest formatsioonidest. Ãœhiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ãœhiskonna arengus eristatakse viis formatsiooni: 1.ürgkogukondlik  eraomandit pole 2.orjanduslik  Vana-Kreeka, VanaÂRooma 3
· William Golding u raamat ,,Kärbeste Jumal" räägib grupi inglise poiste elust, kes on sattunud lennuõnnetuse läbi asustamata saarele. Poisid hakkasid aja jooksul metsistuma. Jack'ile alluvad poisid tapsid sõjamängude käigus väikese Simon'i ja ei kohkunud edaspidi tagasi inimese tapmise ees. Osa poisse muutusid kui koletisteks, neis avaldusid kiskjalikud instinktid (Golding, W. 2003. Kärbeste Jumal. Tallinn: Tänapäev). Contra · Kurb küll, kuid inimene bioloogilise olendina ei ole röövloom, kuigi ta seda väga tahaks. Mis siis viga oleks, kui inimene oleks inimesele hunt, nagu linlastest roomlased arvasid! Hunt ei tapa teist hunti. Oma loomu poolest on inimene inimesele pigem nagu kana, kes nokib teise surnuks (Paul, T. 2008. Kultuur kui kummipael. http://www.sirp.ee/2001/21.09.01/Sots/sots12.html. 14.04.08). · Mulle on alati vastumeelne olnud Plautusele omistatav tsitaat homo homini lupus est.
Needsamad faktorid olid olulised mitte ainult haigetele, vaid ka muutusid haiguse ennetamise põhimõteteks õendusaluses. Florence Nightingale´i teooria kesksed mõisted Nightingale ei kasutanud oma teoorias väljaarendamisel mõisteid, mida tänapäeval kasutatakse. Edasi esitatud skemaatiline ülevaade on koostatud hiljem tema raamatute analüüsi põhjal. (A.Vesterdal, 1998)  Inimesekäsitlus Inimest vaadeldakse bioloogilis-psühho-sotsiaalse olendina, kes on füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse keskkonna mõjuväljas.  Tervis ja keskkond Tervena olemist ei defineerita, seda vaadeldakse seisundina, mis antakse organismile looduse poolt, kui välised tegurid võimalusi ei hävita. Halb õhk, pimedus, müra, igavus jms. mõjuvad organismile laastavalt.  Õendustegevus ja väärtused Range hügieen, hea toit ja puhas vesi, värske õhk ja soojus on tähtsad õendusalased tegevused
müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. deism Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. polüteism Uks paljude jumalate olemasolusse. panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. 3
müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. deism Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. polüteism Uks paljude jumalate olemasolusse. panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. 3
olemasolust. "Peab meil ikka jonni olema, et säilisime," teeb eestlane asja selgeks. Jonn pole aga näiteks eesli puhul üldsegi positiivne joon, mitte et millelegi vihjaksin. Eeslitele pannakse enamasti aru pähe. Meid sikutavaks peremeheks on aga maailm ise. Maailm globaliseerub. Meie valikud ei ole enam suurelt jaolt üldsegi meie endi valikud, vaid hoopis millegi palju inertsema poolt dikteeritud. See võib tunduda kummalise ettekujutusena, kuid inimkond käitub üha enam üheainsa olendina. Kunagi saabub piirideta maailm, olen kindel, et tegelikult on see kõigest aja küsimus: Huntingtoni tsivilisatsioonid ei põrku igavesti. meil tuleb vaid valida, kui valusaks see kõik enda jaoks teha. Äkki peaks hoopis olema Maailmariik + Eesti? Muidugi on Maailmariik täna veel täielik utoopia. Tõelises maailmas puuduks justkui jõud, mis kõik keeled ja rahvad kokku segaks ning ühtlustaks. Pole ju jumalast masinat, kes kõik, mis tarvis päevapealt korda saadaks? Aeg saab
tundmist. Seda näeb mitte ainult vanade juveelitoodete jäljendamises vaid ka julguses, kuidas ta muutis oma kunstiprintsiibid küpse stiili uudsetesse vormidesse. Lalique`i ehted esitavad suurepäraselt koloreeritud luksuslikke, eelkõige parasiitseid, taimi sageli putukate poolt asustatutena. Teiseks lemmikteemaks oli naine. Naist portreteeriti piinliku üksikasjalikkusega rahutuks tegeva vastupandamatu olendina . Neis ehetes leiab sümboolsete lisanditena ka taimi või putukaid. Ka on Lalique oluline vaaside valmistaja. 4. Graafikas leidis juugend oma kõige täielikuma väljenduse. Rõhuasetus joonel, taimevarre piitsalikud jooned, pääsukese tiivad või naise juuksed paistsid kõige paremini välja kunstialal, kus joon on tähtsaim või isegi ainuke väljendusvahend. Juugendkunstnik oli kõige edukam, kui ta sai keskenduda lineaarsetele elementidele,
määratleda meditsiini olemust, MF on sama vana kui meditsiin ja filosoofia. Meditsiin on enam kui teadus.Teemad mida MF käsitleb : tervis, haigus, surm, haiguste ennetamine, ravi, abi, hooldamine, patsiendi hüve, kliinilise kokkupuute olemus jne. Meditsiin huvitub patsiendi hüvest ja patsiendi hüvel on 4 mõõdet:biomeditsiiniline hüve, patsiendi arusaam sellest, mis on tema jaoks hüve, patsiendi hüve inimesena, patsiendi hüve vaimse olendina 3. Mis eristab üksteisest empirismi ja ratsionalismi? Millised võiksid olla empirismi ja ratsionalismi tugevused ja puudused? Klassikalise empirismi seisukoht on, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Ratsionalismi seisukoht on, et tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest. Empirismi plussideks on see, et see aitab arendada meditsiini aga miinuseks on see, et kogemus on piiratud ning me ei tea kunagi , kas me ülidstamisel oleme arvestanud kõigi
normi tulemusi, et tunda ennast erilisemana/targemana/hästi. 4.loeng Kasvatus peaks suutma: 1) 1 Isiksusele-identiteet 1 Indiviidile 1 Individaalsus 1 Isesus-eneseteostus Isesus isekus isetus 2) 1 Initsatiiv-algatusvõime 3) 2 Mitmekülgsed kogemused 4) 3 Kriitilisus (käibetõdede vastu) Kuidas kasvatust kogeda halvana? 4 Püüdmine inimest vormida mingi mudeli või pildi järgi 4 Laps defitsiitse(halva) olendina-laps on paha, ei saa hakkamausupuudumine lastesse 4 Autoritaarsus(tugev isik, kuulekus,sõna maksab Kas on olemas head kasvatust? Kasvatusele soodne situatsioon võiks välja nii: 1 Väärtuslikud tegevused, mis avavaid mitmeid arenguvõimalusi 1 Ruum kasvava inimese loovate jõududele 1 Võimalused väärtuslikeks elamusteks 1 Võimalused mitmekesiseks tegevuseks 1 Mitmekülgne impulssiderohke kasvukeskkond 1 Austus lapse isiksuse vastu
Sellist arusaama kajastab painaja, tallaja jms mõisted. Luupainajad on elavate hingejõud, kes tulevad painama, nt kättemaksust vms põhjusel. Sellise uskumuse juures oli loomulik, et neid painajaid hakati kartma, mille tulemusena areneb nõidade ja nõiduse hirmuvalitsus. Eraldiseisvateks vaimseteks olenditeks muutusid katk ja külmatõbi ehk hall, kes tuleb külmalt maalt inimesi väristama. Katk sõidab aga inimesena ja liigub loomana või muu olendina ja puudutab surmalemääratuid kepiga. Iseseisev vaim on ka surm, kes kutsub nimepidi. Vikati- ja liivamehe nimetused. Surma nägemise motiiv viitab surma kui surnut ennast - hinge lahkumist kehast. 14. Elu pärast surma. Lahkunud lähevad surnuteriiki, kuhugi kaugele vee taha. Muinaseestlaste teadvuses surnu on jatkanud oma elu lihtsalt oma uues kodus, st hauas, hiies, kalmistul. Surnute hinged siirduvad kalmistu puisse, kividesse jms, kujunevad hiiepuud, millel erilised võimed
jüri ratas, haridus- ja t e a d u s mi n i s t r i nõunik, tema ma j e s t e e t rootsi kuningas, film lepatriinude jõulud, lauamäng reis ü mb e r söögilaua, peapiiskop urmas viilmaa, eesti e n e rgi a , s u r m ( mü ü t i l i s e olendina), os a ü h i n g v a n a ma j a , t a l l i n n a l i n n a v a l i t s u s , k o n t s e r t aj a h õ n g .
kahelda? Jah! Midagi saab tõsikindlalt teada! D. on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed. Sest ükskõik kui kaval jumalike võimetega varustatud paha vaim ka poleks, saab ta eksitada mind siis kui mina olemas olen. Jumal või paha vaim saab tekitada mulje, et istun, paber käes, kamina ääres, ainult siis kui on olemas midagi m i d a eksitada. Ekslike kujutisi saab tekitada mu meelde kui olen olemas mõtleva olendina. Cogito, ergo sum  mõtlen, järelikult olen olemas. Ma saan kahelda, vaid siis kui ma ise olen olemas ja kui kõik muu ongi meelepett ja väär ja vale ja tekitab kahtlust, siis ühes asjas kahelda ei saa - iseenda olemasolus, sel hetkel kui sa kahtled. (on tõsi, et poolteist tuhat aastat enne D. väljendas Augustinus cogito argumendi formaalselt õigesti, kui tema puhul oli see möödaminev teema. D. puhul, aga kogu tema filosoofia lähtekoht.) Hing ja keha.
Etnograafia  mõistena enne etnoloogia kasutamist(1960 lepiti etnoloogia mõistes kokku, etnoloogia lähtub mandri-Euroopast), etnograafia uuris materiaalset ja folkloristika inimese loomuse avaldusi (suuline ja vaimne pärimus). Etnograafia 3 etappi: 1)etnograafia ehk andmete kogumine 2)kogutu võrdlemine 3) teooria loomine/esitamine Eristus füüsiline antropoloogia, mis uuris füüsilist karakteristikat (põlvnemist, iseärasusi) ja lingvistikat, inimest bioloogilise olendina. Etnoloogia kujunes soovis rahvuslust põhjendada, soov näidata, et ka arengujärgus rahvad on kultuursed ja selle kaudu sai oma kultuuri üles ehitada. Antropoloogia Âsünd. kolonialismist, vajadus kolooniaid tunda ja mõista, et neid paremini valitseda. Lisaks missionitöö-pidi tundma rahvaid kellele oma usku levitati, et ära hoida probleeme. Nt uuriti ka praktilisi asju nt toidu hankimine-läbi usulise vaate sai õpetada paremaid viise, et oma usku läbi selle atraktiivseks teha.
vahetamise võime tõttu noorenemise ja elujõuga seoses. Näiteks oli madu sümboliks Kreeka jumal Hermesele, jumala ilmumine mao kujul viitas tema mehelikkusele ja lisask noorenemisvõimele seostati madu ka viljakusega. Veel kujutati madu selleks, et näidata jumalate heakskiitu või jumalikku kohalolekut.8 Vaadates nüüd madu kõrvuti viljapea kujundiga, tundub selline elujõu ja viljakuse selgitus tunduvalt mõistetavam, kui mao tõlgendamine kurjuse olendina. Nagu mao tõlgendamise küsimuse, seab Hinnells kahtluse alla Cumont' käsitluse skorpionist kui teisest kurjuse olendist. Peamiseks aluseks sellisele interpretatsioonile võis olla skorpioni surmav nõelamisvõime. Paraku ei ole enamikel reljeefidel kujutatud skorpioni salvamisasendis. Kuigi tegemist võib olla puhtalt tehnilise keerukusega skorpioni kujutamisel, on siiski vähetõenäoline, et see oleks saanud takistuseks, kui skorpionit oleks soovitud
Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema au kui Isast ainusündinud Poja au, täis armuja tõde." Johannese 1:1-2, 14. "Sest temas elab kõik Jumala olemise täius ihulikult." Koloslastele 2:9. "...igakeel tunnistaks, et Jeesus Kristus on Issand, Jumala Isa auks." Fliplastele 2:11. VALE NR. 2 JEESUS KRISTUS TÕUSIS SURNUST ÜLES TAEVASE VAIMUNA Jehoovatunnistajad eitavad Issanda Jeesuse Kristuse kehalist ülestõusmist. Nad väidavad, et ta äratari surnust üles vaimse olendina või "...nähtamatu vaimolevusena" (The Kingdom of the Cults, lk.59). Jumala sõna õpetab, et Jeesus Kristus tõusis surnust üles füüsilise, ülendatud kehaga. Jeesus kuulutas oma kehalist ülestõusmist ka ette. "Jeesus vastas ning ütles neile: "Lammutage see tempel, ja ma püstitan selle kolme päevaga!" Ent ta rääkis oma ihu templist." Johannese 2:19, 21. Pärast surnust ülestõusmist veetis Jeesus maa peal nelikümmend päeva. Selle aja jooksul nägid teda sajad inimesed.
ning kiirelt tekkiv kadedus. Nendele kahele loole lisaks on veel mütoloogiaversioon, et kuna Aphrodite kadestas kolme gorgo ilu, needis ta nad ära, nii et nad said juuste asemele maod ning pilgu, mis kivistab. Arvestades, et ta juba mitmes teises müüdis on sellist käitumismustrit kasutanud, siis ei ole ka selle loo puhul raske uskuda, et ta niimoodi tõepoolest tegi. ,,Iliases" kujutatakse jumalannat malbe ja jõuetu olendina, keda surelikel polnud tarvis karta. Hilisemates poeemides on ta aga reetlik ja õel ning Kreeka religioon ja mütoloogia 10.05.2011 Susanna Oja Tartu Ülikool
vaba pole. Ka on piiravate jõududena nähtud sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid. Selline vabaduse mõistmine oli üldlevinud antiigis ning selle teoreetiline käsitlus ulatub tagasi vähemalt Platonini, uusaegsete propageerijate hulka kuuluvad Immanuel Kant, Jean-Jacques Rousseau, Baruch Spinoza ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel. Kokkuvõte 4 „Kas tohib inimene tahtva olendina omistada endale vabadust või on see vabadus vaid endas loodud illusioon, sest ta ei näe paratamatuse niite, mille kaudu suunatakse tema tahet samamoodi nagu loodussündmusi?“ Sellise retoorilise küsimuse on püstitanud Rudolf Steiner. Ma pean temaga nõustuma: on see siis vabadus, kui vanemad ristivad oma vast sündinud lapse neile omase usu järgi, lapselt luba või nõusolekut küsimata? On see vabadus, kui meid kammitsevad riigi poolt tehtavad seadused ja piirangud
Seda võib sõnastada ka nii: Jumal ei saa mitte olemas olla. See seisukoht on ilmsesti vaieldav ning ontoloogilise jumalatõestuse üle ongi palju vaieldud. Anselmi jumalatõestuses mängivad tähtsat rolli perfektsioonid (täiused). Perfektsioone on mitmesuguseid: suurus, tarkus, jõud (vägi), headus jne. Perfektsioonidel on erinevad astmed. Targem on tarkuse poolest täiuslikum, kaunim on ilu poolest täiuslikum jne. Nagu paljud teisedki, defineerib Anselm Jumalat täiusliku olendina. See tähendab, et Jumalal on kõik perfektsioonid maksimaalsel mõeldaval määral. Kriitika: Üks varasemaid teadaolevaid vastuväiteid Canterbury Anselmi jumalatõestusele pärineb Anselmi kaasaegselt Gaunilolt. Gaunilo tegi ettepaneku mõelda suurimast ehk täiuslikemast mõeldavast saarest. Säärast saart ei pruugi tegelikult olemas olla. Sel juhul aga ei mõtle me suurimast mõeldavast saarest, sest suurim mõeldav saar oleks peale kõige muu ka olemas. Et meil on võimalik
nimetama budismiks. Buddha-aegne India kultuur oli kujunenud kahe tsivilisatsiooni kokkusulamise teel. Nendeks olid Induse kultuur ja indoaarjalaste kultuur. Esimene oli arvatavasti India pinnal tekkinud iidne linnakultuur, teine mujalt tulnud karjapidaja rändrahva kultuur. Budistlikus traditsioonis on Buddha sünni põhjenduseks olemas mütoloogiline seletus. Buddha sünnilood ehk dzaatakad (jtaka) väidavad, et Buddha oli paljude varasemate elude vältel elanud maa peal bodhisattvana ehk olendina, kes valmistub saama Buddhaks  Virgunuks. Bodhisattvana tegi ta lugematul hulgal häid tegusid ja elust elusse tema vaimne seisund üha küpses ja täiustus. Viimase elu enne sündimist inimeste maailma selleks, et saada Buddhaks, veetis ta Tusita taevas, õpetades dharmat sealsetele taevaasukatele. Kui aeg sai täis, sündis ta kuningapoeg Siddhrthana viimast korda ja saigi inimkujul Buddhaks. Olles
erinevustest.Mäng loob võimaluse läbi mängida ebakindlust, ärevust, hirmu ning leida sobivad lahendused. Mäng on käitumine Eriksoni arvates areneb laps läbi mängu ja lapse normaalne areng peegeldub läbi mängu. WINNICOTT 1896 - 1971 1)Mäng on loov tegevus, millele ei tohi vahele segada. 2)Winnicotti arvates mängib laps sellepärast, et läbi mängu on kergem luua sotsiaalseid kontakte ja suhteid, elada läbi emotsioone. Niipea kui laps tunneb ennast emast eraldi oleva olendina hakkab ta lahkuminekut täitma mänguga. SUTTON - SMITH Kritiseeris Piaget. Uuris mänge erinevates kultuurides, seost laste fantaasia ja mängu vahel. Hoiatas mängu uurijaid mängu liigse tähtsustamise eest. Tema arvates ei ole mäng alati vabatahtlik, vaid seotud mängu ja mängukaaslaste valikuga. Mängus võivad olla negatiivsed tundmused. Sageli kasutavad mängijad mänge selleks, et terroriseerida teisi. Ta esitab mängu
igaüks oma vaatenurgast: õpetaja professionaalsest vaatenurgast ja lapsevanemad vanemaks olemise vaatenurgast. Mõlemal osapoolel on oma erilised rollid, mille taustaks on erinev suhe lapsega, erinev kogemustaust, erinevad oskused ja arusaamise profiil jne. Toimiva koostöö aluseks on õpetaja ja lapsevanemate rollijaotus, omavahelise vastutuse ja ülesannete kindlaksmääramine. Niiviisi saavad nii vanemad kui ka õpetaja teadlikuks sellest, mida vastaspool ootab (Hujala, 2004). Sotsiaalse olendina on lapse arengus kesksel kohal tema sotsiaalsus – kujunemine isiksuseks ja kodanikuks. Arengutingimusi loovad täiskasvanud, kes last ümbritsevad. Kasvatus on sama vana kui inimkond üldse. Koos inimkonna arenguga on muutunud ka laste kasvatamistavad. Kasvatusel on vastutav osa lapse arengu algaastail. Oluline sel ajal on kodune kasvatus ning lapsevanema roll selles, millele hiljem lisandub kasvatus lasteaias ja koolis
Kant Kanti õpetuse alused: Jumal ei hinda meid mitte selle järgi, kui edukalt oleme oma ülesandeid täitnud, vaid kui tõsiselt oleme oma põhimõtete järgi elanud. Olulised pole mitte arvamused ja tulemused, vaid sisemine headus  Hea Tahe. Moraalne kohustus on absoluutne, see kehtib tingimusteta. 1.Kohustuslikkus ei tulene üksiku inimese soovist saavutada õnne. 2.Moraalset käitumist ajendab kohusetunne, mitte omahuvi. 3.Moraal tähendab meie enda vastutust. Mõistusliku olendina on inimene autonoomne ja loob endale südame- tunnistusest lähtudes ja ratsionaalset mõistust kasutades õigeid seadusi. Moraalikohustustel on imperatiivne (käskiv) jõud. Kant eristab 2 sorti imperatiivi: hüpoteetiline imperatiiv, kategooriline imperatiiv Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik. See ütleb, mida tuleks teha oma soovi rahuldamiseks. Näit: Et saada terveks, võta rohtu! Kategoorilise imperatiiv on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid)
ise võrdles selle ülesehitust sonaadivormiga muusikas (ekspositsioon vastanduvate teemadega, töötlus, repriis, kus teemad lahenevad, ja kooda. "Stepihundi" kõige tänulikumaks publikuks olid 1960. aastate hipid ja teised noored mässumeelsed, kes kasutasid seda teejuhina oma psühhedeelsetel retkedel. Harry Heller (Max von Sydow) vihkab 1920date pealiskaudset ühiskonda, kuid ei suuda oma seotust sellega katkestada. Iseennast kogeb ta kahestunud olendina, poolenisti inimene (kaastundlik, kultuurne), poolenisti hunt (järjekindel, instinktide ori). Ainukeseks leevendust pakkuvaks asjaks on mõte enesetapust 50. sünnipäeval, kui tema elus selleks ajaks midagi muutunud pole. Siiski on teda ootamas kummalised seiklused, mis aitavad tal ennast ja maailma tema ümber paremini mõistma õppida.
mõte nende juurde tagasi: Moraal tähendab meie enda vastutust. tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees" Mõistusliku olendina on inimene autonoomne ja loob endale südame- tunnistusest lähtudes ja ratsionaalset 39 A Free sample background from www.awesomebackgrounds
olev. Seda võib sõnastada ka nii: Jumal ei saa mitte olemas olla. See seisukoht on ilmsesti vaieldav ning ontoloogilise jumalatõestuse üle ongi palju vaieldud. Anselmi jumalatõestuses mängivad tähtsat rolli perfektsioonid (täiused). Perfektsioone on mitmesuguseid: suurus, tarkus, jõud (vägi), headus jne. Perfektsioonidel on erinevad astmed. Targem on tarkuse poolest täiuslikum, kaunim on ilu poolest täiuslikum jne. Nagu paljud teisedki, defineerib Anselm Jumalat täiusliku olendina. See tähendab, et Jumalal on kõik perfektsioonid maksimaalsel mõeldaval määral. Kriitika: Üks varasemaid teadaolevaid vastuväiteid Canterbury Anselmi jumalatõestusele pärineb Anselmi kaasaegselt Gaunilolt. Gaunilo tegi ettepaneku mõelda Jumalast kui suurimast ehk täiuslikemast mõeldavast saarest. Säärast saart ei pruugi tegelikult olemas olla. Sel juhul aga ei mõtle me suurimast mõeldavast saarest, sest suurim mõeldav saar oleks peale kõige muu ka olemas
Inimese psühholoogia, inimese kired ja soovid, käitumise motiivid ja eesmärgid on samasugune tunnetamise objekt nagu iga teinegi loodusnähtus (2: 162) SPINOZA EETIKAÕPETUS Eetika püüab Spinoza üles ehitada teadusena, mis tuletab oma normid mitte subjektiivseist hinnanguist, vaid inimese tegevuse objektiivseist seadusist. Spinoza "naturaliseerib" eetika. Ent Spinoza eetiline naturalism oli antihistoristlik, mehhanistlik, abstraktne. Spinoza käsitas inimest mitte olendina, kes kuulub ajaloolisse sotsiaalsesse süsteemi, vaid looduse "asjana". Spinoza lähendas psühholoogia meetodid mehhaanika ja füüsika meetoditele, taandas psüühika keerukuse ja mitmekesisuse kahele põhilisele lihtsale algele: 1. mõistusele 2. kirgedele ehk afektidele Tahte ta samastas mõistusega. Spinoza eristas kolme liike afekte: rõõm, kurbus ja ihaldamine. Kõik need primaarsed afektid ja nendest tulenevad sekundaarsed afektid on
Kas see on ikka Pegasos? Kreeka mütoloogia järgi kasutavad Pegasost ja teisi tiivulisi hobuseid peale Bellerophontese ka tema sugulased ning mõnikord ka jumalad. Pegasos ilmub mütoloogiasse küllalt hilja. Homeros ei maini teda üldse; Hesiodosele oli loom siiski tuttav. Kui on õige, et Homeros ei teadnud Pegasosest midagi, ilmus hobu mütoloogiasse alles 8. saj. lõpul; juhul, kui ta ilmus enne, siis ainult kohaliku tähtsusega olendina. Amyxi kirjeldatud kahel vaasil võitleb Bellerophontes Pegasose seljas Chimairaga. Mõlemal juhul on Pegasos valjastatud, teda on kujutatud laiendatud horisontaalasendis just nagu läbi õhu lendamas. Esijalad on ette sirutatud. Saba on kujutatud horisontaalselt keha lähedal, suurem osa sellest langeb sirgelt alla, pole välja sirutatud, nagu võiks arvata. Väljasirutatud saba on Korintose kunstile üldse äärmiselt ebatüüpiline.
käitumismudelite vastuvõtmise ja säilitamisena, seoste loomise ja meeldejätmisena. · Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel, selle muutumisel ja muutuste kinnitamisel. · Õpetaja on aktiivne, õppija pasiivne, kes ei vastuta õppimise eest. Kogu töö eest vastutab õpetaja (valikute tegemised, edasiliikumiskiirus, hindamine õppetegevuses jne). · Õppijat ei nähta uusi tegevusi ja lahendusi pakkuva mõtleva olendina, vaid toiminguid ellu viiva mehhanismina. Varaste biheivioristide põhimõtetest mõjutatuna kujundatakse õpisituatsioone järgmiselt: · Õpetaja-kesksus  õppesisu, vahendamine ja õpitegevused on õpetaja poolt kontrollitud. · Hoolikalt kujundatud kursuse ülesehitus, selgelt määratletud eesmärgid ning õpitulemused. · Harjutamine katse-eksituse meetodil. · Kordamine, päheõppimine ja harjutused, mis kinnitavad oskusi ja seoseid mälus.
Oskar Loorits ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" Elujõud Muinaseestlastel oli animistlik ilmavaade ja elukäsitlus: igal pool, nii inimeses kui ka teda ümbritsevas looduses, on olemas elujõudu, ühelpool suuremal, teisel vähemal määral, ehk teiste sõnadega  kõik elab, kõik on hingestatud. Inimeses asub ehk elab mingi iseseisev jõud, võim, vägi, mis teda juhib. Seda elujõud kujutatakse erilise olendina, kes liigub ja toimib kehas, avaldub mitmel eri kujul, irdub ka väljapoole keha, siirdub teistesse kehadesse. See elu-hingejõud on füüsilist laadi - seda võib omandada ja kaotada, kas täieliselt või osaliselt, seda võib hankida endale ja anda teistele, võib suurendada ja võib vähendada, süüa ise ja sööta teisele, siirda ühest kohast mehhaaniliselt teise, ühelt kehalt teisele jne. Ühel kehal võib olla enam hingejõudu kui teisel: täiskasvanuil enam kui lastel,
annaabi.ee 
