Kuradi mitu nägu (3)

Kuradi mitu nägu
Kuradit on tavaliselt kujutatud saba ja sarvedega olendina, kellel on kolmhark käes ja kes põrgus patuste hingede üle valitseb, kus ta neid omakorda piinab ja karistab halbade tegude eest. Saatan on ka justkui halb vaim, kes meelitab inimesi pattu tegema. Paljud raamatud räägivad sellest, kuidas inimesed oma hinge mingi suure varanduse eest saatanale müünud. Kuidas on aga saatanat kujutatud Bulgakovi romaanis „Meister ja Margarita“? Mis oli saatana eesmärk selles teoses?
Bulgakovi „Meistris ja Margaritas“ ei ole ühte kindlat saatana kehastust, vaid kuradit on kujutatud mitme erineva karakterina. Kõige tähtsam neist on kindlasti Woland kui peasaatan. Tema kaaskonda kuulusid Korovjev, Peemot , Azazello ja Hella . Nad kõik kuuletusid küll Wolandile, kuid tegutsesid ka omasoodu, nad olid kui eraldi kuradid, õigemini kuradile alluvad halvad hinged , keda võib omaette käsitleda.
Wolandit on kujutatud teoses kui pahategevat ja salakavalat, kuid samas ka suursugust ja lahket välismaalast. Temas peitub vastuolus , mis on näha ka tema välimuse. Teoses kirjeldatakse tema silmi, millest vasak on justkui hullunud aga parem täiesti must ja ilmetu. Raamatu alguses ei avalda Woland oma tegelikku palet otseselt, kuid ta vihjab sellele tihti. Ta väidab, et viibis Ješua kohtumõistmise juures ja sõi Kantiga õhtust, kuid need oleksid reaalselt täiesti võimatud. Tema saatanlik pale ilmub ka varieteeteatris, kus ta mustkunstietendust annab. Müstilised tegevused toimuvad ka korteris, kus ta elab. Tema tõeline isiksus paljastub aga alles ballil , kus ta peremehena surnud hingi kostitab.
Korovjev on Wolandi üks kaaslane , kes nimetas end tema tõlgiks. Teda on kirjeldatud kui kiitsakat meest, kes kannab näpitsprille ja kulunud ülikonda ning käitub veiderdajana. Korovjev liigub tihti ringi koos Peemotiga, ühe Wolandi teise kaaslasega. Peemotit kujutatakse suure musta kassina, kellel on palju inimlikke omadusi. Ta võib ennast ka inimeseks muundada. Romaanis on tema see, kes varieteeteatris inimesel pea otsast tõmbab, politseile vastu hakkab ja neid püstoliga tulistab.
Wolandi kaaskonda kuuluvat Azazellot võib nimetada nende kamba kõige kalgimaks ja õelamaks liikmeks, kes ründab inimest pigem otse, kui petab ja püüab teda lõksu. Teda kujutatakse lühikese, laiaõlgse, punajuukselise mehena , kes kannab kõvakübarat. Tema oli see, kes saadeti Margaritale kreemi viima, mis viimase nõiaks muundab.
Saatanliku kamba ainus naissoost liige on Hella, vampiir, kes täitis kõiki ülesandeid. Woland nimetab teda tõhusaks, kiireks teenijannaks, kes saab kõigega hakkama. Samas on ta ainus liige, kes ei osalenud romaanis aset leidvas viimases lennus, mis võib tähendada, et ta ei olnud nii tähtis osaline Wolandi kambas.
„Meistris ja Margaritas“ kujutatud kurat ja tema kamp on väga eriline ning ei vasta ilmselt täielikult tavapärasele ettekujutusele saatanast, kuna neis oli midagi inimlikku, intelligentset ja isegi heatahtlikku.