Florence Nightingale referaat teooria (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Ämmaemanda õppekava
Julia Šnurova, Karina Selivanova, Aleksandra Ganyavina
FLORENCE NIGHTINGALE
Iseseisev töö
Õppejõud: MSC Margit Lenk-Adusoo
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor
Tartu 2015
Florence Nightingale
Inglise põetaja ja õde, keda peetakse õenduse rajajaks. Ta sündis 12. mai 1820 aastal jõukas inglase-aristokraadi perekonnas Florentsia villas, Itaalias. Florence sai hiilgava mitmekülgse hariduse, ta oskas viit võõrkeelt, luges palju, õppis matemaatikat, filosoofiat ja ajalugu, samuti tegeles maakunstiga ja muusikaga.
Jumala kutse
Florence tunnetas oma eripärast elu ülesannet ja koguaeg mõtles sellest. Veebruaris , aastal 1837 jalutas ta aias ja kuulis justkui kellegi häält „Sa pead tegema midagi väga olulist. Seda ei tee keegi peale sinu“. Kuna Florence uskus jumalat, siis pidas ta seda sõnumit väga tähtsaks.
Ühel päeval külastas Florence üht Londoni varjupaika haigetele ja vaestele inimestele. Niinimetatud „Tööliste maja“ olukord üllatas teda. Seal oli palju haisvaid inimesi mustade õlgedest aluskottide peal ning nakkushaiged ja mitte nakkushaiged inimesed kõik olid koos. Joobnud olekus põetajad istusid kasutult haigete kõrval, keegi ei hoolitsenud haigete eest. Arstid kasutasid pantsiente kui katsealuseid loomi. Ei olnud midagi hullemat haigele vaesele inimesele, kui sattuda sellisesse haiglasse, kust haige saadetakse ainult ühte kohta – surnuaiale.
Florence jäi endale kindlaks, et tahab õena olla ja läks tööle haiglasse, kus ta töötas neli nädalat. Aristokraatiline ringkond ei tahtnud temaga rohkem suhelda, teda ei kutsunud enam külla ja keegi ei tahtnud temaga abielluda . Aga teda kõik see enam ei morjendanud, sest ta leidis juba oma elutee ja miski ei saanud talle enam takistuseks.
Krimmi sõda
Aastal 1854 läheb Florence 38 abilisega koos sõjaväehaiglasse Konstantinoopoli all. Tänu tema uutele meetoditele vähenes suremus haigete hulgas kuue kuuga 42 protsendilt 2,2 protsendile. Sõdurid rääkisid Florence`i kohta legende, nimetades teda „Leedi lambiga“, sest öösiti käis ta ise lamp käes mööda palateid haigeid vaatamas.
Florence Nightingale´i teooria
Florence pühendas aastad oma haigete hoolduse meetodi käsitlusele. See meetod oli üsna geniaalne ja lihtne: range puhtuse pidamine palatides, soojus, valgus, regulaarne ruumide tuulutus, toitumisrežiim, nakkushaigete isoleerimine (karantiin) ja tähelepanelik suhtumine iga haigete kaebustele. Ta uuris meditsiinilisi raamatuid ja atlaseid ning külastas varjupaiku kodututele ja haigetele.
Esimese teadusliku määramise ravitsemise erialale andis F.Nightingale oma raamatus „Ravitsemise märkused“ ( 1859 ). Ta arvas , et ravitsemine on tegevus, mis kasutab patsiendi ümbrust, et abistada tema taastumist, kus ravitsemise eesmärk oli formuleeritud järgmiselt: „Luua patsiendi jaoks parimaid tingimusi selleks, et aktiveerida tema enda jõud“. Allpool on loetud mõnede märkmete lühikokkuvõte sellest raamatust.

Värske õhk
Õhk palatides peab olema nii värske ja puhas, nagu väljaspool, aga on vaja hoolitseda selle eest, et haige ei külmetuks. See on esimene reegel haigete hoolitsemises. Ilma selle reeglita iga ravimine muutub mõttetuks.

Toitumisrežiim
Iga haigus nõuab erilist dieeti. Enne lõunat tuleb haigele anda kerget toitu (nt. puljong), et ette valmistada tema magu raskemale toidule. Samuti tuleb toita haigeid kindlaks määratud ajal. Haigel peab alati olema puhas vesi.

Puhtus palatides
Palatid peavad alati olema puhtad ja steriilsed . Samuti peab vaibad tolmust puhtaks kloppima, sest see on peamine mustuse allikas. Peale selle higi, mis haige keha eritab muutub kiiresti kahjulikuks aineks ja imendub voodipesu sisse. Selle tõttu on vajalik vahetada voodipesu mitte vähem kui üks kord nädalas. Samuti aeg-ajalt peab madratsit tuulutama.

Tähelepanelik suhtumine
Põetaja või õde peab skama patsiendi kuulata ning suhtuma tema kaebustele tõsiselt ja tähelepanelikult. Ta peab ka hoolitsema selle eest, et kui ta lahkub , ei juhtuks patsiendiga midagi ning patsiendil oleks kõik vajalik sel ajal olemas. Iga põetaja peab teatama patsiendile, kui kaua ta kavatseb puududa ning informeerida sellest aegsasti. Samuti ei tohi unustada eetikat ja humaanset suhtumist patsiendi vastu.

Soojus ja valgus
Temperatuur palatis peab olema soe, nii et patsient ei tunne külmavärinaid. Samal ajal peab palat olema tuulutatud. Tuleb pöörata tähelepanu ka sellele, kui palju valgust on palatis. Tihti inimesed jäävad haigeks pimedates ruumides ja ei saa seal terveks, kuna neid ei viida üle valgesse ruumi.
Needsamad faktorid olid olulised mitte ainult haigetele, vaid ka muutusid haiguse ennetamise põhimõteteks õendusaluses .
Florence Nightingale´i teooria kesksed mõisted
Nightingale ei kasutanud oma teoorias väljaarendamisel mõisteid, mida tänapäeval kasutatakse. Edasi esitatud skemaatiline ülevaade on koostatud hiljem tema raamatute analüüsi põhjal. (A.Vesterdal, 1998)

• Inimesekäsitlus
  

Inimest vaadeldakse bioloogilis-psühho-sotsiaalse olendina, kes on füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse keskkonna mõjuväljas.

• Tervis ja keskkond
  

Tervena olemist ei defineerita, seda vaadeldakse seisundina , mis antakse organismile looduse poolt, kui välised tegurid võimalusi ei hävita. Halb õhk, pimedus, müra , igavus jms. mõjuvad organismile laastavalt.

• Õendustegevus ja väärtused
  

Range hügieen , hea toit ja puhas vesi, värske õhk ja soojus on tähtsad õendusalased tegevused. Hoolitsus, eetika , individuaalne tähelepanu ja ausus patsiendi suhtes on läbivad mõisted Nightingale´i õenduses.
(A.Vesterdal, 1998)
F. Nightingale raamatud
1858. aastal kirjutas Florence raamatu „ Notes on Matters Affecting the Health, Efficiency and Hospital Administration of the British Army“
1860. aastal ilmus ta teine raamat „Notes on Nursing : What It Is and What It Is Not“. Just selles raamatus ütles Florence välja oma töö eesmärgi – „Haigus – tõsine asi ja selle pärast on kergekäeline suhtumine sellesse andestamatu. Tuleb armastada haidete eest hoolitsemist, muidu vali teine tegevusala .“. Need sõnad on aktuaalsed ka tänapäeval.
Ülemaailmne tunnustus
1872. aastal sai Florence inglise sõjaväehaiglate sanitaarse seisundi peaspetsealistiks. See oli ennekuulmatu naise jaoks tema ajastul – selline positsioon, eriti arvestades tema tervise seisundi.
1883. astal Nightingale oli autasustatud Kuningliku Punase ristiga ja 1907.aastal temast sai esimene naine Britimaal, kellele briti kuningas Georg Viies andis ordeni „Isamaa teenistuse eest“.
Florence Nightingale sünnipäev on kuulutatud Rahvusvahelise Õdede Nõukogu poolt rahvusvaheliseks õdede päevaks.
Florence Nightingale peetakse õenduse rajajaks. Tema teooriast sai alguse õendustegevuse areng, millele toetutakse ka praegu. Ta oli meditsiini õenduse ema.
Allikad
A.Vesterdal Tervis ja õendushooldus [Book]. - Tartu : [s.n.], 1998.
F.Nightingale Notes on Nursing What It Is, and What It Is Not [Book]. - [s.l.] : Tredition GmbH , Hamburg- Germany , 2011.
Биография Флоренс Найтингейл [Online] // SisterFlo.ru. - 2015. - http://www.sisterflo.ru/flo/biography_flo.php .
Ф.Найтингейл. Записки об уходе(1) [Online] // «Милосердие.Ру» . - © 2004 - 2015. - https://www.miloserdie.ru/article/fnajtingejl-zapiski-ob-uhode1/ .
Флоренс Найтингейл - ангел милосердия [Online]. - 2008-2015. - http://stambul4you.ru/2010/07/around-stambul-uskudar-florence-nightingale/ .