Juugendstiil (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Juugendstiil .
Iseseisev töö.

Prantsusmaal oli juugendmaali arengu seisukohast oluline Henri de Toulouse -Lautreci looming, kelle 1890ndate plakateid peetakse omamoodi pöördepunktiks. Prantsuse juugendist sai inspiratsiooni ka norra kunstnik Edvard Munch .
Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias.
Juugendmaali viljelesid veel šveitslased Ferdinand Hodler ja Cuno Amiet, sakslane Franz von Stuck .

Kõige kuulsam juugendkunstnik Venemaal oli juveliir ja kullassepp Carl Fabergé (1846 – 1920). Fabergé päris venepärase geomeetrilisuse ja lineaarse dekoratsiooni tundlikkuse, mis on tugevasti tuntav tema metalltöödes. Tema küpset stiili mõjutas prantsuse juugend , eriti Lalique`i looming, ning tema kavandid muutusid voolavamaks ja kurvilineaarsemaks. Fabergé prantsuse eeskujul valminud juveelitooted ühendavad endas venelaste naudingut värvidest ja mustritest üle Lalique`i rafineeritud lillelise joonega. Arhitektuuris kujunes sajandivahetusel välja juugendi vene variant, mille õitseaeg oli vahemikus 1898 – 1917. Juugendarhitektuur Venemaal sai hüüdnimeks “Kaupmeeste väikeste paleede stiil”, kuna just eriti suurkodanlusel oli tahtmist ja rahalisi võimalusi toetada uut stiili. Vene juugend läbis oma arengus mitu etappi , kuid alati oli selles tunda kaht suundumust : retrospektiivne-romantiline ja suund, mis täiesti välistas ajalooliste stiilide kasutamist. Esimene suund jõudis vanade stiilide otsese kasutamiseni, teine lähenes pidevalt ratsionalismile.
Esimene juugendarhitektuuri periood Venemaal kannab eraldi nime “maaliline” (1898 – 1905). Kõige enam ehitati juugendstiilis hooneid Moskvas ja Peterburis : hotellid, üürimajad, eramud (juugendi pärl – Rjabušinski eramu Moskvas, 1900 – 02, arh. Fjodor Šehtel, 1859 – 1926). On märgatav teatud piirkondlik erinevus – Peterburis on juugendstiilis ehitatud rohkem üürimaju, Moskvas eramuid. Sellele perioodile on iseloomulikud “maaliline” interjöör, fassaadidel majoolika ja mosaiik -pannood.
XX sajandi alguse ehitusbuum Peterburis ühtis juugendperioodiga. Esimesed stiili näited pärinevad 1890ndate aastate lõpust. Ehitati üle 500 hoone juugendstiili eri variatsioonides inglise, austria, saksa, belgia, prantsuse, soome ja rootsi mõjutustega. Stiililiselt on pilt väga mitmekesine. Võrreldes Moskvaga on Peterburi ehitised vaoshoitumad – seda on mõjutanud linna üldine rangelt klassitsistlik ilme. Linnas on rohkem tunda ka ratsionalistlikke jooni. Olulised on Soome mõjud. Nagu Soomeski on siin suur roll looduslikul kivil , antud juhul hallil graniidil, mis määrab ära fassaadi üldise vaoshoitud koloriidi ja dekoratiivsete skulptuuride iseloomu. Parimad juugendi näited on Kamennõi saarel – Peterburi eliidi härrastemajad. Kuulsamaid näiteid on baleriin Matilda Kšesinskaja villa (1904 – 06).

Lalique`i looming näitab traditsiooniliste kullassepa traditsioonide suurepärast tundmist. Seda näeb mitte ainult vanade juveelitoodete jäljendamises vaid ka julguses, kuidas ta muutis oma kunstiprintsiibid küpse stiili uudsetesse vormidesse . Lalique`i ehted esitavad suurepäraselt koloreeritud luksuslikke, eelkõige parasiitseid, taimi sageli putukate poolt asustatutena. Teiseks lemmikteemaks oli naine. Naist portreteeriti piinliku üksikasjalikkusega rahutuks tegeva vastupandamatu olendina . Neis ehetes leiab sümboolsete lisanditena ka taimi või putukaid. Ka on Lalique oluline vaaside valmistaja.

Graafikas leidis juugend oma kõige täielikuma väljenduse. Rõhuasetus joonel, taimevarre piitsalikud jooned, pääsukese tiivad või naise juuksed paistsid kõige paremini välja kunstialal, kus joon on tähtsaim või isegi ainuke väljendusvahend. Juugendkunstnik oli kõige edukam , kui ta sai keskenduda lineaarsetele elementidele, olid need siis kas kavandid raudsepisele või vitraazile.
Raamatuillustratsioon, plakatid ja tüpograafia olid kõik alad, kus mehaanilise paljunduse nõuded piirasid maalijate tähtsamate töövahendite – tooni nüansid, värv, atmosfäär ja valgus – kasutamist. Selle asemel pidi graafik keskenduma disaini jõulisusele ja lineaarsele leidlikkusele. Kõige edukam kunstnik oli see, kes tunnistas antud kunstiala tasapinnalisust ja seetõttu pühendus pinna kaunistamisele.
Oluline etapp raamatukunsti arengus oli Mackmurdo kavandatud raamatu “Wren`s City Churches” (1883) tiitelleht, mis kujutas endast märkimisväärset tähtede ja dekoratsiooni sulamit juugendlikus maneeris. Esimene totaalselt integreeritud trükis oli Eugène Grasset` (1841 – 1917) “L`Histoire des Quatre Fils Aymon” samast aastast. Grasset valis aluseks keskaegse legendi ja nägi kaks aastat vaeva selleks, et arendada dekoratsiooni ja illustratsiooni nii, et nad sulaksid kokku tekstiga . Graafika stiil ei olnud küll otseselt veel juugend, kuid lähtus siiski samadest allikatest : lamedad pinnad ja rõhuasetus piirjoontele tulid Jaapanist, keerulise mustriga ääred pärinesid kelti raamatumaalidelt ja nikerdustelt. Grasset`st saigi hiljem üks mõjukamaid juugendillustraatoreid ja plakatite kujundajaid.
Plakatitel kasutati palju mees- ja naisakte, kuid seda erinevate nähtuste propageerimisel. Mehe keha reklaamis tööstust ja tehnoloogiat, sellal kui naise keha kasutati konkreetset toodangut ja meelelahutusi reklaamides . Naiselikkus esindas lõbu, naudingut ja instinkte, mehelikkus tegevust ja intellekti, nii-öelda tõsisemat lähenemist nõudvaid teemasid .

Austriasse jõudis suhteliselt juugend hilja ja (väheste tähelepanuväärsete eranditega) piirdus selle mõju pea täienisti Viiniga. Samas on nimetatud Viini ka Euroopa modernismi keskpunktiks. Mõned uurijad on öelnud, et Euroopa modernism saavutas oma puhtaima ja kõige koondatuma väljenduse just Viinis XIX-XX sajandi vahetusel.
Üks varasemaid juugendstiilis ehitisi on Wagneri metroo jaamahoone Karslplatzil ( 1897 – 99, oma laadilt kõige lähemal prantsuse juugendile), milles on tunda rokokoo graatsiat ja kergust. Antud ehitises kasutas ta kuubi vormi ja dekoratiivset must-valget ornamenti, mis muutusid tüüpiliseks jooneks Viini juugendis peale aastat 1900. Wagneri “Majoolikamaja” (1898) fassaadi kaunistab värvikirevate telliste kontrast lihtsa ja range horisontaalse ja vertikaalse võrgustikuga. Lilleline muster justkui kasvaks välja kolmandast korrusest. Oma kavandites Kujutavate Kunstide Akadeemia hoone jaoks (1897 – 98) ühendas Wagner kuubi vormi palju kurvilisemate juugendlike arabeskidega. Hoonet kroonis kaunilt töödeldud raudsepisest kuppel , milles kajastus tugikaarte geomeetria . Oma hilisemas loomingus hakkas Wagner eelkõige Olbrichi mõjul kasutama enam klassikalisi arhitektuurseid vorme – Steinhofi kirik (1906).
Wagneri enda arhitektuur (erandiks kirik Nussdorfis, 1897) ei vastanud täielikult neile lihtsuse printsiipidele, mida ta esitas oma raamatus. Selle teostasid tema õpilased. Tuntumad nende seas olid Joseph Maria Olbrich (1867 – 1908) ja Josef Hoffmann (1870 – 1956). Nemad jätkasid edukalt arhitektuurilisi eksperimente , millega olid alustanud töötades ajakirjale “Ver Sacrum”.

Brüssel oli üks esimesi keskusi, kus juugendit aktsepteeriti rahvusvahelise stiilina, sest linnas tegutses ja esines näitustel väga arvukalt välismaiseid kunstnikke. Ka kohalikud kunstnikud saavutasid kiiresti edu tänu linna eriliselt aktiivsele kultuurielule. Nende seas on kunstnikke, keda seotakse juugendi suure eduga Euroopas – Henry van de Velde, Paul Hankar ja Victor Horta , kelle looming esindab esimesena juugendliikumise tõelist küpsust. Üldiselt valitses Belgias kurvilineaarsus ja Brüsselit on kutsutud ka kurvilineaarse juugendi pealinnaks.

Jah, võib küll.
Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga sajandivahetusel. Sajandi alguses võib leida impressionismiga põimuvat juugendstiili Ants Laikmaa (1866 – 1942) loomingus. Varakult seondub juugend rahvusromantismiga ning sellise koosluse õitseaeg on 1907 – 14 (või 1906 – 15), mil antud laadi viljelesid Oskar Kallis (1891 – 1917), Nikolai Triik (1884 – 1940), Aleksander Promet (1879 – 1938), August Jansen (1881 – 1957). Eriti pääses juugendliku kallakuga stilisatsioon valitsema raamatugraafikas : Märt Pukits ( 1874 – 1961), Kristjan Raud (1865 – 1943, eriti selgelt avaldub juugendlikkus eksliibristes ja sajandi alguskümne raamatukunstis), N. Triik, Konrad Mägi (1878 – 1925), Aleksander Uurits (1888 – 1918), Aleksander Tassa (1882 – 1955, tema sulejoonistused on juugendstiili äärmuslikumaks näiteks).
Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse, ornamentaalse kaunistuse Märt Pukits. Temalt pärineb kaas K. E. Söödi (1862 – 1950) luulekogule “Mälestused ja lootused” (1903).
Üks esimesi raamatugraafika näiteid on “Noor-Eesti” esimene album (1905, kaanekujundus N. Triik).
Maalikunstis esineb juugendit vähem. Veidi leiab juugendlikku sümbolismi Kristjan Raua töödes ja kõige tugevam kallak juugendile maalis oli Nikolai Triigi loomingus.
Juugendi jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni johtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa arhitektide provintslik mentaliteet pidurdas uute ideede levikut. Märgatav mõju eesti ala arhitektuurile oli Riia kui arhitektuurilise keskuse lähedus. Eestis jääb juugendornament sageli seotuks neostiilidega.
Veidi leidub juugendit sajandi alguse mööblitööstuses, raamatuköites, tekstiilis, keraamikas , kuid suhteliselt vähe. Juugendi järelmõjusid on tunda hiljem Jaan Koorti (1883 – 1935) keraamikas. Koort kasutas tüüpilist juugendi motiivi – loomi nõudel, mida näeb tihti tema keraamikal (“ Vaas sisalikuga”, 1928 – 34).

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 27 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

k21suk2s Õppematerjali autor

Juugend kunst Venemaal, Prantsusmaal, Eestis ja Austraalias. Juugend graafikas ja maalikunstis.
Iseseisev töö.

juugend juugend graafikas juugend maalikunstis

Sarnased õppematerjalid

doc

Juugendstiil

materjalide kasutamist kunstis. Ta arendas välja ornamendi stiili, mis oli kooskõlas ehitise materjali ja struktuursete nõudmistega. 2.Juugendkunst Venemaal (arhitektuur, juveelikunst). Teosed ja nende loojad. Juveelikunst: Kõige kuulsam juugendkunstnik Venemaal oli juveliir ja kullassepp Carl Fabergé (1846 1920). Fabergé päris venepärase geomeetrilisuse ja lineaarse dekoratsiooni tundlikkuse, mis on tugevasti tuntav tema metalltöödes. Tema küpset stiili mõjutas prantsuse juugend, eriti Lalique`i looming, ning tema kavandid muutusid voolavamaks ja kurvilineaarsemaks. Fabergé prantsuse eeskujul valminud juveelitooted ühendavad endas venelaste naudingut värvidest ja mustritest üle Lalique`i rafineeritud lillelise joonega. Carl Fabergé Muna ja kullast medaljon Arhitektuur: Vene juugend läbis oma arengus mitu etappi, kuid alati oli selles tunda kaht suundumust : retrospektiivne-romantiline ja suund, mis täiesti välistas ajalooliste stiilide kasutamist.

Kunstiajalugu

doc

Juugend

Guimard, Van de Velde, Behrens, Mackintosh, Gaudí ja teised. "Arts and Crafts" liikumise arhitektid vaatasid nostalgiliselt tagasi rikkalike traditsioonidega inglise industrialiseerimiseelsesse maaelamute lihtsasse tellis- ja kiviarhitektuurile. Juugendarhitektid lähenesid aga teisest küljest. Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüdsid nemad kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid (kuigi ka juugend armastas looduslikku kivi graniiti, põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas). Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris

Kunstiajalugu

docx

Uus kunstistiil art nouveau, juugendiaegne graafika

kaasa vormide lihtsustumise, dekoori taandumise. Art Nouveau - Prantsusmaal, Belgias Jugendstil - Saksamaal Style Modern-Sezessionstil -Inglismaal, Austrias Modernismo - Hispaanias Floreale, Liberty Itaalias . Saksamaal sai uus stiil nimeks " Jugendstil ", ajakirja "Jugend" nime järgi.. Ajakiri ilmus 1896-1918 Münchenis ning levitas uusi ideid saksakeelsetes maades. Kuivõrd Eesti on kuulunud Saksa kultuuri mõjusfääri, kasutavad Eesti kunstiajaloolased Art Nouveau saksapärast nimetust juugend . Uus stiil Art Nouveau - oli Arts&Crafts Movement´ ja Aesthetic Movement´ edasiarendus. Inglismaal oli uus stiil enam ohjeldatum, funktsionaalsem ja oma ideedelt lihtsam kui teised samalaadsed stiilid Euroopas. Ka hiljem järgisid inglise disainerid "Arts and Crafts" liikumise pärandit ning seega erinevalt Euroopa teistest sarnastest liikumistest polnud nad võimelised leidma midagi ühist tööstusega.

Kunstiajalugu

doc

Juugendstiil

Audentese Spordikool JUUGENDSTIIL Referaat Koostas: Jan Õiglane 12d 1. november 2010. a. Sisukord 1. Juugendstiil..................................3 2. Maalikunst...................................4 3. Arhitektuur..................................5 4. Graafika......................................6 5. Skulptuur....................................7 6. Kasutatud Kirjandus........................8 2 Juugendstiil Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem

Kunstiajalugu

docx

Eesti kunst 1918-1940

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija. • 1862 – 1899 elab ja töötab Peterburis Kõik kolm üpris sarnased: pole keegi jõukast baltusaksastunud perekonnast. Tavalisest talupoja perekonnast. Alustas maalrisellina. Käis ka Peterburis, alguses töötas seal maalrina,

Kunstiajalugu

pdf

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele.

BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks:  varane barokk u 1580.–1620.  kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp  hilisbarokk 18. saj I pool  rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt:  baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas liidus katoliiklus

Kultuuriajalugu

doc

Eesti kunsti kokkuvõte, ettevalmistus eksamiks

Düsseldorfi akadeemia teda piisavalt ei köitnud , õpingud jäid katkendlikuks ja lõpule viimata.Rohkem huvitas temperamentset,ettevõtlikku noormest kunsti- ja seltsielu.Laikmaa reisis palju,nägi muuhulgas Müncheni ja Viini kunstinäitusi ning 1900. a Pariisis toimunud maailmanäitust.Koju naasdes oli tal välja kujunenud hoogne,maaliline joonistusstiil,mida ta eriti efektselt kasutas pastellportreedes.Kunstiline suunamuutus on kõige ilmsem pastellis Lääne neiu-kajastuvad juugendstiil mõjud;üldsitab,stiliseerib vorme. Kristjan Raud alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias 1893.Tegi algul maalilisi söejoonistusi kujutas proosalist,süngevõitu külaelu.1897 sai Peterburist villand ja läks Düsseldorfi,kuid pettus ka seal.1898 läks koos kaksikvend Pauliga Muhu saarele maalima.Järgneval aastal läks uuesti Saksamaale,Münchenisse-mis oli sajandivahetuse uuendusmeelseim kunstikeskus.Raud oli juba enne Münchenit katsetanud juugendliku

Kunstiajalugu

pdf

Eesti kunstiajalugu 18. sajand kuni 1990ndad

noori sümbolismi, juugendstiili ja impressionismi esindajaid ning lõi akademismile vastanduvate kunstinäituste traditsiooni. Raud asutas oma ateljeekooli 1904. aastal Tartus, aga eriti oluline oli tema tegevus kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses, eesti rahvakunsti väärtustaja ja kogujana, Eesti Rahva Muuseumi aluspanijana ja näituste organiseerijana. Arhitektuur Eesti sajandivahetuse arhitektuuris olid jätkuvalt ülekaalus historitsism ja eklektika. Juugendstiil hakkas Eestis levima alles pärast 1904. aastat. Tartus püstitati esimene programmiliselt rahvuslik hoone- Eesti Üliõpilaste Seltsi maja, mille kavandas 1900-1902 Georg Hellat (1870-1943). 3. KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 19. ja 20. sajandi vahetusel oli tärganud rahvuslik kunstielu ja järgneva 15 aasta jooksul arenes see eesti kultuuri loomulikuks osaks ning jõudis kokkupuutesse Euroopa kõige uuenduslikuma kunstiga. 19

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid