Kirjanduse KT

Q: Kuidas suri kalevipoeg?

Vastus leiad õppematerjalist: Kirjanduse KT

K., Kairi

Kirjanduse KT (0)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas suri kalevipoeg?

.Kirjanduse KT

Esimesed märkmed Eesti ja eestlaste kohta?
Esimene säilinud eestikeelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus .

1525a – esimene Eesti k. raamat Wanradi ja Koelli katekismus3

Ametilt olid inimesed, kellelt tuli algatus eesti keeles kirjutada
Kr. J. Peterson oli kirjanik, Fr. R. Faehlmann ja F.R. Kreutzwald olid ametilt arstid.

Põhjaeesti keel pääses võidule
Sest Piibel ilmus täielikul kujul 1739 a. Selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, mis on kirjutatud põhja eesti keeles.

Kr. J. Peterson – sündis 14.märts. Ta elas 21-aastani.Eestis tähistatakse tema sünnipäeval Emakeelepäeva. Alles 1922 a. Avaldati tema kirjutisi. Õppimise kõrvalt teenis ta raha tõlkimisega.

Luuletus „Kuu“ – ülistab väikest Eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus endast märk maha.

Ood – pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusle, nähtusele, ideele vms. NÄIDE:
Pastoraal – maaelu maalilisust kujutav karjaselaul .

Petersoni välimus – küünilis-boheemliku välimusega pikad juuksed, must pikk laia nahkvööga kuub , must barett , suur okslik jalutuskepp.

Fr. R. Faehlmann sündis Järvamaal, Koerus, Ao mõisas. Tema isa töötas mõisavalitsejana. Peale arstipraksise oli ka Tartus ülikooli Eesti keele lektor .

ÕES- Õpetatud Eesti Selts (asutatud 18. jaanuaril 1838 - suletud 1950 ja taastatud 1988).
vanim Eesti teadusselts.
Õpetatud Eesti Selts on eri rahvusteaduste esindajaid koondav selts (aastal 2010 mittetulundusühing). ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast.

Faehlmann andis välja raamatu „Müütilised muistendid “, sest teos sisaldab 7 muistendit, mis sündisid üheaegselt eepose "Kalevipoja" loomise ideega.

Muistendite pealkirjad : „Loomine“, „Emajõe sünd“,
„Vanemuise kosjaskäik“, „ Koit ja Hämarik“, „Endla järv ja Juta “, „Vanemuise lahkumine "

Mütoloogia - ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum.
Mütoloogiat on peetud teaduse eelkäijaks. Erinevalt teadusest ei pea mütoloogia olema seesmiselt loogiline ega rangelt kontrollitav. Mütoloogia on tihedalt seotud inimeste uskumuste ja religiooniga. Selles avaldub nende maailmapilt .

Eesti mütoloogia tegelased:
Vanaisa- kutsutakse ka taeva- ja äikesejumalaks. Taevataat, Uku või Ukko
Taara - Taara nimi sai tuntuks peamiselt eepose “Kalevipoeg” kaudu. Taarausuliste arvates ”Taara ei ole määratav ega kujutatav . Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sügavaim aine – ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus."
Murueide tütred- laulavad metsas linnulaule, et kõik metsaloomad ja linnud paljuneksid. Seda tuli ka karjapoistel karjas teha, et loomad oleksid rahulikud ja sigineksid hästi. Murueide tütred olid himurad, kuid valvasid hoolikalt, et keegi metsarahvale paha ei tekitaks.

Vetehaldjas- Vetehaldjas on veekogude, vihma, kõigi veetaimede ja kalade kaitsja. Ta on kogu maa hoidja ja kaitsja *maaisanda Mastoron' kirdi tütar, kes elab kaugel meres või ookeanis.
Metsahaldjas- Metshaldjat on kujutatud inimesesarnase olendina. Harilikult olevat ta puude kõrgune, kuid võivat muutuda ka inimesepikkuseks. Siis ilmuvat ta sageli valgeis rõivais taadina. Metsas olevat tal pere ja palju vara.
Nagu vetehaldjad, nii pidanud metshaldjadki kaks korda aastas pulmi . Siis tormanud nad suuri puid murdes tuulispeadena ringi. Nad meelitanud enda juurde inimesi, eriti lapsi. Metshaldjad eksitanud ka kariloomi või kandnud neid ühest kohast teise.
metshaldjas kaitseb inimesi kurjade vaimude eest ja annab jahisaaki, ent vihastades võib ka paha teha ja inimesi röövida.
15.Kreutzwaldi Isa Juhan Reinholdson, elukutselt oli kingsepp , hiljem Rakvere kihelkonna, Kaarli mõisa aidamees.
Kreutzwaldi koolitee : õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815–1817, kreiskoolis 1817– 1818 , Tallinna kreiskoolis 1819–1820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 1818–1819. Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 1826–1833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas . Tal oli kolm last, kaks tütart ja üks poeg. Arstitegevuse kõrval kujuneb Kreutzwaldist Võrus laia haardega literaat ja ühiskonnategelane. Tema kodu saab kohaliku kultuurielu keskuseks, siin külastasid teda E. Lönnrot, J. Köler ja Lydia Koidula, kuid ka Eesti Aleksandrikooliasutamisega seotud talupojad Viljandimaalt.
Kreutzwald andis välja regivärsilise kunsteepose
16. Kalevipojast: Kurvastuse kergenduseks sündis aga Lindale poeg ning kohe hakkas ta vägevuse märke näitama. Kaks kuud ta ainult kisas, siis rebis katki mähkmed, lõhkus voodi ja ronis põrandale roomama. Kolmekuiselt kõndis ta juba ringi.
Nii kasvas Kalevi noorem poeg. Suureks sirgunult mängis ta kaljupankadega kurni ja viskas paepankadega mere ääres lutsu . Mõnikord aga mängides kiskus ta üles noori kuuski. Tundus et Kalevipojast kasvab igati isa vääriline vägilane.
Kalevipoja vanematest : Kalevipoja ema oli Linda ja isa Kalev, nagu võite aru saada ei saa tema vennad olla olevi ja sulevipoeg .
Patu pärast, polnud abielus
Kuidas suri kalevipoeg? - tema enda mõõk võttis temalt elu.
Kalvipoeg asub: Kalevipoja haud paikneb 6 km kaugusel Kuremäest, Vasknarva maantee ja Kivinõmme metsa viiva tee vahel Kivinõmme metsas . Maanteest hauani on umb. 300 m. Mäge, kus asub Kalevipoja haud, kutsutakse Kalevipoja mõeks. Mõel kasvab umb. 100 aasta vanune segamets . Kuplikujulise mõe kõrgus ümbritseva maapinnaga võrreldes on umb. 10 m, läbimõõt 200 m. Haud ise on 10 m pikk, 3 m lai. Sõja ajal ehitati mõgi täis punkreid ja kaevikuid, mistõttu lõhuti nn. "haud" Kalevipoja mäe läänepoolsel nõlvakul, et seda on raske üles leida isegi kohapealseil elanikel. Muidu on Kalevipoja haud, samuti Kalevipoja mägi, kohapeal väga laialdaselt tuntud.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kairi K. Õppematerjali autor

Esimesed märkmed Eesti ja eestlaste kohta?
1525a
Ametilt olid inimesed, kellelt tuli algatus eesti keeles kirjutada
Põhjaeesti keel pääses võidule
Kr. J. Peterson
Luuletus „Kuu“
Ood
Pastoraal
Petersoni välimus
Fr. R. Faehlmann
ÕES
Faehlmann andis välja raamatu „Müütilised muistendid“, sest
Muistendite pealkirjad:
Mütoloogia
Eesti mütoloogia tegelased:

Kreutzwaldi Isa
Kreutzwaldi koolitee:
Kreutzwald andis välja
Kalevipojast:
Kalevipoja vanematest
Kuidas suri kalevipoeg?
Kalvipoeg asub

mütoloogia eesti selts wanradi koelli pastor tütred maantee kultuurielu linda literaat

Sarnased õppematerjalid

docx

Kõigi Kalevipoja osade kokkuvõtted

Paar nädalat hiljem Tartusse kirjutades tähendab ta: "Kalevipoeg peab minu elutööks saama, kui mitte surm enne selle lõpetamist mind ei sunni sulge käest viskama. "Paikene, kulla surm!" tahan teda siis paluda: "viivita natuke aega, kuni tööga valmis saan."" Eepos ilmuski 18571861 õESi toimetistes. Rahvaväljaanne trükiti 1862. aastal Soomes. "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti kirjanduses ja rahvusliku kirjanduse tõelist algust. Eepos mõjutas kogu järgneva rahvusliku liikumise kirjandust, ka ühikondliku mõtteviisi arengut. 1866. a. lõpul ilmus Helsingis Soome Kirjanduse Seltsi toetusel "Eesti rahva ennemuistsed jutud" sisaldades 43 muinasjuttu ja 18 muistendit. Ainet muinasjuttudeks sai Kreutzwald rahvalt eneselt. Sel raamatul on suur tähtsus eesti proosa arengus. Oli ju välja kujunemata

Kirjandus

doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis- filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt,

Ajalugu

doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need

Kirjandus

112

doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin);

Kirjandus

docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu

Kirjandus

174

doc

Kirjanduse mõisted A-Z

sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (18281906), rootslane August Strindberg (18491912), venelane Anton Tsehhov (18601904), sakslane Bertolt Brecht (18981956); eestlased Eduard Vilde (18651933) "Tabamata ime", August Kitzberg (18551927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (18781940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (19221971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök viiele". draamakirjandus üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil ehk kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks ning viimased omakorda stseenideks ehk etteasteteks. Näidendi lavastamisel kasutatakse dekoratsioone ja rekvisiite (mööbel, esemed, kostüümid jmt) ning valgustust ja muusikalist kujundust. Dramaatika tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. dramatiseering kirjandusteose (romaani, jutustuse, novelli) kohandus

Eesti keel

doc

Kirjanduse eksam 10 klass

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III

Kirjandus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk