Humanism (0)

1. Humanism (ld
humanus "inimlik")
1
1.1. Sissejuhatuseks
See on 14. sajandil
alguse saanud
maailmavaade, mis
rõhutab inimese erilist
rolli universumis.
Tegu pole filosoofilise
koolkonnaga, vaid pigem
maailma nägemise
viisiga või koguni
http://www.uucg.org/ss_2003/humanism.jpg
elufilosoofiaga.
2
Humanism vastandub:
a) arusaamale, et ekisteerib kõrgem jõud (nt jumal, suur
energiaallikas), millest inimkond sõltub;
b) seisukohale, et inimene on üksnes osake loodusest
ning uuritav loodusteaduse meetoditega nagu kõik
muugi looduses eksisteeriv.
Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena.
Teisisõnu võikski kõlada humanismi lihtsaim definitsioon
nõnda: see on inimese ja inimlikkuse väärtustamine.
3
1.2. Tekkelugu
· Antiikaja esimesteks
humanistideks võib pidada
sofiste (kr sophia "tarkus",
sophistes "tark"; sofistid olid
Vana-Kreeka filosoofid, kes 5.
sajandil eKr õpetasid tasu eest
tarkust ja kõnekunsti) ja
Sokratest, kes keskendasid
oma tähelepanu mitte kosmose
kui terviku teoreetilisele
uurimisele, vaid inimesele. http://static.flickr.com/29/91526300_47b61d45b0_m.jpg
4
Ka renessansiaegne filosoofia oli humanistlik, kui tähelepanu
pöördus jumalalt inimesele. Toonased mõtlejad ei olnud ateistid ­
jumalat peeti ikka maailma ja inimese loojaks ­ kuid inimene ei
pidanud end enam maise olendina kõrgema jõu kõrval alaväärseks
olevuseks.
Itaalias alanud renessansi üks tuntumaid humaniste oli luuletaja
Petrarca.
Humanismi ideed levisid eelkõige ülikoolide ja raamatute
vahendusel. 14. sajandi algul oli ülikoole vähe, üksnes
Prantsusmaal, Itaalias ja Inglismaal. 1348 asutati Praha ülikool. 15.
sajandi lõpuks oli aga Euroopas juba 65 ülikooli.
5
Humanismi ideede leviku seisukohalt oli
oluline saavutus trükikunsti leiutamine 15.
sajandi keskel - 1456 trükkis sakslane
Johan Gutenberg piibli. Seoses trükitud
raamatute tulekuga kiirenes oluliselt
infovahetus.
Kuulsaim humanist oli sakslane Erasmus
Rotterdamist (1466-1536). Ta parandas
käibel olnud ladinakeelse piibli tõlget (1516
tõlkis Uue Testamendi uuesti kreeka Erasmus Rotterdamist
keelest ladina keelde). Satiirilises teoses http://en.wikipedia.org/wiki/Erasmus
"Narruse kiitus" (1511) naeruvääristas
Erasmus vaimulike (aga ka rahva) ahnust
ja rumalust. Ta uskus, et kirikut ja kogu
ühiskonda on võimalik mõistuspäraselt
ümber korraldada.
6
Kaasaja filosoofias vaadeldakse
humanismi kui optimistlikku
maailmavaadet inimkonna tuleviku
suhtes, uskudes täiustumisse,
tarkusesse, sõprusesse,
armastusse, tolerantsi; siiski on 20.
sajand kahe maailmasõja ja paljude
muude konfliktidega sellist usku
kõigutanud.
Kaasaja humanism on agnostiline http://progressiveliving.org/humanism.gif
või lausa atesitlik (nt Nietzsche
lähenemine).
7
1.3. Mõned kaasaegse
humanismi esindajad
John Stuart Mill
Friedrich Nietzsche
Sir Julian Huxley
Bertrand Russell
8
1.4. Kokkuvõte nüüdisaja
humanismist (Raeper, Smith
2003:105)
Humanism on veendumus, et praegune elu on ainus
elu, mis meil on, mistõttu on tähtis, et see oleks hea.
Humanism põhineb agnostitsismil ja ateismil.
Humanistid peavad inimmõistust elu juhtivaks jõuks.
Nad on ilmalikud ja soovivad ühiskonda vabastada
religioossetest uskumustest, mis nende arvates vaid
pärsivad inimprogressi.
9
Humanistid on materialistid, kes ei usu
vaimsesse maailma; nad on empiirikud
tunnetusküsimustes, arvates, et teadmiseni
me jõuame meelte kaudu.
Erinevalt kristlastest ei näe humanistid erilist
väärtust ei usus, alandlikkuses, allumises
Jumala käskudele ega enesesalgamises.
Humanistlik kõlblus on inimlik
kätumiskoodeks, mille inimene on koostanud
iseenda hüvanguks.
10