Õendustealuste eksamitöö (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS Eksamitöö Juhendaja: Margit Lenk-Adusoo, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2019


1. SISSEJUHATUS Eksamitöö tugineb nelja õendusteoreetikute tööle ja teooriatele. Töös on kirjeldatud nende seisukohtasid ja teooriate keskseid mõisteid. Kuna õe amet on seotud erinevate inimestega ühiskonnas.   Siis   selleks,   et   aidata   inimesi   humaanselt   on   loodud   õendusealuste   kesksed mõisted.   Nendeks   mõisteteks   on   keskkond,   tervis,   õendus   ja   inimene.   Välja   on   toodud omavahelised   sarnasused   ja   erinevused.   Eksamitöö   kirjutamiseks   valisin   Jean   Watsoni, Virgina Hendersoni, Hildegard Elizabeth Peplau ja neljandaks Florence Nightingalei.  Töö teises osas on kirjutatud õe rollist tervishoiusüsteemis ning mille eest vastutab õde enda töös.  2.  ÕENDUSTEOREETIKUTE  ÕENDUSE KESKSED MÕISTED 2.1. Keskkond Üks laiemaid mõisteid õenduse aluses on keskkond. Henderson ja Nightingale käsitlevad enda teoorias seda kui füüsilist keskkonda. Üks peamiseid komponente on see, et keskkond peab olema pidavas muutumises. Sedasi saame enda kui ka teiste vigastuste riski hajutada. See on oluline   kuna  keskkond   mängib   patsiendi   ravimises   suurt   rolli   ning   kujundab   tervenemise protsessi[CITATION 1906 \l 1033]. Nightingale teooriast on keskkonna põhiliseks osaks aga kogukond. Tema teooria  kohaselt on tervisliku  seisundi mõjutaks  ümber olevad inimesed [CITATION Ang19 \l 1033] . Watsoni arvamus on, et lisaks eespool kirjeldatud keskkonnale on kõigis alati õendusabi. Õendusabiga õed annavad kekskonnas inimesestele edasi hoolivust teineteise suhtes [CITATION a19 \l 1033]. Erinevaltt teistest, Peplau ei käsitle ühiskonda kui tervisekeskse keskkonna mõistena. Tema julgustas   õdesid haiglas patsiendi kohanemiseks võtma omaks nende religiooni, kultuuri ja ka kombeid. Teoorias kirjutas ta, et keskkond ei koosne inimestest vaid välispoolsetest jõududest [CITATION Aco19 \l 1033]. Nightingale ja Hendersoni teooraist tuleb välja üks erinevus, kus Hendersoni arvates saame läbi keskkonna vältida vigastusi, kuid Nightingale teoorias mõjutada patsiendi seisundit.  2.2. Tervis Peplau definitsioon tervisele on sarnane teistele teoreetikutele. Ta kirjeldab teoorias seda nii inimese   enda   kui   ka   tema   isiksuse   edasiliikumise   protsessi   loomingulisuse,   kogukonna, isikliku ja konstruktiivsuse poole  [CITATION Aco19 \l 1033].  Hendersoni teoorias tervise definitsioon põhineb üksikisiku võime toime tulla vastavalt tema 14nele komponendile. Tema 2


arvates   hea   tervis   tähendab   inimesele   väljakutset.   Seda   mõjutavad   mitmed   aspektid   nagu näiteks emotsionaalne tasakaal, füüsiline kui ka intellektuaalne suutlikkus, inimese vanus ja ka kultuuriline taust. Õdede osakaal selles on, et kuidas ennetada ja ravida haigusi ning tervist edendada. Seda kõike Hendersoni arvates peab indiviid suutma ise rahuldada  [CITATION Aco191 \l 1033] .  Nightingale teoorias tuli välja ka, et lisaks patsiendi füüsilisele on ka vaimne   tervis.   Tema   teoorias   kinnitab   ta,   et   inimkäsitluses   vaadeldakse   inimest   kui bioloogilispsühhosotsiaalse olendina. Samal ajal olles füüsilise, sotsiaalse kui ka psüühilise keskkonna mõjuväljas. Sellest tulenevalt on ka õdede üheks töö ülesandeks patsienti nõustada ja kui on vajadust, siis ka rahustada ning olla toeks (Vesterdal, 2019). Watson oli teoreetik, kes aga lisas tervise mõistesse WHO elemendi. See tähendab kõrget tase üldises füüsilises, vaimse ja sotsiaalse funktsioneerimises. Samuti üldist adaptiivset hoolduse taset igapäevases toimimises ja ka haiguste puudumises [CITATION a19 \l 1033]. 2.3. Õendus Peplau   teoorias   tuuakse   välja,   et   õendustegevus   on   raviva   toimega.   Ta   arvab,   et   õendus tegevus on tervendamine, kus toimub patsiendi aitamine, kellel on vajadus arstiabi järele. See on   ka   inimeste   omavaheline   protsess,   tingimusel   kui   neil   on   sama   eesmärk  [CITATION Aco19 \l 1033] . Watson usub, et tervishoid on õendusabi osutamise praktikas peamine. Ta määratleb   ära   õenduabi   kui   inimeste   teadust   ja   inimeste   tervisehäireid,   mida   vahendavad professionaalsed,   isiklikud,   teaduslikud,   esteetilised   ja   eetilised   humaansed   tehingud [CITATION  Aco192   \l  1033] .  Nightingale  ja Hendersoni teoorias on õendus meditsiinis sama mõttelised. Õe erialas kasutatakse hindamist, diagnoosi, ravi, planeerimist ja inimese enda hoolitsemisse sekkumist. Nightingale teoorias on õendustegevuse eesmärgiks edendada patsiendi   tervist.   Tehakse   erinevaid   tegevusi,   kus   luuakse   patsiendile   maksimaalselt   hea olukorda [CITATION Aco193 \l 1033] . 2.4. Inimene  Jean Watson, Hildegard Peplau ja Virgina Henderson leiavad, et inimene on väärtustatud isik ehk individuaal ehk isiksus. Watson kirjeldab, et väärtustatud isiku eest tuleb kanda hoolt ja abistada.   Teda   tuleb   austada,   rikastada   ning   mõista.   Watson   kirjeldab   ka,   et   üldises filosoofilises vaates on inimene kui täielikult funktsioneeriv integreeritud isiksus [CITATION a19 \l 1033] . Peplau näeb inimest kui isikut. Ta on arenev organism, kus inimese vajadused põhjustavad   ärevust   ning   mida   isik   vähendab  [CITATION   Aco19   \l   1033].  Henderson kirjeldab inimest kui indiviidi, kellel on abi järele vajadus eesmärgiga saavutada tervis. Tema 3


teoorias   tuleb   ka  välja,   et   inimene   on   individuaal,   kes  on   suhtluses   õdedega  [CITATION Aco191 \l 1033] . Nightingale on aga teoreetik, kes leiab, et termin inimene on inimese suhe keskkonnaga ja toimib vastastikusel mõjul [CITATION Ang19 \l 1033]. 3. ÕE ROLL, TEMA VASTUTUS TERVISHOIU SÜSTEEMIS JA ÜHIKSKONNAS Õe   vastutus   tervishoiusüsteemis   on   väga   suur.   Tema   on   see,   kes   vahendab   infot   arsti   ja patsiendi vahel ning peab tagama, et haigel oleks piisav ja arusaadav teave. Samuti peab tagama konfidentsiaalsuse, et patsiendi andmed ei oleks kättesaadaval teistele, va arstidele ja õdedele, kes patsiendiga tegelevad. Vastutama peab ka haiguste vältimise eest ja edendama tervist. Samuti peab aitama taastada tervist samal ajal leevendada kannatusi.  Ühiskonnas on samuti õdedel oluline roll. Nad on eeskujuks teistele kodanikele. Õed peab andma hoolitsust vastavalt olukorrale ja tingimustele. Samuti peab ta hoolitsema ka enda eest, sest paraku võetaks õdedest eeskuju.Ühiskonnas ta osaleb ka nõustajana suunates inimesi. Õde väljapool tööaega ei tohiks anda inimestele nõu nagu patsientile. Selle asemel tuleb olla eeskujuks ja suunata inimesi hoolitsedes ise enda ja lähedaste eest.  4


4. KASUTATUD KIRJANDUS CITATION 1906 \l 1033: ,  (Perry, 2019),  CITATION Ang19 \l 1033: , (Gonzalo, 2019),  CITATION a19 \l 1033: , (models, 2019),  CITATION Aco19 \l 1033: , (models A. c., 2019),  CITATION Aco191 \l 1033: , (models A. c., 2019),  CITATION a19 \l 1033: , (models A. c., 2019),  CITATION Aco192 \l 1033: , (models A. c., Current nursing, 2019),  CITATION Aco193 \l 1033: , (models A. c., 2019),  CITATION Aco191 \l 1033: , (models A. c., Henderson, 2019),  5

Document Outline

• 1. SISSEJUHATUS
• 2. õendusteoreetikute õenduse kesksed mõisted
  • 2.1. Keskkond
• 4. kasutatud kirjandus