õlikultuure saab kasvatada korduvalt, tänu sellele on biodiisel taastuv energia. · Põlemisel tekkiva CO2 kogus on võrdne õlitaime poolt kasvamisel tarbitud CO2 kogusega, seega biodiisli kasutamisega ei lisandu atmosfääri CO2-te. · Keskkonnasõbralikkus - taimsel algmaterjalil baseeruv biodiisel on võrreldes fossiilse diiselkütusega märgatavalt kahjutum loodusele. Samuti pole biodiisli sattudes riietele sellist "traktoristi" lõhna nagu fossiilse puhul. · Head määrimisomadused - katsed on näidanud, et biodiisel on väga heade määrimisomadustega ning vähendab mootori ja küttesüsteemi kulumist. Isegi tavakütusele 5-10 % biodiisli lisamine vähendab halvakvaliteedilise tavakütuse määrimisomaduste puudulikkusest tingitud mootori ja küttesüsteemi probleeme ja kulumist oluliselt. · Biodiislit kasutades on mootori ja kõrgsurvepumba töötamise müra palju vaiksem.
kehakaalukilogrammi kohta. Keedusool (NaCl) on peaaegu kümme korda mürgisem. Lahjendamata biodiisel põhjustab väga väikese nahaärrituse: 24-tunnise nahatesti kestel tekkiv ärritus on väiksem kui 4% seebiveelahuse korral. Biodiisel laguneb umbes neli korda kiiremini kui tavadiislikütus. Kui biodiislit segada tavadiislikütusega, suureneb ka segu biolagundatavus: nt 20% biodiislit sisaldav segu lagunes tavadiislikütusest kaks korda kiiremini. Biokütuste tootmisel kulub ka fossiilse päritoluga kütuseid: 0,15-0,20 liitrit liitri biokütuse kohta. Neid kulutatakse toormepõldudele antavate väetiste valmistamiseks, põllutöömasinates, toormaterjali vedamisel ja lõppsaaduse valmistamisel . Biodiisli tootmisel tuleb jälgida kasutatud fossiilse kütuse kogust ja sellest tekkivaid heitmeid. Kui fossiilse päritoluga kütust kulub tootmises liiga palju, kaotab biodiislikütus oma keskkonnasõbralikkuse.
väikesi muudatusi tehes; mootori võimsus jääb väidetavalt samaks; teda kulub vähem sõiduk muutub ökonoomsemaks; ei ole mürgine, laguneb bioloogiliselt ning sobib kasutamiseks tundlikus keskkonnas; head määrimisomadused; väävlivaba; suhteliselt hea külmakindlus; keskkonnasõbralikkus - taimsel algmaterjalil baseeruv biodiisel on võrreldes fossiilse diiselkütusega märgatavalt kahjutum loodusele. Samuti pole biodiisli sattudes riietele sellist "traktoristi" lõhna nagu fossiilse puhul. Eeliseid on teadjate sõnutsi veel ja veelgi ning maailma roheliste sõnutsi vahetab ta kahtlemata tulevikus naftast destilleeritud diislikütuse välja. Soovides saada teada uudse kütuse nii headest kui vigadest, siis loomulikult otsisin ka biodiisli miinuseid ning oma üllatuseks toodi üle 30 plussi juures välja vaid üks miinus - biodiisel võib kahjustada pikema aja jooksul kasutades küttesüsteemi kummidetaile
massiliseks. Selline inimtegevus jätab endast maha tohutud hulgad jäätmeid. Nende ümbertöötlemine ja taaskäsitlemine keskkonda kahjustamata on saanud tänapäeval üheks tõsisemaks probleemiks. Ometi on inimesed veel kuidagi hoolimatud. Viimastel aastatel on siiski asutud jäätmeprobleemile otsima lahendusi. Prügi sorteerimisel ja taaskäsitlemisel on oluline keskkonda säästev mõju-- uuesti kasutamisega hoitakse kokku kuni 90% tootmisenergiat. Kuna kuluv energia on valdavalt fossiilse päritoluga, mis tähendab, et kasutatud maavarad ei taastu, on taaskasutamisel väga suur tähtsus. Eestis on alates 1. jaanuarist 2008 kehtiv seadus, mis keelab sorteerimata jäätmete vastuvõtu ja ladestamise kõikides prügilates. Samas mitmetes korrusmajades visatakse mõtlematult kogu prügi ikka samasse prügikonteinerisse. Iga kodu omanik peaks tegelikult ise vastutama oma jäätmete sorteerimise eest.
Põlevkivi Põlevkivi ehk kukersiit, mis on tekkinud 450 miljonit aastat tagasi mere põhja settinud vetikaterikkast meremudast, on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivist saab toota põlevkivigaasi. Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33-s neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni. Et kõik põlevkivikihid on õhukesed, tuleb neid kaevandada koos nende vahele jääva lubjakiviga. Põlevkivi moodustab kaevandatavast mäemassist tavaliselt kuni 60%. Inimesed on kasutatud põlevkivi juba ammusest ajast. 19
NAFTA Urve Varik Nafta liik. Nafta on fossiilne kütus. Fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Nafta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Naftavarud 2014. aasta seisuga on naftavarud kõige suuremad: Saudi-Araabias- 261,9 barrelit Iraanis- 125, 8 barrelit Iraagis- 115 barrelit Suurimad nafta tootjad: Saudi Araabia Venemaa
Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Õlitööstuses saadakse põlevkivist 20-22% toorõli. Nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Nafta töötlemine: Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimsseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast destilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi ning diislikütuse ja kerge gaasiõli või solaarõli fraktsioone. Atm...
Ragnar Tuisk 11HA PTG Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Leidub:Kohtla-Järvel. Kaardil: Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Leidub: Narvas Harkus Kundas Maardus Kaardil: Fosforiit
PRUUNSÜSI Tallinn 2015 PRUUNSÜSI Pruunsüsi ehk ligniit tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel (kivistunud puit). Selle kütteväärtus on tunduvalt madalam kui kivisöel. Päritolult on pruunsüsi turba ja kivisöe vaheline nn. siirdeaste. OMADUSED Kütteväärtus on 4440 kcal/kg. eripõlemissoojus 8–24 MJ/kg. Pruunsöe orgaanilises aines on süsinikku 60– 80%, hapnikku ja vesinikku vähem. Pruunsöe kuumustaluvus ulatub 10 kuni 20 MJ/kg. Kuna see on madala kütteväärtusega, siis pruunsöega on mõttetu kaubelda ning seda eksportida. Lõppude lõpuks pole pruunsöel mingeid kindlaid aineprotsente, sest sõltuvalt asukohast, need varieeruvad. PRUUNSÖE KAEVANDAMINE Pruunsütt kaevandatakse LõunaAafrikas, Saksamaal, Indias ja Venemaal jne. Suurim pruunsöe tootja on Latrobe Valley Austraalias. Selle toodang moodustab 20% ko...
Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest.Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venamaal.Erinevalt naftast on põlevkivi jaotunud ühtlaselt.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Sinisavi on Eesti maapõues paiknev sinakasrohelise värvusega savikiht.Tekkelt on sinisavi mereline. Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Sinisavi paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning Soome lahe vahel nii siis on sinisavi maavarana kaevandamine võimalik vaid Põhja-Eestis. Sinisavi kasutatakse peamiselt tsemendi ja telliste tootmiseks.Sinisavi on üks Eesti geoloogilisi "imesid", mida Eestit
Suurem osa Eesti põlevkiviõlist läheb ekspordiks. Kuid 2006 aastal kehtestati põlevkiviõli ekspordi keeld mereti, kuna pole selge, kas tegemist on kemikaaliga või mitte. Eesti on siiski juhtivaid põlevkivitöötlejaid riike maailmas. Kaks Eesti elektrijaama (Balti ja Eesti Elektrijaama) on maailma suurimad põlevkivi baasil töötavad soojuselektrijaamad. Kuid põlevkivi osatähtsust tahetakse vähendada oluliselt, kuna tegemist on taastumatu maavaraga ehk fossiilse kütusega ning ta on lisaks ka madalakvaliteediline. Teedevõrk on mingis piirkonnas omavahel ühendatud teed. Koos raudteede võrgu, veeteede ja lennujaamadega teedevõrk moodustab transpordisüsteemi. Eesti asub väga heas paigas, sest lääne poolt tulevad kaubad peavad läbima itta jõudmiseks Eesti ja ka vastupidi. Sama ka lõuna ja põhja suundades. Eesti on seotud ka rahvusvahelise E-teede võrguga.
kasutatakse.Eesti on aga ainuke riik maailmas, kus põlevkivi madala kütteväärtusega fossiilset kütust arvestatavas koguses kasutatakse.Iga aasta laienevad kaevandused ja karjäärid 3-5km2 võrra. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, (mitte nii laialt kasutatud). Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Eesti põlevkivivarud kuuluvad riigi omandisse ja asuvad üleriigilise tähtsusega Eesti maardlas. Põlevkivi kaevandamiseks on karjäärile või kaevandusele riigi poolt antud kaevandamisluba ja määratud vastav maapõue osa ehk mäeeraldis. Kaevevälja suurus võib olla sadakond ruutkilomeetrit ja mäeeraldis sisaldada mitusada miljonit tonni põlevkivi
Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. AS Eesti Põlevkivi AS Eesti Põlevkivi aastane põlevkivitoodang ulatub 14 miljoni tonnini ning käive ligi kahe miljardi kroonini. Kokku töötab ettevõttes ligikaudu 3400 töötajat. Pealmaakaevandamine Võimalik kui põlevkivikiht pole sügaval vaal- ja transportkaevandamine Eestis peamiselt vaalkaevandamine Eestis Narva ja Aidu karjääris
musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb 30-35% orgaanilisest ainest, mis on üks maailma parimaid ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aine koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Nagu nafta ja maagaasi, nii ka
Põlevkivi Janek Jõgiste Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla. Suured põlevkivi varud on näiteks USA- l, Austraalial ja Venemaal. Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi Eestis Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda
keskkonna vahel. Sellest, et inimesed on nagu valitsejad, kes oma tarbimisega Maa protsesse pöördumatult mõjutavad, räägitakse üha rohkem ja rohkem. Võib öelda, et ükskõik, kuhu inimene oma jala toetab, sinna ka ta jalajälje jätab. Tundub, justkui inimene oleks asunud sõtta loodusressursside vastu. Pikalt on otsitud vastust küsimusele, millal algas inimkonnal meeletu tarbimine, loodusvarade hävitamine, fossiilse energia plahvatuslik tarbimise levik jne? Inimene on ajast aega otsinud mugavust ja funktsionaalsust. Andmata endale aru, et selliste soovide eest tuleb lõivu maksta. Kogu oma tarbimishullusega vähendab inimkond loodusressursside tarbimist. Tänasel päeva püütakse rahvast korrale kutsuda ülemaailmsete regulatsioonidega, et säästa sedagi, mis on seni säilinud. Inimeste arv on rekordilise kiirusega kasvanud, suurenenud on väetiste
Sarnane tegevus käib ka maapinnal, kus ettevõtted oma prügi hooletult laiali laotavad, mõtlemata sellele, et kõik kemikaalid ning prügi halvem koostis läbi pinnase põhjavette imbub ning sellise vee tarbijateks on just inimesed. Miks rikub inimene endale nii olulist Prügi sorteerimisel ja taaskäsitlemisel on oluline keskkonda säästev mõju— uuesti kasutamisega hoitakse kokku kuni 90% tootmisenergiat. Kuna kuluv energia on valdavalt fossiilse päritoluga, mis tähendab, et kasutatud maavarad ei taastu on taaskasutamisel väga suur tähtsus. Oks, millel inimene istub, on tema elu. Selle saagimiseks on mitmeid võimalusi. Samas aga on kummaline mõelda, et miks peaks keegi saagima oksa, millel ta on. Tulemuseks on ju kukkumine. Sellest hoolimata tahab inimkond hoogsalt edasi saagida, tulemuseks kõrge ja valus kukkumine. Elu on raske ning paljud ei tule sellega toime.
Globaliseeruv maailm Rahvastiku kasv ja tarbimine Maailmahariduskeskus 2012 Rahvastiku kasvu prognoosid aastaks 2050 Euroopa Rahvastiku Edaspidi kahaneb Aafrika 7 vahekorrad rahvaarv ─ 12% Üheumbes 60% maailma prognoosi järgi elab protsendile. ── 13% Euroopas Aasias Aafrikas, ning saab 15% mujal. on muutuses kahekordistub. rahvastikust Aasias, 21. sajandiriigiks suurimaks algusesIndia. m is e m a h u d k a s v a v a d T a r bi Arvatakse, e t in imkon d o n vi imas e 50 aasta jook sul lo o du sv ta ar rb as im id in eja o nto 2o1tn ...
Masinaid, mis välise energia arvel tööd teevad, nimetatakse jõumasinateks ehk mootoriteks. Jõumasinate tarbeks energia hankimine on alati seotud kulutustega.Igavese jõumasina,masin mis töötaks lõputult ilma välise energiaallikata, loomine pole energia jäävuse seaduse kohaselt võimalik. Energia jäävuse seaduse järgi ei saa ükski masin teha rohkem tööd, kui see selleks kulutab. 8. Fossiilkütus ehk fossiilne kütus ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütused on põlevad maavarad, mis on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel.Peamised fossiilkütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. 9
mereelanike karvadesse ning seda on väga raske sealt ära saada. Saastamise tõttu muutub ka õhu koosseis, mis rikub omakorda osoonikihti. Suured osooniaugud võimaldavad pääseda kiirgusel otse maapinnani. Inimesetele tekitab see mõju nahakasvajaid. Kui me hävitame metsa oma hüvanguks, siis hukkub ka metsakoosluses elanud elanikkond. Viimase saja aasta jooksul oleme energia saamiseks ja sõiduvahendite jaoks ära kasutanud poole kogu planeedi kivistunud ehk fossiilse kütuse varudest oleme lasknud atmosfääri kiiresti tagasi miljoneid tonne süsihappegaasi. Maakeral ei ole piisavalt taimi, mis võiksid seda ülemäärast süsihappegaasi omastada, seetõttu satub see atmosfääri. Süsihappegaas laseb läbi päikesevalguse, kuid peegeldab soojuse tagasi maapinnale. See põhjustab planeedi aeglase temperatuuri tõusu. Ülemaailme soojenemine võib kaasa tuua merepinna tõusu, rannikute ärauhtumise ja üleujutused. Seetõttu võivad
Põlevkivi Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aine koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest. Kasutusala Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Eestis elektri tootmiseks. Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse suurtes kaevandustes ja karjäärides. Põlevkivi kaevandamisel tuleb põlevkivi rikastada ehk aherainest puhastada. Tänu sellele tekib arvukaid aherainemägesid. Põlevkivi Eestis Eestis leiduvat põlevkivi kukersiiti kihtide paksusega umbes kolm meetrit, on kõige rohkem Kohtla-Järve ümbruses
moondekivimeist Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USAl, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit Põlevkivi leiukaart Liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on setitatud reeglina, kas vooluvee või tuule poolt. Liivakivi on enamasti kihiline, sageli esineb põimkihilisus. Liivakivi sisaldab tihti
Alternatiivid Eesti energeetikas Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jääb kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla ning ei ole seetõttu nii laialt kasutatud. Eestis alustati põlevkivi tööstuslikku kaevandamist 1916. aastal. Kaevandamise hiilgeaeg jäi 1980. aastatesse. Sellest ajast saadik on põlevkivi tootmismahud vähenenud, hind on aga tõusnud kordades. Seesuguse fossiilse kütuse kaevandamine ja kasutamine Eesti peamise energiaallikana on kaotamas oma praktilisust. Põlevkivi ei ole jätkusuutlik ega efektiivne. Eestil on vaja alternatiivi. Eestimaad ei ole õnnistatud energiaefektiivsete maavaradega. Geograafilise paigutuse tõttu puudub Eestil ka võimalus päikselt energiat ammutada. Tuulegeneraatorid on kallid ega suuda Eestis oma ülesannet täita. Tasase reljeefi tõttu on jõed väikse languga, mistõttu on hüdroelektrijaamade rajamine piiratud
kui kunagi varem kokku. Seejuures tarbib ÜRO inimarengu aruande kohaselt rikkam 20% elanikkonnast Maa kõigist kasutatavatest ressurssidest ligi 88%. 4. Mis on ökoloogiline jalajälg? Kuidas seda väljendatakse? Tõhus loodusvarade tarbimise arvesti on ökoloogiline jalajälg. Üksiku inimese põhjustatud ökoloogiline jalajälg arvutatakse selle järgi, kui palju põllumajandus- ja karjamaad, metsa, hoonestatud maad, merd ja fossiilse energia tootmiseks kasutatavat maad tema tarbimise ja jäätmete ladustamise jaoks vaja on. 5. Mis on ökoloogilise jalale piirnorm? Kui suur on see Eestis? Maa elanike keskmine ökoloogiline jalajälg on praegu 2,3 globaalset hektarit, mis ületab napilt tarbimise jätkusuutlikkuse piirnormi. Riikide ja kontinentide vahelised erinevused on siiski suured. Kui Aasia ja Aafrika elanikud jätavad maha rahuldava 1,4 globaalse hektari
Fossiilsed kütused Kütused koosnevad 300 miljonit aastat vanadest osaliselt lagunenud meretaimedest ja loomadest. Valguse saamiseks kasutatakse aga näiteks energiat, mis on saadud karboni ajastu soosõnajalgu põletades. Need sõnajalad ja meretaimed on 300 miljoni aastaga muidugi muutunud. Tänapäevaks on neist saanud kivisüsi ja nafta, mida tuntakse kui fossiilseid kütuseid. Fossiilne kütus ehk fossiilkütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse fossiilenergiaks. Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Fossiilsed kütused kuuluvad taastumatute ressursside hulka, sest inimkultuuri kestmisaeg on
Fossiilsed kütused. Kütused koosnevad 300 miljonit aastat vanadest osaliselt lagunenud meretaimedest ja loomadest. Valguse saamiseks kasutatakse aga näiteks energiat, mis on saadud karboni ajastu soosõnajalgu põletades. Need sõnajalad ja meretaimed on 300 miljoni aastaga muidugi muutunud. Tänapäevaks on neist saanud kivisüsi ja nafta, mida tuntakse kui fossiilseid kütuseid. Fossiilne kütus ehk fossiilkütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse fossiilenergiaks. Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Fossiilsed kütused kuuluvad taastumatute ressursside hulka, sest inimkultuuri kestmisaeg on
Maailma rahvastik seisab raskete valikute ees- rahvaarv üha kasvab, kuid taastumatud maapõuevarad vähenevad. Inimkond on valikute ees, kuidas toota ökoloogiliselt, kuid rohkem, et rahuldada suureneva elanikkonna vajadusi. Kõige rohkem muret valmistavad fossiilsed kütused, kuna nende varud ei taastu. Ammugi oleks aeg lõpetada kilekottide liigne kasutamine, kuna pakendite valmistamiseks saab tarvitada odavamid tooraineid kui nafta. Paberkotid on palju loodusesõbralikumad. Fossiilse energia kasutamisel tekivad jäägid (CO2), mis põhjustavad kliima muutusi. Viimasel ajal on hakatud rohkem mõtlema biokütustele. Eestis on selleks palju võimalusi, kuna meil on söötis põlde ja ohtralt võsa. Põldudel saaks kasvatada mitmesuguseid taimi, mis annaks võimaluse Eesti põllumeestele tootmise suurendamiseks. Taimekasvatus hoiab ära erosiooni, samas suurendab muldade viljakust. Võsa kasvatamine paneb atmosfääris süsiniku ringlusesse ja
energiavajadusse on praegu veel väga väike. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Energia on peamiselt lühilaineline kiirgus mis on suunatud kõikjale kosmoses. Kui see kiirgus kohtub mingi kehaga, siis ta peegeldub, läbib keha ja neeldub. Päikeseenergia on mittesaastav. Energia ise ei maksa midagi kuid seadmestik selle kogumiseks ja kasutamiseks eeldab investeeringuid ning seadmestiku kõrge hind võrreldes fossiilse energeetikaga (süsi, gaas ja vedelkütus) on takistanud selle laiemat kasutamist. . Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Eesmärk aastaks 2010: üks viiendik elektrienergiast toodetakse taastuvatest energiaallikatest Eesti ei saa praegu minna üle vaid rohelise energia tootmisele, sest probleemiks on taastuvate energiaallikate saadavus ja selle energia hind.
Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis hetkel ei kaevandata ning väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (19491952) kaevandatud selle uraanisisalduse pärast.
Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas.Naftat saadakse naftapuuraukudest.(pilt 1) Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit(pilt 2), on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud
Varem kasutati okaspuitu kaevandus- ja tunnelitööde juures, kuna erinevalt lehtpuudest teeb ta murdumise eel häält. Puitu kasutatakse mahutite ja silode ehitamisel, mis on mõeldud agressiivsete soolade säilitamiseks. Puit on üks vastupidavamaid ehitusmaterjale, kui see on korrektselt töödeldud ja hoolitsetud, või kui ta kahjurite ja teiste mõjude tõttu ei kahjustu. Puit konstruktsioonimaterjalina Puidu kui konstruktsiooni koostisosa tähtsus tõuseb fossiilse tooraine kahaneva kasutamise tõttu. Tal on suhteliselt väike tihedus, kõrge jäikus ja head omadused kuju säilitamisel pikaajaliste jõudude mõjul. Seda on hea töödelda ja on eeliseks, et omab esteetilisi ja ergonoomilisi omadusi. · Tisleripuit: saetud puit, lauad, prussid, mööblimaterjal ja akende raamikonstruktsioon · Töödeldud puit- liimpuitplaadid, tisleri plaat ja vineer · Tooraine puumaterjalidele nagu näiteks puitlaastplaadid, erineva paksusega
Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks sellele väärtustatakse üha enam saastevaba energiatootmist; päikeseenergia ei saasta õhku CO2-ga, seega ei soodusta kasvuhooneefekti. Fossiilse energia hind tõuseb tulevikus tunduvalt tänu igasugustele saastemaksudele ja ka sellele, et antud energialiigi varud on lõppemas. Taimse päritoluga biomassist on energia tootmisel (muundamisel otseselt põletatavana või töödelduna) enamkasutatavad puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm. Üks põllul kasvatatav energiataim on raps. Viimase seemnetest pressitakse õli, mis sobib kasutamiseks kas kütteks või mootorikütusena. Ka
Fosforiiti kasutatakse põhiliselt fosforhappe, vaba fosfori, fosforkompleksväetiste ning söödafosfaatide tootmiseks. Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks.Eesti põlevkivi on kujunenud KeskOrdoviitsiumi lõpus ja HilisOrdoviitsiumi alguses. Suurima paksusega põlevkivikihid levivad Rakvere ja Narva vahelisele alale .Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Savikilt Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim.Savikildad on väga tähtsad kivimid, sest nad moodustavad umbes poole kõigist settekivimeist. Eesti aluspõhja graptoliitargilliit kuulub savikiltade hulka. Nende rohkus on seletatav aleuriidi ja savi rohkusega settekeskkondades. Savi ja aleuriit
Kirjuta koolinimi siia ELEKTER KODUS Uurimistöö 9. klass Juhendaja: Tartu 2009 Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast elektron merevaik. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrijaamad Elektrijaam on ehitiste ja seadmete kompleks, mis o...
kütusena.Põlevkivi kasutamine energiatootmises on enamikule inimestest teadmata, kuna selle osakaal tänapäeva maailma energiatootmises on võrreldes selliste tuntud loodusressurssidega nagu nafta ja kivisüsi, minimaalne.Siiski, nafta kõrge hind ja vähenevad varud nagu ka kolmandate riikide kasvav nõudlus on põhjuseks, miks viimasel ajal üha sagedamini räägitakse põlevkivi laiema kasutamise vajadusest. Põlevkivi kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg (12002700 kcal/kg). Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliittargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda
Kivimid Eestis Koostasid: Ranno Kiveste Egle Kuusik Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2012 Põlevkivi • Põlevkivi- on peenekihiline musta või pruuni värvi settekivim. Koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline osa koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.Kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Leidub Kirde-Eestis. Põlevkivi • -musta või pruuni värvi settekivim. • -koosneb mineraalidest ja orgaanilistest ainetest. • -tähtsaim maavara Eestis. • -kasutatakse kütusena. Põlevkivi leiukohad Gneiss • Gneiss on moondekivim. Sisaldab enamasti peamiselt kvartsi ja päevakivi, kuid koostis ei ole gneisi määramisel põhiline
Maavarad kuuluvad taastumatute loodusvarade hulka. Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi on tekkinud mereorganismide jäänuste lagunemisel miljonite aastate jooksul. Põlevkivikihid paiknevad vaheldumisi lubjakivikihtidega. Kihid moodustavad lademe. Kõige paksem põlevkivilade on Kohtla- Järve ümbruses (ca 3 m paksune). Põlevkivi kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekatte bituumenit. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. Maagaas Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan.
(Sphenisciformes) seltsi ainus sugukond. Pingviinlased on lennuvõimetud veelinnud, kellest enamik elab lõunapoolkeral, eriti Antarktikas. Pingviinlaste sugukonda kuulub kuus perekonda. Need on Aptenodytes, Eudyptes, Eudyptula, Megadyptes, Pygoscelis ja Spheniscus. 1.1.1 Aptenodytes Aptenodytes on lindude perekond pingviinlaste sugukonnast. Aptenodytes perekonda kuuluvad kaks liiki Kuningpingviin (Aptenodytes patagonicus) ja Keiserpingviin (Aptenodytes forsteri). Fossiilse liigina kuulub Aptenodytes perekonda veel Aptenodytes ridgeni. 1.1.1.1 Kuningpingviin Kuningpingviini ladina keelne nimi on Aptenodytes patagonicus. Kuningpingviini iseloomulikeks tunnusteks on must pea ja oranzid laigud kõrvade juures. Kuningpingviinil on võimas nokk, mis on kohane libedate kalade ja teiste loomade haaramiseks. Kuningpingviin on suuruselt teine pingviin keiserpingviini järel. Tema pikkus on kuni 1 meeter ja kaal 20 kilogrammi. Kuningpingviinid võivad rännata
läbi põlvkondade konkurentsivõime ebasoodsate olude talumine populatsioonidünaamika laad Endoparasiidid – parasiidid, kes elavad teistes organismides sees. Energiavoog – Päikese kiirgusenergia järkjärguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosüntees) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks Fossiilkütus ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütused on põlevad maavarad, mis on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel. Peamised fossiilkütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Generalistid e polüfaagid – segatoidulised
peaaegu must settekivim, mis sisaldab orgaanilist ainet kerogeeni. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põhiosa Eestis kaevandatavast põlevkivist kasutatakse elektrijaamade kütteks, vähemal määral põlevkiviõli tootmiseks. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. NEFELIIN Puhta nefeliini koostist kirjeldab keemiline valem: NaAlSiO4, kuid looduses on naatrium sageli asendunud osaliselt kaaliumiga, mistõttu esitatakse nefeliini koostist mõnikord ka kujul Na3(Na,K)
suund taastuva ressursi kasutamisele moes nii poliitilisel kui igaühe tasandil. Uus, loodustasakaalu arvestav majandus on leidmas kohta globaalseteski suhetes. Olen kogenud, et igat katset võtta arutluse alla põlevkiviga seonduv tõlgendatakse meil pühaduse teotusena, samastades seda suitsupääsukese marineerimise või rahvusvärvides tualettpaberi valmistamisega. Ent arutlema peab - et vältida ebameeldivusi tulevikus. Mistahes fossiilse energiaallika kasutamine muudab süsinikuringet. Kuigi vahel arvatakse, et inimese ja tema loodud tehnoloogiate põhjustatud muutused selles ringes jäävad oma mahult tühiseks, võib karta, et ka väike häire omab siiski olulist tähendust. Ressursikasutus maailmas on jõudnud sellise tasemeni, et mingil hetkel pole enam raha, millega osta järgmise perioodi mugavusi. Enamgi veel - mistahes rahahulga olemasolul pole kusagilt leida ressursse, mille abil seda mugavust saavutada
ATMOSFÄÄR 1. Millisteks sfäärideks jaguneb atmosfäär? 4 sfääri, erinevad temp ja õhu järgi: Troposfäär: alumine atmosfääri kiht tekivad pilved, sademed õhk liigub ja seguneb kujuneb ilm ja kliima temp langemine troposfääri kohal on tropopaus, temp enam ei lange tõusvad õhuvoolud ehk konvektsioonivoolud Stratosfäär: ulatub u 50 km O3 põhjustab temp tõusu O3 - osoonikiht, kaitseb Maad UV - kiirguse eest Mesosfäär: 50 - 85 km O3 pole temp kiire tõus õhk hõre Termosfäär: temp tõus, sest õhumolekule vähe sujuv üleminek planeetidevaheliseks ruumiks õhkkonna paksus u 1000 km 2. Nimeta 2 tähtsamat õhu koostise olevat gaasi? Õhu koositisesse kuuluvad N, O2, CO2 ja H2O (veeaur): N (78%) - tekib org aine lagunemisel, vajalik taimekasvuks O2 (21%) - fotosüntees (vajab päikest, taimed võ...
mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks Eestil, USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg (12002700 kcal/kg). Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei
Viies tase Ø PÕLEVKIVI EHK KUKERSIIT ..On settekivim mis on tuntud Eestis põlevkivina ning mis on Eesti tähtsaim maavara. ..On tekkinud 450 milj. aastat tagasi mere põhja settinud vetikaterikkast meremudast. ..Eesti maapõues leidub üle 7 miljardi tonni kukersiiti. VÄRVUS: Põlevkivi värvus varieerub kakaopruunist kollakaspruunini, ja on alati tumedam, kui lubjakivi. KASUTAMINE: Kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivist saab toota maagaasi. Kaardil: Ø PÕLEVKIVI Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ø GNEISS Gneiss on moondekivim, mis tekib kõrgel rõhul ja temperatuuril
Uue majanduse alus on keskkonnaruumi avardamine ning taastamine. Eesti võimalused näivad sellest lähtekohast imehead ning võtmeküsimuseks on eelkõige maakasutuse põhimõtete muutmine järgmise 10 aasta jooksul. Üldiselt võiks seda muutuste ahelat kutsuda keskkonnareformiks. 4.1. Alternatiiv põlevkivile Eesti oludes on möödapääsmatu vajadus leida lähema 10-15 aasta jooksul alternatiiv põlevkivile nagu ka muudele fossiilse päritoluga kütustele. Tehnoloogiliselt on mõeldavad mitmed lahendused: tuuleenergia kasutamine, taastuvate bioloogiliste kütuste kasutamine ning vahetu päikesekiirguse muutmine elektriks. Päikeseenergia vahetu elektriks muutmise suhtes on Eestis oldud küllaltki skeptilised, kuid 1999. aastal avaldatud KPMG uuringust (KPMG Bureau voor Economische Argumentatie, Hollandis) ilmneb, et päikeseelektri tootmise peamine takistus on just suures mahus päikesepaneelide tootmise puudumine
Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soo la(soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaev andus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal. Mina tutvun lähemalt Eestis olevate kaevandustega. Mis on põlevkivi? Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine kütmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab tootamaagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg (12002700 kcal/kg). Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja
Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara, kuid tema praegune panus meie maailma energiavajadusse on õli kõrvalt väga väike. Õnneks ollakse maailmas väga hästi kursis õli umbkaudse jätkusuutlikkusega, mistõttu on päikeseenergia konkurentsivõime pideval tõusuteel. Kõik on vaid aja küsimus, usun mina, kuna uued tehnoloogiad on isegi aastate lõikes päikeseenergia tootmiskulusid vähendanud drastiliselt. Fossiilse energia otsasaamise kõrvalt tõstavad pidevalt ta hinda ka erinevad saastemaksud. Siit on näha üha enam väärtustamist saastevaba energiatootmise suhtes; päikeseenergia ei saasta õhku süsihappegaasiga, seega ei soodusta kasvuhooneefekti. Kõige lihtsam viis päikeseenrgia passiivseks salvestamiseks on koguda selle soojusenergiat. Kõige levinum lahendus selleks on kasuvhoone või klaasiga kaetud verandada,selle kõrvalt on olemas ka eriotstarbelisi põrandamaterjale. Elupidamise kohta
Fotosüntees on ju tegelikult kogu meie energiatarbimise alus. Metsa ökosüsteemis toimib pideva süsinikuringe. Fotosünteesi käigus seotakse süsihappegaas ja eraldub hapnik. Ent ka puidu lagunemisel või põlemisel vabaneb suur kogus süsihappegaasi ja tarbitakse suur hulk hapnikku. Miljonite aastate vältel muutsid kuumus ja rõhk puud naftaks, söeks ja gaasiks. Viimase saja aasta jooksul oleme me energia saamiseks ja sõiduvahendite jaoks ära kasutanud poole kogu planeedi fossiilse kütuse varudest oleme kiiresti lasknud atmosfääri tagasi miljoneid tonne süsihappegaasi. Maakeral ei ole küllalt taimi, mis võiksid seda ülemäärast süsihappegaasi omastada, seega satub see atmosfääri. Süsihappegaas laseb läbi päikesevalgust, kuid peegeldab soojuse tagasi maapinnale. See põhjustabki planeedi temperatuuri aeglase tõusu, millest oli juttu eespool. Ülemaailmne soojenemine võib lisaks eespool märgitule kaasa tuua
Energiamajandus Kaasaeg ja tulevik Energiamajanduse põletavamad probleemid ·Energiatarbe kiire kasv ·Kvalitatiivselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv ·Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus ·Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine ·Energiajulgeolek (varustuskindlus) ·Keskkonnaprobleemid Maailma energiatarbe prognoos Maailma primaarenergia tarbe kasv 1980-2030 (miljardit tonni naftaekvivalendina) Globaalse energiatarbe rahuldamiseks kasutatavad energiaallikad Elektrienergia tootmine maailmas Süsi, nafta, gaas 10934 Hüdroenergia 2759 Tuumaenergia 2615 Geotermaalne, tuul, päike, puit, jäätmed 341 Kokku 16650 miljardit kWh Elektrienergia tootmine maailmas energiaallikate lõikes (mlrd. kWh) Hubbert'i kõver e. Peak Oil teooria Hubbert'i t...
öelda Homo erectus. Homo erectuse varaseim leid on pärit Jaava saarelt Indoneesiast 19. sajandist. Leiu avastas hollandlane(Indoneesia oli hollandi koloonia)E. Dubois, kes läks sinna sihiteadlikkult otsima lüli inimese ja ahvi vahel. 1891 leidiski Dubois massiivse, võimsate kulmukaarte, madala otsmiku, ilma väljaulatuva lõuatsi ja alamõõdulise ajukoljumahugaa fossiilse kolju, mis ei kuulu ei orangutangile ega ka inimesele.ROBUSTNE KOLJU Tema leiu vanus tehti kindlaks 15 aasta tagasi: fossiilid on 1,6-1,8 miljonit aastat vanad. Homo erecruse eksisteeris eri paikades eri ajapikkusega. Aasiast kadus ta praeguste andmete kohaselt 200 000-300 000 aastat tagasi, Kagu-Aasiast aga alles paarikümne tuhande aasta eest. Tema aju kasvas kuni 1100 kuubikuni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
