Mõisted Ökoloogia arvestuseks (0)

Mõisted Ökoloogia  arvestuseks  
 
Abiootiline keskkond ehk   ökotoop  – kõik elutaloodus  (õhk,  muld , vesi, kliimakomponendid: 
valgus, temp. niiskus). 
Abiootilised  tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond. 
Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. 
Adaptatsioon ehk  kohanemine  – pöörduv, ontogeneetiline. 
Adaptatsioon ehk  kohastumine  – pöördumatu,  evolutsiooniline  . 
Aeroobne keskkond – on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt 
vees) hapnikku. 
Aineringe  – on ainete pidevalt korduv  ringlemine  Maa pinnal (atmo-,  hüdro -, lito-ja 
biosfääris ) või ühest Maa sfäärist teise. 
Anaeroobne keskkond – on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse 
ühendeisse seotud hapnik. 
Antropogeensed  tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju. 
Autotroofid  – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. 
Biomass  – pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide  elusaine  hulk massi- või 
energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või  kcal /m2, kcal/m3) 
Biomolekulid  –  valgud ,  rasvad ,  suhkrud ,  nukleiinhapped . 
Biootiline keskkond – kõik elusloodus (taimed, loomad, seened jne.) 
Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. 
Bioproduktsioon – aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk. 
Brutoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi  kogutoodang . Kogu sünteesiprotsesside käigus 
seotud energia. 
Dominant  on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim 
liik. 
  taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde 
jaoks eraldi  
  loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, 
süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi 
Ektoparasiidid  –  parasiidid , kes elavad teiste organismide peal. 
Elusstrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise 
läbi põlvkondade  
  konkurentsivõime  
  ebasoodsate  olude  talumine  
  populatsioonidünaamika  laad  
Endoparasiidid – parasiidid, kes elavad teistes organismides sees. 
Energiavoog  – Päikese  kiirgusenergia  järkjärguline  hajumine  ökosüsteemis taimse ja 
loomse biomassi keemiliseks energiaks ( fotosüntees ) ning biomassi keemilisest energiast 
omakorda soojusenergiaks 
Fossiilkütus ehk  fossiilse  päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel 
kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult  settekivim , millesse on 
ladestunud biosfääri aineringest väljunud  süsinikuühendid . Fossiilkütused on põlevad 
maavarad , mis on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel. Peamised 
fossiilkütused on  nafta , maagaas,  kivisüsi , pruunsüsi,  põlevkivi ,  turvas . 
Generalistid  e polüfaagid – segatoidulised 
Geoloogiline aineringe – jaguneb  väikeseks  ja suureks aineringeks. 
Heterotroofid – organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise 
orgaanilist ainet ei sünteesi. 
Keemiline element on aatomituumas sama arvu prootoneid  omavate  (ehk sama 
aatomnumbriga) aatomite klass. 
Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri ja mis võib 
vabaneda  ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi 
tasakaalutingimustest. 
Keskkonnamahutavus e kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul  populatsioon  
kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad . Ükski 
populatsioon ei saa kasvada piiramatult. 
Kliimakskooslus  e lõppkooslus - Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga  aeglase  
arenguga  kooslus , mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud. Kooslused, 
millel esinevad sagedased häiretegurid ( metsaraie , mullaharimine,  tormid , põlengud), ei 
jõua kunagi kliimakskoosluseni. 
Kooslus ( biotsönoos ) – kõik  elusorganismid , kes elavad koos mingil  piiritletud  
territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. 
Kõigusoojased – sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist ( selgrootud , kalad, 
kahepaiksed , roomajad). 
Areaal  e levila – geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad. 
Liigisisene  konkurents  – võitlus ressursside pärast sama liigi esindajate poolt. 
Liikidevaheline konkurents – võitlus ressurside pärast eri liigi esindajate poolt. 
Mineraalaine ehk mineraaltoiteaine on anorgaaniline ühend, mis sisaldab organismi 
elutegevuseks vajalikke elemente. 
Molekul on aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused. 
Netoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus 
seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe. 
Orgaaniline aine on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid. 
Pindmine   äravool  – sademete äravool 
Populatsioon – on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, 
mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. 
Populatsioonilained  - populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme 
ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. 
Primaarproduktsioon  - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab 
toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis 
moodustab esmase puhastoodangu. 
Produktsioon e toodang – kogutud energia. 
Püsisoojased –  kehatemperatuur  püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist ( linnud  
40-42C,  imetajad  36-39C). 
Rakuhingamine  on kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete 
protsesside ja hingamisprotsesside  kompleks . See on astmeline toitainete molekulide 
(näiteks  glükoos  või  rasvhapped )  lagunemine , mis lõpuks vabastab energiat 
adenosiintrifosfaadi (ATP) näol. 
Sekundaarproduktsioon – 2. troofilise taseme toodang. 
Settimine on protsess, mille käigus liikuvad  setted  jäävad paigale ehk settivad. 
Soojusenergia  ehk  soojus  on aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes 
põrkumistes kätketud energia. Lühemalt öeldes on see aineosakeste kineetiliste 
energiate  summa. Mida kiirem see liikumine on, mida sagedasemad on põrkumised, seda 
suurem on aine (sise)energia - soojusenergia. Konkreetse aine hulga juures iseloomustab 
energia taset aine temperatuur. 
Spetsialistid – kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule)  kohastunud  
organismid. 
Suktessioon  e. koosluste vahetus – ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete 
aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu 
Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju – seda tuleb keskkonnamuutusi 
uurides alati arvestada. 
Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi 
loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, 
algab looduslik  taastumine . 
Konsumendid  – tarbijad 
Toiduahel  – jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. 
 
Toiduvõrgustik näitab, kes keda sööb. 
Produtsendid  – tootjad. 
Troofiline  tase on toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis. (4 taset) 
Valgusenergia  – Kehalt kiirgavas valguses olev energia, näiteks päikeselt tulev energia. 
Taimed kasutavad päikeselt tulevat  valgusenergiat  ja muudavad selle keemiliseks 
energiaks. 
Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide 
vahemik). Liigi koht ökosüsteemis. 
Ökosüsteem  – süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud 
keskkonna ( abiootilise  ja biootilise keskkonna ühendus). 
Ökoton  – kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab 
mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki 
neist ( servaefekt ).